1 / 19

VANA-MESOPOTAAMIA USUNDID

VANA-MESOPOTAAMIA USUNDID. Vana-Mesopotaamia asukoht. Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahelisel alal Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal Iraak Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus

ulema
Download Presentation

VANA-MESOPOTAAMIA USUNDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VANA-MESOPOTAAMIAUSUNDID

  2. Vana-Mesopotaamia asukoht Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahelisel alal Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal Iraak Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga

  3. Ajalooline jaotus: Sumer – 4000 – 2305.a.e.Kr. Akad – 2350 – 2150.a.e.Kr. Babüloonia – 1830 – 1530.a.e.Kr. Assüüria – 1360 – 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia – 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejatelossid,linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid.

  4. Jumalad • Juba sumeri ajast on olulist rolli mänginud taevakehade üle valitsevad astraaljumalused, keda oli 7: Šamaš (Päike), Sin (kuu), Nabu (Merkuur), Ištar (Veenus), Nergal (Marss), Marduk (Jupiter), Ninurta (Saturn). Jumalakuju, millele on iseloomulikud inimlik välimus ja suured silmad

  5. Uskumused Planeedidvalitsevadinimsaatusteüle, mida on võimalik ka väljaarvutada. See panialuseastroloogiale. (1) Igalmaiselasjaljanähtusel on omataevaneteisik; (2) deemonidvalitsevadhaigusteülejaneidtulebtõrjudamaagilisteloitsude, aga ka ohvriandidegaäraosta (3) hauataguneelu on kurbvegeteerimineallilmas, kus hinge käekäiksõltubvaidelavateohvriandidest.

  6. Tsikuraat – astmeline torntempel Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juh- timise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakme- liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel.

  7. Uri tsikuraat – 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pü- hendatud tempel. Hoone on ehita- tud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmat- tidega. Seintes olid nn. “nutuavad” et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks.

  8. Assüüria 10 h suurusele ter- rassile ehitatud loss koosnes 210 ruumist mis paiknesid 30 pise- ma ja suurema siseõue ümber. Lossi juurde kuulusid 3 templit koos tsikuraatidega. Lossi seinad ja müürid olid kaetud reljeefidega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega.

  9. Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal

  10. PersepolisPalee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt. ametlikku protsessiooni.

  11. Persepolise reljeefid

  12. Persepolise lossi rekonstruktsioon

  13. Uus-Babüloonia • 612.a. taastas Babü- lon oma ise- seisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahi- torn. Peavä- rav oli pühen- datud juma- lanna Ištarile.

  14. Ištari värav

  15. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad on üks antiikmailma maailmaimedest. Valitseja Nebudkadnetsar II lasi aiad ehitada u.487.a.e. Kr. oma naisele, Pärsia pritsessile, et korvata oma sagedast eemal- olekut ja luua kõledal Eufrati madalikul muljet Pärsia metsaga kaetud mägedest.

  16. Babüloni linn Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast “Patuseks Paabeliks”. Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit, 55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatele pühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Ištarile ja 200 muudele jumalatele pühendatud altarit.

  17. Paabeli torn Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m.

  18. Paabeli torn

More Related