100 likes | 554 Views
Bioloogia. Kiletiivalised Maarja-Liis Mäeste 8a. Kiletiivalised. Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba. Tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. Paljudele liikidele on omane järglaste eest hoolitsemine. Putukad, kes armastavad elada üheskoos. Neid nimetatakse ühiselulisteks putukateks.
E N D
Bioloogia Kiletiivalised Maarja-Liis Mäeste 8a
Kiletiivalised • Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba. • Tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. • Paljudele liikidele on omane järglaste eest hoolitsemine.
Putukad, kes armastavad elada üheskoos • Neid nimetatakse ühiselulisteks putukateks. • Näiteks mesilased, herilased ja sipelgad.
Kodumesilased elavad inimese ehitatud tarudes • Sinna ehitavad mesilased kärgedest pesa. • See püsib neil aastaid, vaatamata sellele, et ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem, kui mõni kuu.
Mesilaspere • Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat isasmesilast ja kümned tuhanded töölised. • Töötlisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks. • Töölised teevad kõiki vajalikke töid : ühed korjavad õitelt nektarit ja õietolmu, teised teevad tarutöid.
Mesilaspere • Mesilasema on teistest tunduvalt suurem, tema ainuke ülesanne on muneda. • Ta veedab kogu elu tarus ja lendab sealt välja üksnes paaritumiseks või hiljem koos sülemiga, et uut elupaika otsida.
Mesilaspere • Isasmesilaste ehk leskede ülesanne on mesilasema viljastamine – toitu nad ei korja ja tarutöid ei tee. • Nad elavad tarus kevadest suve lõpuni ja lendavad tarust välja vaid selleks, et mesilasema viljastada. • Pärast seda nad surevad. Lesed on astlata.
Sipelgad • Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud peskuhilas ja selle maa-alustes käikudes. • Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi. • Emasipelgad on tavaliselt pesa sügavuses, kus nad munevad.
Herilased • Ehitavad oma pesa süljega niisutatud kõdupuidust. • Pesa teevad nad maapinnas olevatesse urgudesse, pööningule või põõsastesse. • Vastseid toidavad nad peeneks mälutud putukatega. • Täiskasvanud toituvad nektarist, valminud puuviljadest ja marjadest.