EL uus eelarveperiood siseturvalisuse valdkonnas

1. EL uus eelarveperiood siseturvalisuse valdkonnas Veronika Kaska Välisvahendite osakond

2. Päevakord • Üldinfo – Veronika Kaska • Varjupaiga- ja Rändefond – Aigi Kasvand ja Kristi Lillemägi • Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend – Karin Tahvonen • Sisejulgeolekufondi politseikoostöö ja kriisihalduse rahastamisvahend – Veronika Kaska • Planeerimisprotsess – Veronika Kaska

3. 1. Üldinfo

4. 15.11.2011 COMilt EL siseturvalisuse valdkonna rahastute määruste ettepanekud • Üldine vaade: • Lihtsustamine • Ühtlustamine • Administratiivse koormuse vähendamine • EL üleste projektide olulisus/eelistatus • IT süsteemide olulisus • 1 riiklik programm fondi kohta => üldised eesmärgid ja indikaatorid • Iga-aastane aruandlus ja indikaatorite täitmine

5. EL rahastamisvahendid 2007–2013 • Üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ fondid: • Välispiirifond • Euroopa Pagulasfond • Euroopa Tagasipöördumisfond • Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond • Raamprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse“ alaprogrammid: • „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ (CIPS) • „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ (ISEC)

6. EL rahastamisvahendid 2014–2020 • Varjupaiga- ja Rändefond: • Euroopa Pagulasfond • Euroopa Tagasipöördumisfond • Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond • Sisejulgeolekufond: • Välispiiride ja viisade rahastamisvahend • Välispiirifond • Politseikoostöö ja kriisihalduse rahastamisvahend • Raamprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse“ alaprogrammid

7. EL eelarve 2014–2020 • Siseturvalisuse valdkonna planeeritud kogueelarve uueks eelarveperioodiks 10,91 miljardit EUR • Varjupaiga- ja Rändefondi planeeritud kogueelarve maht 3,87 miljardit EUR • Sisejulgeolekufondi planeeritud kogueelarve maht 4,65 miljardit EUR

8. EL eelarve 2014–2020 • Varjupaiga- ja Rändefond 3 869 MEUR: • LRide programmidele 3 232 MEUR • LR eraldise põhisumma 2 372 MEUR • LR eraldis erimeetmete rakendamiseks (sõltub) 700 MEUR • LR täiendav eraldis pärast vahehindamist 160 MEUR • Kesksed kulud 637 MEUR (Euroopa rändevõrgustik, liidu meetmed, erakorraline abi hädaolukordadeks, COMi tehniline abi fondi rakendamiseks)

9. EL eelarve 2014–2020 • Sisejulgeolekufond 4 648 MEUR: • Välispiirid ja viisad 3 520 MEUR • Politseikoostöö ja kriisihaldus 1 128 MEUR

10. Eelarveperiood 2014–2020 • Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend 3 520 MEUR: • LRide programmidele 2 000 MEUR • LRide eraldise põhisumma 1 200 MEUR • LR eraldis erimeetmete rakendamiseks (sõltub) 450 MEUR • LR täiendav eraldis pärast vahehindamist 350 MEUR • Kesksed kulud 1 520 MEUR • uued IT süsteemid 1 100 MEUR • STS 150 MEUR • liidu meetmed, erakorraline abi hädaolukordadeks, COMi tehniline abi fondi rakendamiseks 270 MEUR

11. EL eelarve 2014–2020 • Sisejulgeolekufondi politseikoostöö ja kriisihalduse rahastamisvahend 1 128 MEUR: • LRide programmidele 564 MEUR • Kesksed kulud (liidu meetmed, erakorraline abi hädaolukordadeks, COMi tehniline abi fondi rakendamiseks) 564 MEUR

12. Eesti eraldiste võrdlus • EPF, TPF, EIF 2007–2013: 12,3 MEUR • Välispiirifond 2007–2013: 26,9 MEUR • Varjupaiga- ja Rändefond 2014–2020: 10,3 MEUR • Sisejulgeolekufond (välispiirid ja viisad) 2014–2020: 21,5 MEUR • Sisejulgeolekufond (politseikoostöö ja kriisihaldus) 2014–2020: 12,4 MEUR

13. 4. Sisejulgeolekufondi politseikoostöö ja kriisihalduse rahastamisvahend

14. Üldine eesmärk ja ulatus • Rahastamivahend luuakse politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje toetamiseks, et aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele EL-s • politseikoostöö ELTL art 87 mõttes (politseikoostöö on liikmesriikide pädevate asutuste, sh politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse seatud koostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist)

15. Konkreetsed eesmärgid • Kooskõlas asjaomastes EL strateegiates, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega toetatakse: • piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sh terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning LR õiguskaitseasutuste ja asjaomaste 3ndate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine • LR ja EL suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ja inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest

16. Toetatavad tegevuseesmärgi - 1 • meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu • halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust LR-de õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, asjaomaste EL asutuste ja vajaduse korral 3ndate riikidega

17. Toetatavad tegevuseesmärgid - 2 • õppekavasid Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sh EL õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri • meetmeid ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite kaitseks ning toetamiseks • meetmeid liikmesriikide haldusliku ja operatiivsuutlikkuse suurendamiseks, et kaitsta elutähtsat infrastruktuuri kõikides majandusharudes, sh avaliku ja erasektori partnerluste ning parema koordineerimise, koostöö, EL-s ja asjaomastes 3ndates riikides oskusteabe ja kogemuste vahetamise ja levitamise teel

18. Toetatavad tegevuseesmärgid - 3 • turvalisi ühendusi ja tõhusat koordineerimist olemasolevate valdkonnapõhiste varajase hoiatamise ja kriisikoostöös osalejate vahel nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sh vaatluskeskuste tööd, et võimaldada terviklike ja täpsete ülevaadete kiiret koostamist kriisiolukordades, vastumeetmete kooskõlastamist ning avaliku, konfidentsiaalse ja salastatud teabe jagamist • meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega suurendatakse LR-de ja EL halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, et võimaldada EL-l kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata LR-l ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest

19. Abikõlblikud meetmed - 1 • meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sh ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid • võrgustike tegevus, vastastikune usaldus ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, situatsiooniplaneerimine ja koostalitlusvõime • analüüsivad, järelevalve- ja hindamismeetmed, sh uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud • meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks

20. Abikõlblikud meetmed - 2 • tehniliste seadmete, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine, sh küberkuritegevuse alase koostöö parandamiseks Euroopas, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega, ning PNRi riikliku süsteemi arendamiseks • asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sh keeleõpe ja ühisõppused või -programmid • uute meetodite ja uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, ülevõtmine, katsetamine ja valideerimine, sh EL rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide katseprojektid ja järelmeetmed.

21. Täiendavalt… • 3ndate riikidega või 3ndates riikides teostatavaid tegevusi riiklikest programmidest rahastada ei saa, ainult COM-lt taotledes • LR peab rahastama eraldisest kõikide eesmärkidega seotud tegevusi

22. Lahtised küsimused • Rahastamisvahendi kogueelarve jaotus COMi ja LR-de vahel (esialgne 50-50, viimane ettepanek 30-70) • Eraldiste arvutamise kriteeriumid ja proportsioonid • 3ndate riikidega ja 3ndates riikides teostatavate tegevuste toetamine

23. 5. Planeerimisprotsess

24. EL planeerimisprotsess • Riiklik programm kujuneb välja läbirääkimiste (programmidialoog) käigus LRi ja COMi vahel • Programmidialoogi käigus määratletakse strateegilised eesmärgid ja tulemusindikaatorid • Eeldatav toimumise aeg 2013 II või III kvartal

25. Eesti planeerimisprotsess • Töörühmade moodustamine (okt ‘12): • esindajate nimetamine (eksperdid); • töörühmad rahastamisvahendi põhiselt; • töörühmad alustavad tööd, esimeste vaadete vahetamine Eesti järgmise 7 a prioriteetide osas (nov ja dets ‘12)

26. Eesti planeerimisprotsess • Töörühmade töö tulemusena kujuneb Eesti riiklik programm (koos indikaatoritega), mida räägitakse COMiga läbi • Riikliku 7-aastase programmi rakendamine: • iga-aastaste programmide planeerimine • iga-aastane aruandlus

27. Aitäh!Küsimusi? Veronika Kaska Välisvahendite osakond T. 612 5029 E. veronika.kaska@siseministeerium.ee