1 / 26

Uurimistöö vormistamine

Uurimistöö vormistamine. Koostas Hille Arumäe, MSc VG 2012. Uurimistöö vormistamine. Uurimistöö vormistatakse teaduskeeles. Teadusliku meetodi osaks on kujunenud ka nõue kasutatavaid mõisteid täpselt defineerida ja järjekindlalt kasutada - teaduskeel erineb mitmeti tavakeelest.

eddy
Download Presentation

Uurimistöö vormistamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Uurimistöö vormistamine Koostas Hille Arumäe, MSc VG 2012

  2. Uurimistöö vormistamine • Uurimistöö vormistatakse teaduskeeles. • Teadusliku meetodi osaks on kujunenud ka nõue kasutatavaid mõisteid täpselt defineerida ja järjekindlalt kasutada - teaduskeel erineb mitmeti tavakeelest. • Vormistatakse vastavalt etteantud juhendile

  3. Teadustekst Teadusteksti peamisteks omadusteks on: • loogiline selgus ja väidete põhjendamine, • teadusteksti autori väidete selge eristamine teiste autorite väidetest ning viitamine teiste autorite väidete allikatele, • selge autoripositsioon ja autori või autorite kollektiivi liikmete õigete (identifitseeritavate) nimede esitamine

  4. Uurimistöö osad • Tiitelleht • Sisukord • Lühendite loetelu (vajadusel) • Sissejuhatus • Sisulised peatükid ja alapeatükid (nummerdatud) • Kokkuvõte • Resümee (sisukokkuvõte, Abstract/ Summary) • Kasutatud materjalid • Lisad (vajadusel)

  5. Põhinõue • Terve töö peab olema stiililiselt ühtne • Plokkstiilis • Esmalt sisestatakse kogu tekst, seejärel toimub töö vormistamine • Ära unusta juba töö sisestamise alguses sisse lülitada õigekirjakontrolli

  6. Juhendid • VG uurimistööde juhendi leiad veebilehelt (alates 2012)http://vandragumnaasium.edu.ee/ • kirjastus: ATLEX „Uurimistöö kirjutajale“

  7. Veerised (servad)Fail > lehekülje häälestus … • vasakul 4 cm (või 2cm + 2cm köitevaru) • paremal 1,5-2 cm, • all ja üleval 2-3 cm

  8. Font • Font Times New Roman või Arial. Fondi suurus • peatüki sees 10 - 12 p • pealkirjad suurtähtedega kuni 16 p • alapealkirjad väiketähtedega kuni 14 p Kõik pealkirjad võib teha paksuks • Sisukord vormindatakse nagu tekst peatükkides • Tiitellehel sama fondi suurus (16 p) nagu peatükkide pealkirjades (võib kasutada paksu kirja)

  9. Teksti esiletõstmine • Paksu kirja võib kasutada üksikute oluliste sõnade väljatoomiseks • Kaldkirja võib kasutada võõrkeelsete sõnade või tsitaatide korral • Allajoonimist ei kasutata • Teksti hõrendamist ei kasutata

  10. Lõigu vormindamine Vorming > lõik … • Reavahe 1,5 kordne • Lõiguvahe 6 – 12 p • Rööpjoondus • pealkirjades võib kasutada ka muud joondust, kuid kogu töös ühtemoodi • Taandrida üldjuhul ei kasutata • kui, siis Vorming > Lõik > Esireataane

  11. Lehekülje nummerdamineLisa > lehekülje numbrid • Kõik leheküljed peavad olema nummerdatud • Leheküljenumbrid all keskel või paremal • Tiitellehel numbrit ei näidata

  12. Tiitelleht • Kooli nimi (suurtähtedega) • Klass (väiketähtedega) • Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) • Töö pealkiri (suurtähtedega) • Töö liik - Uurimistöö (väiketähtedega, v.a. esitähed) • Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) • Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed)

  13. Sisukord Lisa > Viide > Register, sisukord ja loendid … • Paikneb tiitellehe järel • Sisaldab kõiki töö alajaotisi koos lehekülje-numbritega ning sisuliste peatükkide ja lisade järjekorranumbritega • Näidatakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid • Sisukorra automaatseks tekitamiseks peab olema sisuliste peatükkide osas kasutatud pealkirjalaade ja numberliigendust

  14. PealkirjadVorming > Täpp- ja numberloendid > Numberliigendus • Pealkirjade järele punkti ei panda • Sisulised peatükid nummerdatakse kasutades pealkirjalaade ja numberliigendust • Töö ülejäänud osasid ei nummerdata, kuid kasutatakse pealkirjalaade • Vajadusel võib kasutada kuni kolmetasemelist liigendamist • 1. Peatükk • 1.1. Alapeatükk • 1.1.1. Alapeatükk

  15. Kasutatud materjalid • Selles peatükis on iga allika kohta kirje • Kirjed sorditakse kas viitamise või tähestiku järjekorras ja nummerdatakse • Kirjetes jutumärke ja pealkirjades lühendeid ei kasutata

  16. Trükiteose kirje • RaamatAutori perekonnanimi ja initsiaal, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, aasta Nt Timotheus, H. Praktiline keemia. Tallinn: Avita, 1999. • ArtikkelAutori perekonnanimi ja initsiaal, pealkiri, ajakirja nimi, aasta, number, artikli leheküljed (vahemik) Nt Timm, U. Lehtsaare looduskaitseala. – Eesti Loodus, 2003, nr 4, lk 26 - 29

  17. Veebilehe kirje • Veebileht Autori perekonnanimi ja initsiaal. Artikli pealkiri kaldkirjas. [WWW] veebi-aadress (kasutamise kuupäev) Nt Todoruk, J. Šimpans. [WWW] http://keskkond.fateback.com (12.04.2003)

  18. Viited tekstis • Viidata tuleb igat lõiku, mille tekst ei ole autori enda koostatud • Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne Kasutusel on kaks süsteemi: • Nime/aasta viitamine - kasutatakse tavaliselt teadustöödes; näiteks järgnev viide (Kogermann, 1989). • Numbriline viitamine - kasutatakse siis, kui on palju autoriteta kirjeid, ka meie koolis • Numbriline viide pannakse nurksulgudesse, kuhu kirjutatakse • raamatu või ajakirja korral viite number ja lehekülje number [2, lk 123] • internetiaadressi korral ainult viite number [7]

  19. Lisad • Sisaldavad täiendavaid materjale (tabelid, pildid, dokumendikoopiad jms) • Põhitekstist viidatakse kõigile lisadele • Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse viitamise järjekorras • Iga lisa paikneb eraldi lehel • Lisade ette võib panna lehe, kus on toodud lisade numbrid ja nimed • Lisa number märgitakse paremale lisa pealkirja kohale koos sõnaga lisa, nt Lisa 3 • Sisukorras tuuakse lisa nimi ja pealkiri • Lisa 1. Rahvastiku tiheduse tabel

  20. Tabelid • Suured tabelid paigutada lisasse • Tekstis peab tabel olema vahetult selle lõigu järel, kus talle viidatakse • Tabelil on number ja pealkiri Nt Tabel 1. Euroopa riikide rahvaarvud

  21. Joonised • Jooniste alla kuuluvad diagrammid, skeemid, graafikud, kaardid, fotod • Diagrammid teha Excelis ja kopeerida Wordi • Suured joonised paigutada lisasse • Tekstis peab joonis olema vahetult selle lõigu järel, kus talle viidatakse • Joonisel on number ja allkiri Nt Joonis 12. Jõgeva maakonna kaart

  22. LoeteludVorming > Täpp- ja numberloendid > Nummerdatud • Sõnaühenditest või lausetest koosneva loetelu • punktid on väikesed tähed suluga või araabia numbrid suluga, • elemendid algavad väikese tähega, • elemendid lõpevad semikooloniga, viimane punktiga 1) blaa; 2) blaa; 3) blaa.

  23. Loetelu Vorming > Täpp- ja numberloendid > Nummerdatud • Mitmelauseliste elementide korral • punktid on suured tähed või araabia numbrid punktiga • Iga lause lõpus on punkt 1. Blaablaa. Blaablaa. 2. Blaablaa. Blaablaa. • Ühesõnalise loetelu elemendid • kirjutatakse ühte ritta, • eraldatakse üksteisest komadega 1) blaa, 2) blaa, 3) blaa.

  24. LoeteluVorming > Täpp- ja numberloendid > Täppidega • Kui loetelu osade arv ja järjekord pole tähtis, kasutatakse täpploendit mõttekriipsudega (punkte, linnukesi jms ei kasutata) - blaa; - blaa; - blaa.

  25. Ja nüüd …, mida küll uurida? Ikka ökoloogilisi probleeme! Mõtle välja teemavaldkond ja koosta kava!

  26. Kasutatud materjal • Neeme Katt „Uurimistöö (referaadi) vormistamine.“ [www] http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Uurimistoo_vormistamine_failid/frame.htm (06.12.2011)

More Related