1.04k likes | 1.45k Views
TEENUSED. Teenuste jaotus. Teenused jagatakse laias laastus kaheks suureks grupiks: isiku- ja tootja- ehk äriteenusteks. Teine võimalus teenusi grupeerida on nende jaotamine: avalikeks ja erateenusteks. Teenuste harud WTO järgi.
E N D
Teenuste jaotus • Teenused jagatakse laias laastus kaheks suureks grupiks: • isiku- ja • tootja- ehk äriteenusteks. • Teine võimalus teenusi grupeerida on nende jaotamine: • avalikeks ja • erateenusteks.
Teenuste harud WTO järgi • Äriteenused on valdavalt kasvanud lahku tööstussektorist. • Side- ja kommunikatsiooniteenused on ilmselt enim muutunud, rahvusvahelistunud ja ühtlasi nii mahtude kui ka olulisuse poolest kasvanud teenusliik. • Ehitusteenused • Kaubandus ja logistika • Haridusteenused • Keskonnateenused • Rahandus- ehk finantsteenused ja kindlustus • Ravi- ja sotsiaalteenused • Turism ja hotellindus, sh. toitlustus, reisiteensued • Puhke- ja kultuuriteenused (sh.turism), sport, raamatukogud, muuseumid • Veondus • Muud ja isikuteenused on ehk enim vastavad traditsioonilisele arusaamale teenustest: kui teenuse pakkuja tegeleb otseselt meiega, on see siis juuksur või koristaja.
BUSINESS SERVICES • Professional Services • Computer and Related Services • Research and Development Services • Real Estate Services • Rental/Leasing Services without Operators • Other Business Services
Tootjateenuste jaotus • 1. Eelteenused (upstream) nagu tasuvusuuringud, riskikapital, disain, turu-uuringud jms. on vajalikud enne tootmise käivitamist. • 2. Tootmisprotsessiteenused (onstream production) nagu kvaliteedi kontroll, seadmete liisimine, logistika ning masinate remont on vajalikud otsese tootmise juures. • 3. Tootmisprotsessiga paralleelsed teenused (onstream parallel) nagu raamatupidamine, koolitus, personaliotsingud, telekommunikatsioon, tarkvaraarendus, kindlustus, finants, kinnisvara jms. ei ole otseselt seotud tootmisega, kuid on vajalikud. • 4. Järelteenused (downstream) nagu reklaam, jaotus, transport jms. on vajalikud toodetud kaupade mahamüümiseks; remont, kliendikoolitus jms. aga hoolduseks.
Äriteensued kui arengu näitaja • Äriteenuste osakaal majanduses (SKP-s) on arenguindikaatoriks: mida suurem see on, seda kõrgem on reeglina vastava maa arengutase, majanduse edukus ja elanike heaolu. • Teenused annavad arenenud maades suurema osa sisemisest kogutoodangust ja hõivavad enim töötajaid. • Kõrgetasemeliste äriteenuste ja sotsiaalteenuste, eriti hariduse ja tervishoiu osakaal majanduses on riigi arengutaseme üheks tähtsamaks tunnuseks.
KIBS - knowledge-intensive-business-services technology based • Computer networks/telematics services (e.g. Internet Service Providers, VANs, on-line databases); • some Telecommunications (especially new business services); • Software; • Other Computer-related services - e.g. Facilities Management, Web support services, disaster recovery and business continuity services; • Training in new technologies; • Design involving new technologies; • Office services involving new office equipment); • those Building services that involving new IT equipment • Management Systems; • Management Consultancy involving new technology; • Technical engineering; • Environmental services involving new technology • Scientific/laboratory testing services; R&D Consultancy.
KIBS not technology based • Marketing, market research, and advertising; • Training (other than in new technologies); • Specialised Personnel Recruitment and headhunting; • Design (other than that involving new technologies); • some Financial services (e.g. securities and stock-market-related activities); • Office services, except “physical” services like cleaning); • Building services (e.g. architecture; surveying; construction engineering, but • excluding services involving new IT equipment such as Building Energy Management Systems)); • Management Consultancy (other than that involving new technology); • Accounting and bookkeeping; • Legal services; • Environmental services (not involving new technology, e.g. environmental law; and not based on old technology e.g. elementary waste disposal services).
Info/teadmised on omapärane toode • Info/teadmustoodete väljatöötamine vajab väga kõrget intellektuaalset taset • Arusaamine ja interpreteerimine vajab head haridust, pannes erilised nõuded koolidele, • Infokaup vananeb kiiresti, seda ei ole enamasti mõtet ladustada, • Samas saab infot kopeerida miljonites eksemplarides pea lisakuludeta, • Info edastamise kulud on võrreldes materiaalsete kaupadega väga väikesed või pea olematud
Globaalne teeninduskonglomeraat • Äriteenuste osutamiseks moodustud müügivõrgud, on koos globaliseerumisega kiiresti kasvanud. • Näiteks on üks maailma suurimaid WPP Group peakorteriga Londonis, mis töölistab 83 riigis olevas 780 kontoris üle 20’000 inimese. • Kasvas kiiresti 1980ndate jooksul rea liitumiste ja ülevõtmiste tulemusena. • WPP omanduses on kaks maailma suurimat reklaamiagentuuri, suured PR, turu-uuringute jt kompaniid. WPP keskne eesmärk on pakkuda klientidele professionaalset teenust “ühe peatuse poe” (one stop shop) põhimõttel.
Sogo Šoša – kaubanduskompanii • Esimesed Jaapani välisinvesteeringute teostajad välismaal. Neli ülesannet: • kaubanduslik vahendus; • finantsvahendus; • infoteenus; • organisatsiooniline ja koordinatsiooniteenus.
Rahandus- ehk finantsteenused • Allharud: • pangandus ja krediit, • rahaturgude teenindamine, • võlakirjade ja aktsiatehingute tagamine ning • konsultatsioonid. • Rahandusteenused on kui majanduse vereringe, mis hoiab süsteemi töös ja mis on seetõttu teravdatud tähelepanu all. • Rahanduses on seetõttu kõrgeimalt tasustatud sektor majanduses üldse ja sinna üritatakse kaasata parim inimressurss. • Rahandus ise on muutunud traditsioonilisest konservatiivsest pangandusest oluliselt erinevaks, pigem infomajanduseks, kus kogutakse, vahendatakse ja töödeldakse tohututes mahtudes informatsiooni ja kus kiirusel on edukuseks määrav roll.
Globaalne kasiinokapitalism • Päevas toimub 70X enam ülekandeid (1995) kui kaubavahetust (1973 – 2X) • Ehkki finantssüsteem kaasnev kõigi tootmisoperatsioonidega, annab see vaid 10% mahust • Ülejäänud 90% moodustavad spekulatiivsed tehingud
Tehnoloogia areng rahasektoris • Alates 1970ndaist on ülekanded elektroonilised • 1990ndaist on kasutusele võetud elektrooniline raha • Tootlikkus on kasvanud erakordselt – e-pangandus • Samas on finantssektor geograafiliselt ülimalt ja üha kontsentreerunum
Suurimad pangad, varad mld $ 2000 • Mizuho Group, JP – 1269 • Citygroup, USA – 902 • Deutsche Bank, SLV – 875 • JP Morgan & Co, USA – 715 • Tokyo-Mitsubishi, Jp - 675 • HSBC Holdings, ÜK – 673 • Hypovereinsbank, SLV – 667 • UBS, Šveits – 664 • BNP Baribas – Prantsusmaa – 646 • American Group, USA - 642
Deregulatsioon • Bretton Woodsi lepped (1944) • Off-shore • 1980ndatel finantsturgude dereguleerumine USAs & Euroopas • Jaapan avas rahaturudalles 2001
Korporatiivsed strateegiad • Liitumine, ülevõtmine • Rahvusvahelistumine • Diversifitseerumine ja uued tooted • Koondumine suurkeskustesse
Rahakeskused • I tase • London ja New York • II tase • Amsterdam, Frankfurt, Pariis, Zürich, Tokio • III tase • Brüssel, Düsseldorf, Hamburg, Basel, Viin, Mardiid, Rooma • Chicago, San Fransisco, Toronto, Mexico C, Rio de Janeiro • Hong Kong, Bombai, Singapur, Sydney, Melbourne
Transpordiliigid • Meretransport on odavaim ja võimaldab samas vedada väga suuri kaubakoguseid • Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede leiutamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutuses. • Raudteetransport võimaldas 19. sajandi teise poole suure arenguhüppe, seda eriti sisemaal. Kaubarongide kiirus ületab 100 km tunnis ja mass 5000 tonni, mis lubab kiiresti toimetada kaugele suuri kaubakoguseid, 144 paari/öp. Kaks peamist kasutusala: pikad kaubaveod ja üldjuhul mitte liiga pikad (1000 km) reisijateveod, seda eriti linnastunud piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suur • Autotransport lahendas nii kaupade koondamise kui ka jaotuse. Ühtlasi saab autoga kaupa vedada uksest ukseni ilma vahepealse ümberlaadimiseta. • “Õhusõit on ajavõit” kehtib lennutranspordi kohta, mis on alates 1960. aastatest teinud võimalikuks globaliseerumise. • Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja gaaside ümberpaigutamiseks. • Kosmosetransport
Veonduse arengusuunad infoajastul • Kaupade ja reisijate hulk ning edastatava teabe maht on kasvanud palju kiiremini kui majandus tervikuna. • Tootjad ja teenindusettevõtted loobuvad oma transpordiüksustest ning ostavad veoteenuse veondus- ja logistikafirmadelt. • Spetsialiseerumine. • Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus. • Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides, infrastruktuuris, veovahendite ja kaupade globaalsel jälgimisel. • Lihtsustatakse ümberlaadimistöid kasutades standardmõõdus konteinereid. • Üha enam kasutatakse ekspressvedusid, st. loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. • Multimodaalsed jaotuskeskused • Logistilised ketid üha pikemad ja mitmekesisemad, üha enam toimib nn. “ülemaailmse varustamise” põhimõte.
Õhutransport • Kallis • Kiire • Peamiselt reisijtate veoks
Globaallogistika • Traditsioonilised vedajad + dokumentatsioon • Ladustamise, veo ja tootmise kompleksteenus (Exel, Maersk) • Võrgulogistika (DHL) • Tedmistepõhine logistika (Geologistics, Ryder, IBM)
DISTRIBUTION SERVICES A. Commission agents' services 621 • Wholesale trade services 622 • Retailing services 631+632 6111+6113+6121 D. Franchising 8929 E. Other
Võimalus saada logistikasõlmeks • Infrastruktuuride juures hinnatakse : • Piisav vaba ruum • Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli, sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu. • Majanduslike tingimuste juures hinnatakse: • kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja kommunikatsioonide osas, • suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu suurele tagamaale, • paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu (kaasaarvatud nende regionaalsed peakorterid).
Jaotusmajandus • RV kaubandsus • Müük • Hanked • Võimusuhted • Globaallogistika • Jaeketid • Call centres • E-tailing
Suurimad RV jaeketid, välismüük mld $ • Royal Ahold, Holland – 24 • Wal-Mart*, USA – 23 • Carrefour, FRA – 20 • Metro, SLV – 18 • Delhaize, Belgia – 15 • ITM, FRA – 13 • Tengelmann, SLV - 13 * 86% kogu müügist USAs