1 / 59

VANA-EGIPTUSE KUNST

VANA-EGIPTUSE KUNST. Aime Peever. Kaart. Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering. Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050-1652.a.e.Kr. Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr.

monty
Download Presentation

VANA-EGIPTUSE KUNST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever

  2. Kaart

  3. Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050-1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr.

  4. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus • Ra - päikesejumal Anubis Amon

  5. Horos Hator

  6. Isis

  7. Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a.

  8. Horos ja Seth vaaraoga Hator ja Horos koos vaaraoga13.saj.e.Kr.

  9. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind- lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte- le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.

  10. Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst

  11. Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon)

  12. Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm)

  13. Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri

  14. ArhitektuurVana-Riigi ajastu Haudehitised Mastaba – koosneb Maa-alusest kividega vooderdatud haua- kambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest.

  15. Mastabad

  16. Astmikpüramiid Vaarao Džoserile 3.dünastia Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra- miidi alus on mõõtmetega 125x109m . Kõrgus 62 m . Matmiskamber on 27 m sügavusel maaall.

  17. Püramiid Püramiidid Giza püramiidide väljal Kairo lähedal

  18. Giza püramiidid

  19. Cheopsi (Hufu) püramiid Egiptuse vaarao Hufu valitses aastatel 2589-2566 e.Kr. ning tema haua- kamber on suurim Giza kolmest püra- miidist. Orjad ehitasid hauakambrit 20 aas- tat. Kõigi aegade suurim püramiid oli algselt 147 m kõrge ning koosnes umbes 2,3 miljonist kivi- plokist keskmise kaaluga 2,5 tonni. Selle neli võrdset põhjaserva on 241m pikad. Püramiid oli kaetud lihvitud lubjakivi- dega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid üks inimene.

  20. Hufu e. Chiopsi püramiid

  21. Cheopsi püramiidi sisevaade

  22. Chephreni (Hafra) püramiid Kõrgus 136 m, on umbes meetri jagu väiksem aga asub kõrgemal ja tundub seetõttu suuremana. Chephreni püramiidi juurde kuulub ka 20m kõrgune sfinki raidkuju. Chephren oli Cheopsi poeg.

  23. Mykerinose (Menkaure) püramiid Chephreni poja Mykerinose haua- monument oli ainult 70m kõrgune.

  24. Püramiidide asendiplaan

  25. Teised püramiidid Snofru murd- püramiid Lõuna-Dahšur, 4.dünastia u.2615 e.Kr. Püramiid kavandati peaaegu 150m kõrguseks aga kuna maapind andis järele, siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega.

  26. Meroe püramiidid Viimased kuninglike haudade ülesannet täitvad järskude külgedega liivakivist püra- miidid on Nuubia püramiidid Menroes. Ehitatud ajavahemikus 6.saj.e.Kr. kuni 2.saj. p.Kr. Täna- päeva Sudaan.

  27. Kuningate hauakambrid ja templid Kuninganna Hatšepsuti tempel

  28. Kuningate org

  29. Suur tempel Abu Simbel S

  30. Templi sisevaade

  31. Sellel täiuslikul kaljutemplil, ühel kahest, mille Ramses II laskis enda mälestuseks ehitada, oli õnn säilida. Templite algne asukoht Niiluse kal- dal on praegu sügaval vee all Assuani paisu tõt- tu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased. Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta.

  32. F Fassaadi laius 36m, kõrgus 32m ja kujude kõrgus 20m

  33. Abu Simbeli väike tempel Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatud kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule ja kuningalaste emale. Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi pool sissepääsu 9,50m kõrgused kuningakujud kuningannakujudega.

  34. Templid

  35. Karnaki tempel Templid olid jumalate kummardamiseks aga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid palju, siis oli ka templeid palju. Üks suuremaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames uhkeldab 134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat sammast, kõik külluslikult kaunistatud. Keskel asuvate sammaste kõrgus on 21m ja läbimõõt 3,6 m. Kogu kompleks koosneb erinevatel aegadel püstitaud pühamutest, ümbritsetuna massiivse- test müüridest. Püha järve ääres aset- sev templiala mõõdud on 366 x 110m. Karnaki tempel on ühenduse sfinkside Alleega Luxori templiga. Tem

  36. Obelisk templi väravas Karnaki templi sambad

  37. Luxori tempel

  38. Püloon – templi värav Luxori templi sambad

  39. Horose tempel

  40. Kujutav kunstSkulptuurikunst Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiig- lakuju – Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meet- ri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Sfinks on valitseja või juma- la kuju, mille jõudu sümboli- seeris lõvikeha. S Napoleon ja sfinks

  41. Luxori templi sfinksid

  42. Karnaki templi sfinksid

  43. Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lääne-Teeba.

  44. Memnoni kolosside rekonstruktsioon Mem

  45. Egiptuse skulptuur on väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv. Kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Rahotep ja Nofret u.2600a. E.Kr.

  46. Vaarao Džoser u.2600 e.Kr. Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast u.2470 e.Kr. Vaarao Chephren kotkakujulise jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr.

  47. Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero- glüüfe. Surnutejumal Anubis muumiaga Jumal Amon

  48. Püha härg Apis Vaarao kaarikuga

  49. Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri.

More Related