360 likes | 1.11k Views
VANA-Egiptuse USUND. 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser , Cheops , Chephren , Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a.
E N D
1.Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2.Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3.Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Ajaloost
Uskumus • Hing elab pärast surma edasi • Surnukeha balsameeriti ja maeti kindlasse haudehitisse • Kaasas: tarbe- ja luksesemed • Kaasas: vahel ka ohvrid (elusad inimesed) Levinud oli ka fetišism (kivide ja puude austus). Seega säilitas Vana-Egiptuse usund palju relikte.
Pühad loomad, jumalad Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid.Jumalakäsitlus oli zooantropomorfne. Tavaliselt kujutati jumalaid inimesekeha ja looma peaga. Vaaraod peeti samuti jumalaks. • Amon-Ra • Horos • Osiris Egiptuse religioonis etendasid olulist osa pühad loomad: lehm, koer, paavian, kass, krokodill ja iibis. Pühad loomad balsameeriti.
Heal tasemel olid: • Arstiteadus • Geomeetria • Aritmeetika • Sinuhe jutustused
Palsameerimine - keha säilitamine, et hing saaks kehas asuda. Siseelundid eemaldati, seejärel keha kuivatati ning pärast mähitilinasesse riidesse; Südame asemel pandi rinda kiviskarabeus. Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa (ušeptid – inimkujulised panused). Pidevalt toodi juurde toitu. Egiptlased ei eeldanud et muumia säilib igavesti. Palsameerimine:
Mastaba • Astmikpüramiid (vanim Sakkaras) • Tavaline püramiid (Giza püramiidiväli) • Cheopsi püramiid • Hauad • Kaljude sees • Kõrbeliivas (Tutanchamon leiti 1922a) Haudehitised
Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Püramiidid
Peavärav = püloon Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel Templid ja peavärav
Järgmine kord: egiptuse jumalad KÜ: töölehe täitmine