Omavalitsusreformi kava

1. Omavalitsusreformi kava

2. Toimunud arutelud • Küsisime tagasisidet erinevatel asutustelt, institutsioonidelt, omavalitsustelt, erakondadelt, ekspertidelt, teadlastelt jt. • Korraldasime avalikud arutelud ning pea kõigis maakondades toimus omavalitsusliidu arutelu, kus osales regionaalminister.

3. Erinevate valikute osakaal kõigi kirjalikult vastanute seas

4. Need, kes ütlesid välja konkreetse eelistuse: Kokku laekus 67 vastust.

5. Tagasiside mudelitele • 45% vastanutest tõi välja, et tänane olukord vajab muutmist, kuid konkreetset mudelieelistust ei märkinud • Tõmbekeskuste mudelit pooldasid enamus maavalitsusi, pea kolmandik KOVe ning enamus eksperte. • Suhteliselt palju eelistati ka maakondade mudelit (27% vastustest), aga seda peamiselt alternatiivse, mitte esmase valikuna. • Tõmbekeskuste põhine lähenemine pälvis ülekaalukalt suurima poolehoiu ka avalikel aruteludel • Kõik omavalitsusliidud juhtisid tähelepanu linnade-valdade üldkogu tehtud soovitustele, mis sarnanevad enim Omavalitsusliitude mudeliga, ent selgesõnalist eelistust liidud mudeli osas siiski ei väljendanud. • Katusorganisatsioonid ja põhiseaduslikud institutsioonid konkreetset eelistust mudeli osas ei väljendanud

6. Otsus Lähtudes mudelitele laekunud tagasisidest ning linnade ja valdade üldkogu pöördumisest võtab regionaalminister edasises tegevuses aluseks Tõmbekeskuste Eesti mudeli.

7. Tõmbekeskuste Eesti • Oktoobris välja pakutud mudel: • Riik nimetab tõmbekeskused, kelle ümber toimub ühinemine. Partnerid valitakse vabatahtlikult • Liitumise tulemusel jääb 30-50 uut omavalitsust • Uued omavalitsused on erineva suurusega, kuid enamasti mitte väiksemad, kui 10 000 elanikku • KOVid jätkavad tänaste ülesannetega ning võib kaaluda osade riiklike ülesannete üleandmist • Maavalitsused jätkavad peamiselt järelevalve teostajatena

8. Omavalitsuste ülene vaade • Lisaks jääb ka edaspidi ülesandeid, mille täitmiseks on vaja laiemat vaadet kui üks omavalitsus. Taoliste kokkulepete sõlmimine ning kogu piirkonna arengut silmas pidavate otsuste kavandamine toimub omavalitsusliidus. • Võib kaaluda senistest maakondadest suuremate või ka valdkondlike koostööorganisatsioonide moodustamist

9. Tõmbekeskuste valik • Regionaalministri valitsemisalas töötatakse välja suunised, mida arvestada tõmbekeskuste valikul • Maakondlikele KOV liitudele eraldatakse vahendid analüüsi läbiviimiseks • Projektijuhi osalusel toimuvad maakondlikud arutelud, kuhu kaasatakse OVL, MV ja vajadusel eksperdid • Arutelude eesmärk on jõuda kokkuleppele iga maakonna tõmbekeskuste osas

10. Mis on tõmbekeskus? • Oluline pendelrände sihtkoht – suur osa keskuse ja tagamaa inimestest käib seal tööl või koolis ning kasutab sealseid avalikke ja erateenuseid • Maakonnakeskus on kindlasti tõmbekeskus, kuid on enamasti on maakonnas veel mõni selline keskus. • Juhul, kui ca 30 minutilise autosõidu kaugusel sellist keskust ei ole, võib piirkonnas tõmbekeskuseks valida ka asula, millel on suurim potentsiaal reformi tulemusel selliseks keskuseks kujuneda • Kui lähestikku on mitu sellist keskust, loetakse tõmbekeskuseks reeglina suurim. Kui tagamaad on erinevad, võivad tõmbekeskused olla ka üksteisele lähemal asuvad.

11. Projektijuht • Alates märtsist regionaalministri valitsemisalas tööl omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner • Projektijuhi ülesanneteks on: • Erinevate osapoolte kaasamine omavalitsusreformi ettevalmistamisse • Osalemine tõmbekeskuste valikul maakondades • Avalikkuse informeerimine • Kontakt: sulev.valner@regionaalminister.ee

12. Kuidas edasi? • Märts 2013 – regionaalminister esitab reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse • August 2013 – projektijuhi eestvedamisel on valminud maakondade ettepanekud sealsete tõmbekeskuste osas • September 2013 – regionaalminister esitab ja reformi elluviimise seaduse eelnõu ja tõmbekeskuste nimekirja valitsusele • Detsember 2013 – Riigikogu võtab vastu omavalitsusreformi elluviimise seaduse • September 2014 – omavalitsused on valinud tõmbekeskused, kellega ühineda • September-November 2014 – seal kus KOV pole suutnud otsust teha, kellega ühineda, osaleb lahenduste leidmises regionaalminister • November 2014 – VV kehtestab määrusega haldusterritoriaalse korralduse muutmise KOVide poolt kokkulepitud piires. Kui KOVid kokkulepet ei saavuta, võtab VV vastu korralduse, milles määratakse KOVile tõmbekeskus, kellega omavalitsusel tuleb ühineda.

13. Kuidas edasi? • Jaanuar 2015 - tähtaeg arvamuste avaldamiseks VV korralduses esitatu kohta, mille alusel siis Vabariigi Valitsus saab põhjendatud juhtudel teha lõpliku haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas täpsustusi. • Veebruar-Märts 2015 – VV esitatakse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks nende KOVide osas, kes ei suutnud septembriks 2014 tõmbekeskust, valida. Samuti esitatakse VV-le omavalitsuskorralduse reformi rakendusseadus, millega muudetakse KOV korralduse seadust ja valdkonnaseadusi. • Mai 2015 – juuni 2017 – ühinemiste sisulineettevalmistamine, läbirääkimised KOVide omavaheliste kokkulepete saavutamiseks ja ühisarengute kavandamiseks, kuidas lahendatakse organisatoorsed ja varalised küsimused, kuidas kehtivad õigusaktid, lepitakse kokku strateegilised eesmärgid ja arengukava sisu jne. • Oktoober 2017 – volikogude valimine toimub juba ühinenud omavalitsuste piirides

14. Tänan tähelepanu eest!