1 / 12

Puitmaterjali kasutamine meie esivanemate kultuuris

Puitmaterjali kasutamine meie esivanemate kultuuris. Koostas: Monika Avalaid TLU EKK2kõ. KUUSK. Kuuse juurpuu leidis kasutust nii reejalastena kui kalapüügivahendites. Kuuske kasutati mitmete põllutöö- riistade valmistamisel

doris
Download Presentation

Puitmaterjali kasutamine meie esivanemate kultuuris

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Puitmaterjali kasutaminemeie esivanemate kultuuris Koostas: Monika Avalaid TLU EKK2kõ

  2. KUUSK • Kuuse juurpuuleidis kasutust nii reejalastena kui kalapüügivahendites. • Kuuske kasutati mitmete põllutöö- riistadevalmistamisel • Noortest kuusepuudest ja okstest saadi materjali aiaehituseks, punumiseks ja sidumiseks. • Enamik veenõusid tehti tänu vaigusele ja kergele puidule just kuusest. • Oma erilise kõla tõttu kasutati kuuse- puud ka muusikariistade valmistamisel. • Kuusekoort kasutati nahaparkimisel, katusekatte-materjalina. • Kuusevaiku kasutati seebi keetmisel, puuanumate parandamisel. • Kuuseoksi kasutati jalamatina.

  3. MÄND • Mänd oli ehitusmaterjaliks nii hoonete kui ka laevade-paatide puhul. • Männikorbast tehti võrguujukeid • Männitõrvaga tõrvati vankrirattaid-reejalaseid, veesõidukeid ja rasvaga segatuna määriti jalavarje. • Mändi kasutati tarupuuna.

  4. KASK • Kasepahast meisterdati kausse ja väiksemaid tarbeesemeid. • Kasest tehti rangipuid, reejalaseid, vankreid, härjaikkeid. • Kase okstest tehti luudasid. • Kasetohtu kasutati ahjus küpsetusalustena, isolatsioonimaterjalina mätas- ja laudkatuste all, saapataldades,punuti karpe, paunu, märsse. • Vanadelt kõdunenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit mida kasutati saapamäärde ühe koostisosana. • Kase tuhka kasutati pesu pesemisel.

  5. TAMM • Tõrudest on tehtud jahu leivateoks ja kohvi aseaineks. • Kuna puit on väga kõva ja hinnaline, valmistati erilist vastupidavust vajavaid esemeid. • Kasutati mööbli, uste, dekoratiivesemete, vaatide ja põllutöö-riistadevalmistamisel

  6. PIHLAKAS • Pihlakast tehti kauni punaka läikega mööblit. • Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. • Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida.

  7. PÄRN • Pärna puitu kasutati tünnide, mööbli ja paljude väiksemate tarbeesemete, sealhulgas kausside ja meenõude valmistamiseks, aga ka nikerdamiseks. • Kasutati koore alumist kiulist kihti, niint, millest tehti nööri, köisi, hobuseriistu, sõelapõhju, nuustikuid puunõude ja saunas endagi küürimiseks. • Vanade pärnade suurtest kooretükkidest, nn koskedest tehti saanidele keresid. • Noorte pärnade õhukesest painduvast koorest, eriti Eesti lõuna- ja idaosas, tehti viiskusid. • Paksemast pärna koorest valmistati karpe, külimitte, vakku.

  8. KADAKAS • Kadakas oli muinasajal tähtis materjal relvastuse valmistamisel. • Talus valmistati kadakast enamasti kõik lauanõud: lähkrid, piima/võipütid, kannud, lüpsikud, lusikad. • Kadakast sai vastupidavad aiateibad. • Oksi tarvitati nõu- ja sidumisvitsteks, samuti korvipunumiseks.

  9. LEPP/SANGLEPP • Leppa kasutati kütteks ja suitsutamisel. • Sanglepa kasutati piima- ja võinõude valmistamisel, sest see ei andnud mingit kõrvalmaitset. • Sanglepa noori kleepuvaid lehti kasutati kirbutõrjeks ja mõnel pool ka seebi asemel.

  10. HAAB • Haavapalkidest ehitati hooned. • Haavalaastu kasutati katusematerjalina. Noortest haabadest tehti katusesarikaid ja rehavarsi. • Haava tüvest lõhestatud laudadest tehti rahvapäraseid suuski (Põhja Eestis suksed). • Haavatüvest õõnestati paate ehk haabjaid. • Õhukesest haavalauast painutati mitmesuguseid vakku ja kaste. • Haavapuidust tehti puulusikaid ja puunõusid.

  11. PAJU • Kevadel lahtisekooreajal tehti pajuvilet. Jämedamast pajust, tavaliselt raagremmelgast, on spiraalselt koort lõigates tehtud karjapasunaid. • Pajudest on punutudkorve, mõrdu ja vähinattasid • Jämedateks punutisteks on kasutatud ka rabeda remmelga oksi. Paju kõlbas tünnivitsaks. Väikesest hundipajust tehti vastupidavaid luudasid ja lastele korvikesi. • Parkainerikkadvetruvadhaokoodkõlbasidvanasti tee täiteks • Loogapuuks kasutati hõbe- ja raudremmelgat ning vesipaju, aga ka rabe remmelgat. • Ree-ehituses läks samuti paju vaja. • Rabeda remmelga tüvest tehti pakktaru. • Pajukoore ribad kõlbasid nii vikati kinnitamiseks löe otsa kui aiavärava parandamiseks.

  12. Kasutatud kirjandus:Ants Viires „Puud ja inimesed“ 1975Martin Suuroja „Eesti hiiepuud“ 2007 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/haab_keithlemendik.htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas_(perekond)http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=242&sess=260bbbe7989f77094596d474ef5b144dhttp://www.antiques.ee/http://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=251&option=com_content&task=viewhttp://nammy.pbworks.com/Pihlakashttp://www.tabasalulooduspark.ee/?sid=346809

More Related