Avaliku sektori ootused erasektorile

1. Avaliku sektori ootusederasektorile Signe Ratso Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö asekantsler Rahvusvaheline seminar avaliku sektori ja ühenduste vaheliste lepete ja strateegiate kohta 03.-05.03.2005

2. Avaliku ja erasektori koostöö vajadus • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab valitsuses ja EL tasandil Eesti majanduse konkurentsivõime edendamise nimel. • Vajadus toimivate partnerlussuhete järele ettevõtteid esindavate ühendustega • Vajadus tasakaalustada erinevaid huve (nt tootjad vs tarbijad)

3. Seadusloome protsessi kaks tasandit • EL tasand (määrused, direktiivid) • Siseriiklik tasand (siseriiklikud õigusaktid, direktiivide harmoneerimine, EL õigusaktide rakendamine) Lisaks: poliitikate planeerimine ja strateegiad • Vajadus ette näha EL õigusaktide harmoneerimise ja rakendamisega seotud probleeme

4. Milleks koostöö? • Ametnikud: • Et Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mitte kahjustada, vajab ametnik INFOT • Topelt-töö vältimine (õigusaktide sagedased muudatused) • Avalik teenistus on väike, ametnikul ei pruugi olla spetsiifilisi valdkonnateadmisi • Ettevõtteid esindavad ühendused: • Oma liikmete huvide esindamine • NB! EL otsustusprotsessi mõjutamiseks lihtsaim võimalus väikeriigi väikesele organisatsioonile

5. Et koostöö oleks edukas… • ..on vaja teada • kellega konsulteerida? Kes on huvipooled? • vajadus registri või andmebaasi järele • ühenduste konkreetsete huvide väljaselgitamine • vajalik infot (ühenduste huvid, seisukohad) süstematiseerida, säilitada, ametnike vahel jagada • Partnerlussuhete formaliseerimise vajadus

6. MKM projekt “Koostöö tugevdamine Eesti avaliku sektori ja ettevõtteid esindavate organisatsioonide vahel” • Peamised eesmärgid: • tugevdada ettevõtteid esindavaid organisatsioone • Töötada välja protseduurid/head tavad ettevõtteid esindavate ühenduste kaasamiseks poliitika kujundamise protsessi • Kestvus: • Dets 2003 – nov 2004 (projekt algatati 2001 lõpus) • Partnerid: Carl Bro ja Danish Industry (Taani), EMSL (Eesti)

7. Koostööprojekti tegevused • Lõpetatud • Ühenduste ja valitsusasutuste vahelise koostöö analüüs • Seminar kaasamisprotseduuride aruteluks 5.mail • Ühenduste koolitused • Poliitika kujundamise protsess ja lobby (k.a. teiste riikide kogemus, EL), läbirääkimine, meediasuhted • Organisatsiooni arendamine • Organisatsiooni tegevuste rahastamine ja projektijuhtimine • Lõppemas • Kaasamisprotseduuride väljatöötamine – HEA TAVA • Arutelud ministeeriumis ja seminaridel

8. Ühenduste ja valitsusasutuste vahelise koostöö analüüs • Infoallikad:intervjuud ametnike ja ühenduste esindajatega, organisatsioonide kirjalik küsitlus • Järeldused: • Koostöö eksisteerib, kuid enamasti informaalne • Kaasamine toimub tihti väga hilja • Ametnikel tihti infopuudus (kellega rääkida, millised on õigusakti mõjud) • Puuduvad ühtsed põhimõtted kaasamiseks • Ühenduste suutlikkus väga erinev • Ühenduste probleemid: vähe liikmeid/ vähe ressursse/ suhteliselt “noored”

9. MKM kaasamismudel: ettepanek • MKM kaasamise HEA TAVA e üldised kaasamispõhimõtted •  riigis kaasamise Hea Tava Riigikantselei eestvõttel 2005 jooksul, ministeeriumidel täiendavad põhimõtted, MKM – pilootinitsiatiiv. • 2. Internetipõhine kaasamiskeskkond – KAASAMISVEEB •  riigis e-kaasamise portaal, MKMis esialgu kodulehekülje kaudu • 3. Iga-aastane ümarlaud •  MKM partnerpäev 17.03 koos Riigikogu majanduskomisjoni liikmetega

10. Ideaalne koostööpartner ametnikule • Avaldab eelnõude kohta aktiivselt arvamust • Suudab pakkuda adekvaatset (faktipõhist) infot • Suudab ennustada regulatsioonide mõju ettevõtetele • On usaldusväärne • Suudab koondada liikmete huve • Suudab teha koostööd teiste Eesti ettevõtete ühendustega • Suudab erahuvide kõrval tajuda ka avalikke huve • Representatiivne • Suudab pakkuda infot teiste riikide praktikate kohta (rahvusvahelised koostöövõrgustikud!)