Kava

1. Mõningatest geograafia suundumustest maailmas ja EestisKalev Sepp, Anne KullEesti MaaülikoolPõllumajandus- ja keskkonnainstituut

2. Kava • Geograafia arengutest meil ja mujal • Põgus pilk ajalukku • Geograafia(d) õppekavad ja õpetamine maailmas ja Eestis ülikoolides • Geograafia uurimise, õpetamise suundumustest • GIS-i õpetamine Eesti Maaülikoolis • Kokkuvõtvad märkused

3. Põgus pilk ajalukku • Geograafial on pikk, pikk ajalugu, 25 000-40000 aastat? • Kaljujoonised: Loomajoonistustega seotud jooned ja andmed, kirjeldasid ilmselt loomade liikumise marsruute.

4. Põgus pilk ajalukku • Varased kirjed järgisid moodsa GIS-i kahe-elemendilist struktuuri: graafiline fail, mis on ühendatud atribuutandmetega.

5. Kaardistused – geograafia kuldaeg?

6. Maadeavastused – geograafia kuldaeg?

7. Loodusteaduste areng – kuldaeg?

8. Igivana küsimus: mis on geograafia • Geograafia eksistentsi, olemus küsimus tuleb aegajalt päevakorda • Geograafia on kõik see, millega geograafid (Tuletis küsimus. Kes on geograaf?) • Geograafia määrangut, millega kõik kõik geograafid rahula jääksid, pole õnnestunud leida

9. Käsitlusmeetodid geograafia muutuste tuvastamiseks • Õppekavade, institutsioonide nimetused ja nende muutused • Uued valdkonnad, teemad õppeprogrammides • Uurimisvaldkonnad • Ajakirja artiklid, märksõnad • Kaitstud doktoritööd

10. Geograafia(d) õppekavad Suurbritannias • Analüüsiti Suurbritannia ülikoole, mille geograafiaalast teadus-õppetööd oli hinnatud 5*ja jne

11. Geograafia(d) õppekavad Suurbritannias • Analüüsiti Suurbritannia ülikoole, mille geograafiaalast teadus-õppetööd oli hinnatud 5* • Royal Holloway, University of London • University of Cambridge • LSE, Geography and Environment • University College London (UCL) • University of Edinburgh • The University of Nottingham

12. Geograafia(d) õppekavad Suurbritannias • Üldised suundumised Euroopa ülikoolides. • Nimi (geograafiaosakond) on säilinud, uued erialad, uute “tõmbe” märksõnadega. (Department of Geography at the University of Cambridge (M.Phil. in Quaternary Science; M.Phil. in Environment, Society and Development, M.Phil. in Geographical Information Systems and Remote Sensing

13. Geograafia(d) õppekavad Suurbritannias • Üldised suundumised Euroopa ülikoolides. • Nimi (geograafiaosakond) on asendatud uue seksikama nimega (School of GeoSciences, University of Edinburgh). Uurimisrühmad. Global Change, Human Geography, Centre for Environmental Change & Sustainability

14. Juhtivad geograafiakeskused Suurbritannia ülikoolides • UCL Geograafiaosakond • MSc in Conservation; MSc in Environment, Science and Society; MSc in Freshwater and Coastal Sciences; MSc in Geographic Information Science; MSc Geographies of Globalisation; MSc in Modernity, Space and Place; MSc in Quaternary Science; MSc in Remote Sensing

15. Juhtivad geograafiakeskused Suurbritannia ülikoolides • Nimetus (geograafiaosakond) jäänud suuresti samaks (nime on muutnud kehvemad vennikesed), Euroopas laiemalt on silte palju rohkem vahetatud, “geograafia” nimetus oluliselt vähenenud • Kõikides Suurbritannia geograafia juhtivatest keskustes olemas õppekavad GIS, globaalmuutuste erialadel, samuti inim- ja ühiskonnageograafia, planeerimine, tihti rõhuasetusega üleilmastumisele

16. Geograafia USA ülikoolides

17. Geograafia USA ülikoolides • Juhttegurid, arengumootorid • GIS ja sellega seotud tehnoloogiad • Koostöös digitaalkartograafiaga • Keskkonnateadused • Koostöös geoteadustega • Arengupidurid • Vananev kaader • Õppekavade uuendamine aeglane

18. Geograafia USA ülikoolides • Kasvavad valdkonnad • GIS!!! 179geograafia õppekava 195 omab spetsialiseerumist GIS!!! • Pedagoogika – geograafiaõpetajate ettevalmistus • Tööjõuuuringud, vähemused (kultuurigeograafia)

19. Geograafia USA ülikoolides • USA Rahvuslik teadusfond • Interdisiplinaarsed uuringud (geo-, elu- ja sotsiaalteadused) • Globaalmuutuste mõju inimühiskonnale (sotsiaalsed, kultuurilised aspektid) • Keskkond ja tehnoloogiad • Sotsiaalsed arengud

20. Geograafia ja geograafid Eesti ülikoolides • Olukord parem kui kunagi varem • Uued väljundid – erialad TÜs ja teiste ülikoolides • Uued keskused – enamus geograafidest professorid töötavad väljaspool TÜ geograafiainstituuti

21. Geograafia ja geograafid Eesti ülikoolides • Lipulaev jätkuvalt Tartu Ülikooli geograafiainstituut • Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse õppetool (prof. Ü. Mander) • Geoinformaatika ja kartograafia (prof. T. Oja) • Inimgeograafia (prof. R. Ahas) • Keskkonnatehnoloogia Politoloogia (prof. E. Berg)

22. Geograafia ja geograafid Eesti ülikoolides • Tartu Ülikooli võimalik reform: • Humaniora • Sociala • Medicina • Realia et Naturalia • Maateaduste-instituut?

23. Geograafia ja geograafid Eesti ülikoolides • Tallinna Ülikool (Ökoloogia Instituut, geoökoloogia, prof. J-M Punning, linnageograafia, kultuurigeograafia, H. Palang, keskkonnakorraldus ja –juhtimine (T. Põder) • Tallinna Tehnikaülikool (keskkonnatehnoloogia, prof. E. Loigu, sotsiaalteadused, prof. S. Mäeltsemees) • Eesti Maaülikool (maastikuarhitektuur, maastiku hooldus ja kaitse, keskkonnakaitse, linna- ja tööstusmaastike korraldus), keskkonnakaitse prof. V. Kuusemets; maastiku korraldus ja loodushoid (prof. K. Sepp)

24. Geograafia ja geograafid Eesti ülikoolides • Geograafide järelkasv • Tartu Ülikooli Noorgeograafide Klubi • Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi • (Tallinna Ülikool)

25. Geograafia ja geograafid Eesti ülikoolides

26. Geograafia ja õppeprogrammid • Uued märksõnad, valdkonnad • Uued uurimismeetodid (kaugseire, kohateabe analüüs, GIS, arvutikaardid) • Uued valdkonnad (kultuurigeograafia, vähemuste geograafia, maastikuökoloogia) • Mahukamalt käsitletud globaalseid keskkonnaprobleeme (kliimamuutus, ülerahvastatus, bioloogiline mitmekesisus jne) • Säästva areng

27. The future of Sustainability: re-thinking environment and development in the twenty-first century Zürich, Januar 2006 Apollo 8 December 21- 27th 1968 The future of Sustainability: re-thinking environment and development in the twenty-first century Zürich, Januar 2006 Apollo 8 December 21- 27th 1968

29. Ökoloogiline jätkusuutlikus Majanduslik jätkusuutlikus Sotsiaalne jätkusuutlikus Säästev areng

30. Säästev areng – teooria tegelikkus

31. Säästev areng Sotsiaal Majandus Keskkond

33. Majanduslik Kultuuriline Sotsiaalne Majanduslik Kultuuriline Sotsiaalne Loodusressursid / Keskkonnataluvus Säästev areng

34. Säästev areng • Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega.  • Riigi eesmärgiks on elanike kõrge elukvaliteedi, tasakaalustatud, keskkonnahoidliku ning tulevikkusuunatud arengu kindlustamine täna ja tulevikus.

35. GIS ja Eesti Maaülikool

36. Eesti Maaülikooli akadeemiline struktuur Akadeemilised struktuuriüksused on: • Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (GIS, CAD) • Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut • Metsandus- ja maaehitusinstituut (GIS, CAD) • Tehnikainstituut (CAD) • Majandus- ja sotsiaalinstituut

37. Osakonnad: Aiandus Botaanika Fütopatoloogia Keskkonnakaitse Maastikuarhitektuur Maastikukorraldus ja loodushoid Mullateadus ja agrokeemi Mükoloogia Rohumaaviljelus Taimefüsioloogia Taimekaitse Zooloogia Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

38. Arvutiprogrammide õpetamine keskkonna erialadel EMÜ-s • GIS programmid • CAD programmid • MicroStation (V8) tehniliseks joonestamiseks • AutoCAD tehniliseks joonestamiseks • VectorWorks • SketchUp arhitektuurseks joonestamiseks • Kujundusprogrammid • Adobe CS2 tooted

39. EMÜ keskkonnaerialadel õpetatavad GIS programmid • ArcGIS (9.1) geoandmete loomiseks ja analüüsiks • MapInfo • Idrisi (Kilimanjaro) satelliidipiltide töötluseks ja analüüsiks • MAPublisher (6.2) koos Adobe Illustrator CS2-ga kaartide kujundamiseks ning rasterandmete vektoriseerimiseks

40. ArcGIS-i õpetamise valdkonnad • Digitaalsete geoandmete loomine • Vektorandmete analüüs • Päringud atribuutide ja asukoha järgi • Geotöötlus (Geoprocessing) • Rasteranalüüs • Päringud ja kaardialgebra RasterCalculator’i abil • Reljeefimudeli loomine ja analüüs (nõlvakalded, ekspositsioon, voolusuunad, sulglohud, vaatevälja analüüs) • Mudelite loomine

41. ArcGIS-i õpetamise valdkonnad • Arvutikaartide kujundamine, esitlus, • Tardkaartide (planeeringud!!!) kujundamine, • Teemakaartide kujundamine • Esitlustehnikad, projekti esitlused

42. Digitaalsete geoandmete loomine • XY koordinaatide järgi punktandmete loomine (Event Layer) • Rasterandmete koordinaatidega varustamine (Georeferencing) • Rasterandmete digitaliseerimine erinevate töövõtetega • (AutoComplete Polygon – tühikute ja ülekateteta kõrvutiasuvate polügonide loomiseks • Clip –väiksemate polügonide suurematest väljalõikamiseks) • Atribuutandmete lisamine ruumiandmetele

43. Mudelite loomine Arvutusmahukate protsesside automatiseerimiseks Erinevate andmetega katsetamiseks ja vigade parandamiseks Keeruliste protsesside visuaalseks kujutamiseks ja paremaks mõistmiseks

44. Mullaerosiooni mudel (USLE) • Mullafaktor • Sademetefaktor • Nõlvafaktor • Maakattefaktor

45. Mullaerosiooni mudel (USLE)

46. Adobe Illustrator’i ja MAPublisher’i kasutamine GIS-i õpetamisel • Ruumiandmete koordinaatide alusel importimine ja eksportimine Illustrator’isse MAPublisher’i abil • Võimalusterohke kaartide kujundamine • Päringud ja klassifitseerimine atribuutide järgi • Rasterpiltide koordinaatidega varustamine ning koordinaatidega rasterpiltide import ja eksport • Paindlik digitaalsete geoandmete loomine ja koordinaatide alusel eksportimine levinumatesse geoinfo programmidesse • Automaatne vektoriseerimine (Live Trace) • Atribuutandmete lisamine

47. Kirjaoskamatus?! Planeeringukaardid

48. Kirjaoskamatus?! Planeeringukaardid

49. Teemakaardid

50. Teemakaardid