1 / 19

Antibiootikumide kasutamine

Antibiootikumide kasutamine. Vivika Adamson sügis 2013. Sissejuhatuseks. Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest: toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse mikroorganismidesse toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel toime ka teistele patsientidele. Antibiootikumide “ajajoon”.

hestia
Download Presentation

Antibiootikumide kasutamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Antibiootikumide kasutamine Vivika Adamson sügis 2013

  2. Sissejuhatuseks • Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest: • toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse mikroorganismidesse • toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel • toime ka teistele patsientidele

  3. Antibiootikumide “ajajoon” Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013

  4. Metitsilliin-resistentse Staphylococcus aureuse (MRSA) levik maailmas Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013

  5. Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013

  6. Metitsilliin-resistentne S.aureus (MRSA) 2011 EARSS andmebaasist

  7. Karbapeneem-resistentne Pseudomonas aeruginosa 2011 EARSS andmebaasist

  8. Uued antibiootikumid Bassetti M et al. 2013

  9. Uued antibiootikumid (tulevik) 2010 2012 Bassetti et al Annals of Clin Microbiol and Antimicrobials 2013

  10. Euroopa Antibiootikumipäev • igal aastal 18-ndal novembril

  11. Antibiootikumide kasutamine • AB profülaktika • perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (PAP) • AB ravi • empiiriline • võimalikult lühiaegne, enne mikrobioloogiliste vastuste saabumist rakendatav antibiootikumide manustamine kõige tõenäolisemate haigustekitajate vastu • etioloogiline • Teadaoleva antibiootikumtundlikkusega tuvastatud haigustekitaja suhtes võimalikult kitsa toimespektriga antibiootikumi manustamine

  12. AB profülaktika(1)Perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (PAP) • Juhendid • PAP juhend olemas enamikus haiglates • Kliinikumis kehtib Perioperatiivse antibiootikumprofülaktika juhend alates 2002, uus versioon 2010

  13. Perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (2) • preparaat • operatsiooni liik (aeroobid/anaeroobid) • varasemalt teadaolev kolonisatsioon resistentse tekitajaga (näiteks MRSAga) • allergia beetalaktaamantibiootikumide suhtes • I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin • annustamine • täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini, tsefoksitiini 2g • lastel 30 mg/kg kohta nii tsefasoliini kui tsefoksitiini • erandid: näiteks ülekaalulised patsiendid • ajastamine • 30 minutit kuni 1 tund enne naha lõike sooritamist • vankomütsiin ja fluorokinoloon 1-2 tundi enne kirurgilise protseduuri algust • kestus • enamasti manustatakse ühekordselt • erandid: kauakestvad operatsioonid, südame- ja kopsulõikused

  14. Empiiriline antibiootikumide kasutamine • eeldab häid mikrobioloogia-alaseid teadmisi ja kursis olekut kohaliku riigi/haigla/osakonna haigustekitajate spektri ja tundlikkusega • AB valik • abiks väljatöötatud antibiootikumravi juhendid • erialaseltside poolt väljaantud organ- või tekitajapõhised juhendid • Ambulatoorsete infektsioonide ravi 2011 • olemas kõikides suuremates haiglates • Kliinikumis IKT koduleheküljel, 2010 uuendatud versioon • AB ajastamine • näiteks raske sepsis ja septilise šoki korral tuleb ravi alustada 1 tunni jooksul • Vt. www.ravijuhend.ee→raske sepsise ja septilise šoki ravijuhend

  15. Tekitajapõhine e. etioloogiline antibakteriaalne ravi • Mikrobioloogialaborist saadud vastus nõuab läbimõeldud käsitlust • patogeen versus kontaminant • patogeen versus kolonisatsioon • Antibiogrammi tõlgendamine • Põhirida • Arvestatakse: • EUCAST (The European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing)poolt väjatöötatud standardeid • kohalikku resistentsust • konkreetses haiglas kasutatavaid ravimeid (haigla ravimformular) • reserv • lisad (uriini-, silmalisa)

  16. Antibakteriaalse ravi valik (1) • Kas on bakteriaalne infektsioonhaigus? • anamnees • sümptomid • labor • Kus on infektsioonhaiguse tõenäoline lokalisatsioonikoht? • millised on kõige sagedasemad tekitajad? • Infektsioonhaiguse tekkekoht? • kodu- või haiglatekkene infektsioon • Mikrobioloogiliste uuringute plaan • verekülvid • loe verekülvide võtmise juhendit TÜ Kliinikumi Ühendlabori koduleheküljelt! • mikrobioloogiline materjal oletatavast infektsioonikoldest( haavaeritis, röga, uriin)

  17. Antibakteriaalse ravi valik (2)Patsiendipoolsed faktorid • eelnev haiglaravil/hoolekodus viibimine • võimalik kolonisatsioon resistentsete tekitajatega • eelnev antibakteriaalne ravi • allergilised reaktsioonid • maksa- ja neerufunktsiooni hindamine • kreatiniin kliirensi arvutamine • teiste ravimite tarvitamine • koostoimed teiste ravimitega

  18. Situatsiooniülesanded • kas on tegemist bakteriaalne infektsioonhaigus? • kus on infektsioonhaiguse lähtekoht? • millised on sagedasemad tekitajad konkreetse infektsioonhaiguse korral? • infektsioonhaiguse tekkekoht?(kodu/haiglatekkene?) • mikrobioloogilised külvid- kust? • kas patsient vajab antibakteriaalset ravi? • kui jah, siis millist? Põhjenda valikut! • kui ei, siis miks? Põhjenda!

More Related