Eakate poliitika ja õiguste kaitse

1. Eakate poliitika ja õiguste kaitse Koostas: Anne Rähn 2013/2014 TLÜ

2. Eakad • Rahvastiku kiirest vananemisest on saanud ülemaailmne probleem. Kui ühiskonnas on eakaid (65+) üle 7%, siis peetakse ühiskonda vananevaks. • Eestis on eakaid ca 15,9 % elanikkonnast ning ÜRO rahvastikuprognoosi kohaselt võib aastaks 2030 eakas elanikkond Eestis moodustada koguni neljandiku.

3. Eakate osakaalu mõju • Eakate osakaalu tõus esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel).

4. Eakate poliitika eesmärk • Eesti eakatele suunatud poliitika prioriteediks on luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks. • On väga tähtis järjepidevalt tegeleda väljakujunenud negatiivsete stereotüüpide muutmisega vananemisest ja eakatest inimestest, astudes vastu eelarvamustele, mis puudutavad eakate igapäevaelu, staatust ja eakate olulisust ühiskonnas

5. Tähtsamad teenused ja toetused eakatele • Täiskasvanu hooldamine ja hooldaja määramine • Avahooldus ja koduhooldusteenused • Rehabilitatsioon, tegevusvõime säilitamine ja abivahendid • Omastehooldus • Päevakeskused • Hoolekandeasutused

6. Avahooldus ja koduhooldusteenused • Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.

7. Ava- ja koduhooldusteenusteks on : • kodus osutatavad teenused ehk koduhooldusteenused (kodu kohandamine, igapäevaelu vajaduste rahuldamine, nõustamine, juhendamine ja hooldamine jms). Areneb ka kodune õendushooldusteenus; • väljaspool kodu osutatavad teenused (võimalused aktiivseks tegevuseks päevakeskustes jm) • tugiteenused (eritransport, abivahendid, toitlustamine, sauna- ja pesupesemisteenus)

8. Rehabilitatsioon • Rehabiliteerimine on erinevatest meetmetest koosnev erialane tegevus või protsess inimese oskuste ja võimete ning tugisüsteemide arendamisel. Rehabiliteerimise eesmärgiks on inimese toimetuleku suurendamine ja kõrvalabi või toetuse vajaduse vähendamine.Eaka inimese rehabiliteerimise eesmärk on hoida eakate võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse toimimise taset, võimaldades neile nii iseseisvust ja paremat toimetulekut. Eaka tervisliku seisundi, rehabilitatsiooni või abi vajaduse määrab kindlaks tema perearst, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, geriaatriline meeskond või rehabilitatsiooniasutuse multidistsiplinaarne meeskond. Eakal inimesel aitavad igapäevaeluga paremini toime tulla erinevad abivahendid

9. Omastehooldus • Omastehooldus on kodustes tingimustes eaka inimese hooldamine või põetamine. • Hooldaja töö on sageli väga siduv, kulutab hooldajat ning kestab sageli päevast päeva ja kuust kuusse. • Puhkuse või hooldaja haigestumise ajaks on võimalik hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse paigutada.

10. Päevakeskused • Päevakeskused on KOV või MTÜ poolt loodud keskused, kus pakutakse võimalust soodustingimustel avalikke teenuseid kasutada ja vaba aega veeta. • Päevakeskuste tegevuse eesmärgiks on täiskasvanute puhul toetada aktiivset suhtlemist, ennetada toimetulekuprobleeme või toetada igapäevast toimetulekut.

11. Soodustingimustel avalikud teenused on näiteks pesu pesemine, juuksuriteenus, toitlustamine või sauna kasutamine tasuta või teenuse tegelikust hinnast odavamalt. • Soodustingimustel avalike teenuste puhul katab osa või kogu teenuse hinna kliendi eest omavalitsus või muu finantseerija (fond, sihtasutus, sponsor vm).

12. Kellele päevakeskused on loodud • Päevakeskuse kliendid määratleb päevakeskus või selle rahastaja. • Osad päevakeskused tegutsevad n-ö kogukonnakeskustena ja need on avatud kõigile huvilistele. • Osad keskused on spetsialiseerunud näiteks toimetulekuprobleemidega perede lastele või psüühikahäirega täiskasvanutele. • Kõige rohkem on eakate päevakeskusi.

13. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 • Aktiivsena vananemise arengukava eesmärk on vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning vanemaealiste elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste kindlustamine

14. Kitsamad eesmärgid • Kitsamad eesmärgid on püstitatud neljas valdkonnas: • 1. vanemaealised on ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed; • 2. vanemaealised on õpihimulised ja mitmekülgselt aktiivsed õppijad; • 3. vanemaealised on tööturul aktiivsed ja oma tööeluga rahul; • 4. vanemaealised elavad kauem tervena ja hästi toimetulevana.

15. Horisontaalsed tegevused Kõiki nelja alaeesmärki läbivateks horisontaalseteks tegevusteks on: • vanussõbraliku elukeskkonna ning aktiivsena vananemist toetavate hoiakute, väärtuste ja praktikate kujundamine; • vananemise ja vanemaealiste olukorra kohta informatsiooni kogumine, analüüsimine ja levitamine;

16. inimeste teadlikkuse suurendamine aktiivsena vananemise temaatikast ning • erinevate valdkondade ja tasandite vahelise koostöö ja koordineeritud tegevuse toetamine aktiivsena vananemise arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks.

17. Mida tähendab aktiivsena vananemine? • Aktiivsena vananemine tähendab inimese vananedes tema tervise, turvatunde, elukvaliteedi ja ühiskonnas osalemise kindlustamist

18. Vanuseline diskrimineerimine • Vanuseline diskrimineerimine süvendab ühiskonnas sotsiaalset ebavõrdsust ja tõrjutust

19. Vanuselise diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui vanuse tõttu koheldakse üht isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. • Vanuseline diskrimineerimine ei puuduta üksnes vanemaealisi või eakaid, vaid mistahes vanuses inimesi, keda võidakse nende vanuse tõttu teistega võrreldes ebasoodsamalt kohelda.

20. Probleemikspeetaksevanemaealistemateriaalset ja poliitilistärakasutamistühiskonnas. • Kõige sagedamini esineb vanemaealiste hinnangul Eesti ühiskonnas materiaalset ja poliitilist ärakasutamist – vastavalt 41% ja 23% neist, kelle arvates vanemaealisi ära kasutatakse; 15% arvates esineb peamiselt pahatahtlikku abistamisest keeldumist, 13% arvates aga vaimset või emotsionaalset ärakasutamist (Linno 2010).

21. Vanemaealistel on nooremaealistega võrreldes suurem risk kogeda sotsiaalset tõrjutust

22. Vanemaealised on üks ühiskonnarühm, kellel on suurem oht sattuda vaesusesse, kuna nende võimalused ise oma elujärge parandada vähenevad. • Vanuse tõttu tööturult taandumine tähendab sageli vähenevaid sissetulekuid ja piiratud või puuduvaid võimalusi oluliselt oma tulusid suurendada. Samas võivad vanusega lisanduda näiteks lisakulud ravimitele ja hooldusteenustele.

23. Vabatahtliku tegevuse kaudu saab vanemaealisi kaasata kogukonna ja ühiskonna heaks tegutsema ning ühtlasi aidata lahendada vananemisega seotud probleeme • Vabatahtliku tegevus aitab muu hulgas kaasa vaesuse vähendamisele, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande edendamisele, jätkusuutlikule arengule, õnnetuste ärahoidmisele ja nende tagajärgede likvideerimisele ning sotsiaalsele integratsioonile.

24. Probleemid/riskid • Vanemaealistest ohustab suhteline vaesus enim just pensionieelikuid • Pensionieas on naistelsuuremrisklangedavaesusesse • Kui nooremates vanuserühmades suhtelises vaesuses elavate naiste ja meeste osakaal oluliselt ei erine, siis 50–64-aastaste vanusgrupis oli 2010. aastal vaesuses elavate meeste

25. osakaal võrreldes naistega suurem (vastavalt 23,1% ja 16,8%), 65-aastaste ja vanemate seas aga ohustas vaesus enim just naisi. • Kui 65-aastastest ja vanematest naistest elas 2010. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 15,9%, siis sama vanuserühma meestest vaid 7,2%.

26. Kehvad elutingimused on probleem eeskätt üksielavate eakate jaoks • Elutingimuste osas pole vanemaealiste puhul probleemiks niivõrd eluruumi suurus, kuivõrd selle tingimused ja kvaliteet.

27. Vanusega väheneb arvuti- ja internetikasutus, mis võib tähendada piiratud ligipääsu infole ja teenustele • Ehkki arvuti kasutamine on vanemaealiste seas aastatega märgatavalt suurenenud, ei kasuta arvutit jätkuvalt ligi pooled 50–64-aastastest. • Vt: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Hoolekandestatistika/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013-2020/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013-2020.pdf

28. Eakate Poliitika Komisjon • Eakate poliitika komisjoni ülesanded: • nõustada Sotsiaalministeeriumi eakaid puudutavates küsimustes; • toetada eakatele suunatud poliitikate elluviimist; • esitada arvamusi ja ettepanekuid eakate olukorda parandavate meetmete rakendamiseks; • olla vahendajaks riigi ja eakate huve esindavate organisatsioonide vahel; • levitada rahvusvahelisi kogemusi eakate poliitika elluviimiseks;

29. osaleda seminaride, konverentside ja teabepäevade korraldamisel erinevatele sihtgruppidele; • aidata kaasa ajalehe „Elukaar” väljaandmisele; • osaleda eakate küsimusi puudutavate trükiste väljaandmisel • esitada aasta lõpus Sotsiaalministeeriumile kirjalik aruanne oma tegevustest. • Eakate Poliitika Komisjoni koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis Sotsiaalministeeriumis.

30. Vaata ka: Maiu Kauber, M., Ehasalu, A. EAKA TOEKS. Käsiraamateakatelejõu ja nõusaamiseks. Tallinn, 2011. Kättesaadav internetis: www.emelproject.eu