LÄBIRÄÄKIMISED HARIDUSE VALDKONNAS

1. LÄBIRÄÄKIMISED HARIDUSE VALDKONNAS 14.02.2007 ILLE ALLSAAR

2. SAAVUTATUD KOKKULEPPED 1. Jätkatakse läbirääkimisi muudeks hariduskorralduslikeks ja ühistegevuseks ettenähtud vahendite osas. 2. Uue rahastamismudeli kujundamisel, mille alusel kavandatakse eelkõige õpetajate palgavahendite jaotuspõhimõtete muutmist, on algkooli puhul (1.-6. klass) esmalt arvestatud koduläheduse põhimõtet, põhikooli III astmes (7.-9. klass) ja gümnaasiumiastmes aga eelkõige kvaliteedi ja efektiivsuse põhimõtet. Mudel arvestab lisaks õpilaste arvule klassis ka klassikomplekte, õppekava kulu/hinda erinevatel kooliastmetel, laste erivajadusi ja sellega seotud tugisüsteeme, kakskeelset õpet, õpetaja kvalifikatsiooni, lisades täiendava ressursi klassijuhatamise tasu ja kooli juhtimiskulude (direktori, õppealajuhataja palgavahendid) ning pedagoogide täienduskoolituse kulude kompenseerimiseks.

3. 3. Uues rahastamismudelis õpilase pearaha aluseks olev õppekava baasmaksumus võetakse iga-aastase eelarveläbirääkimise objektiks. Mudelit hakatakse rakendama alates 2007.aastast, kusjuures 3 aastase üleminekuperioodi jooksul (2007-2009) rakendatakse kompensatsiooni-mehhanismi, mille kohaselt riigieelarveline toetus õpilase kohta ei või väheneda aastas enam kui 5%. Jätkatakse koostööd mudeli edasiarendamisel ja täiustamisel. 4. Hariduskulude investeeringukomponent sätestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Investeeringukomponendi jaotamise aluseks on õpilaste arv kohaliku omavalitsusüksuse üldhariduskoolides.

4. 5. Omavalitsusliidud kaasatakse Euroopa Liidu struktuurifondide järgmise programmeerimisperioodi kavandamise ja rakendamise protsessi ning arvestatakse strateegiliste otsuste langetamisel kohalike omavalitsuste kui oluliste partneritega riiklike eesmärkide täitmisel.

5. 6. EL struktuurfondide vahendite programmeerimisperioodil aastateks 2007-2013 nähakse ette võimalused munitsipaalomandis olevate haridusobjektide investeeringuvajaduste katmiseks: 1)Elukeskkonna arendamise rakenduskava kohalike avalike teenuste parendamise meede, kust on võimalik taotleda vahendeid üldhariduskoolide ja lasteaedade investeeringuteks; 2) Hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava kutseõppeasutuste, HEV-koolide ja huvikoolide kaasajastamise vastavad meetmed.7. Jätkatakse läbirääkimisi huvikoolides (s.h. spordikoolides ja –klubides) õppivate noorte toetamise osas eesmärgiga luua toimiv rahastamismudel.

6. ERIARVAMUS • 1.      Kavandada kohalike omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali (välja arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 alusel riigieelarvest eraldatava haridustoetuse arvel töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogide) ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks vahetult riigieelarvest palka saavate vastava valdkonna töötajatega vähemalt 376 miljonit krooni.

7. 2.      Riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatav haridustoetuse arvestuslik palgavahendite maht peab võimaldama lisaks kehtestatud palgaalammäärade katmisele ka kohapealse palgapoliitika kujundamist ning heade õpetajate motiveerimist. Ei nõustu seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse ja TALOga sõlmitud palgakokkuleppe täitmiseks peavad omavalitsused oma tuludest eraldama täiendavaid vahendeid õpetajate tasustamiseks ja motiveerimiseks.3.      Kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks planeerida vahendid arvestusega 15 krooni õpilase kohta koolipäeva arvestuses.

8. 4.      Õpetamise kõrge kvaliteedi tagamiseks kohalikele omavalitsustele kuuluvates üldhariduskoolides läbi kvalifitseeritud õpetajate olemasolu oleks vaja muuta senist riigieelarvelistel kohtadel õppimisega kaasnevaid tingimusi selleks, et tagada lõpetajate tööle asumine üldhariduskoolides.5.      Näha ette õpilaskodude täiendav finantseerimine, et tagada õpilaskodu kohtade olemasolu, katmaks koolivõrgu muudatustest tuleneva täiendava vajaduse.6.      Kui riik otsustab 2007.aastast kompenseerida õppevahendite maksumuse, siis tuleb täpselt määratleda milliseid õppevahendeid selle raha eest soetama peab ja määratlema teatud nõutava miinimumi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on lisavajadus õppevahendite muretsemise toetamiseks 96,3 miljonit krooni.

9. 7.      Suurendada õpikute toetuseks ettenähtud summat, mis 2001 aastast alates on olnud 265 krooni õpilase kohta, vaatamata õpikute kvaliteedi ja üldise elukalliduse tõusuga kaasnenud õpikute hinnatõusule ja seoses uue õppekava rakendamisega seotud täiendavate kuludega.8.      Näha 2007.aastaks ette vahendeid kohalike omavalitsuste investeerimiskulude katmiseks vähemalt 15 % suuremas üldmahus kui 2005.aastal.9.      Vastavalt Täiskasvanute koolituse seadusele näha ette vahendid ka teiste pedagoogide, kelle palgakuludeks riigieelarvest vahendeid ei eraldada, täiendkoolituse vahendid.10.      Eraldada riigieelarvest kohalike eelarvete toetamiseks vähemalt 100 miljonit krooni õpilaste koolisõidu kulude katmiseks.

10. 2007.aasta riigieelarve • Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste 26. septembril 2006. a sõlmitud lõpp-protokolliga lepiti kokku, et eraldised haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks riigieelarvest eraldavatest vahenditest töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogide palkadega antakse 2007. a-st kohalike omavalitsuste tulubaasi. Selleks suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,1% protsendipunkti (11,9%-ni) ning ülejäänud osa suunatakse tasandusfondi, suurendades tasandusfondi kogusummat 28,5 miljoni krooni võrra. Nimetatud vahendite jaotamiseks suurendati 0-18 aastaste laste parameetrite väärtusi tasandusfondi arvutustes.

11. § 1 lõike 2 alusel jaotatavad vahendid • “2007. aasta riigieelarve seaduse” § 4 lõikes 2 sätestatud korras jaotatavad vahendid jaotuvad alljärgnevalt: • ·hariduskulud 2 854 521 738 krooni; • ·        vahendid põhikooliõpilaste koolilõuna toetuseks 222 022 500 krooni; • ·        vahendid toimetulekutoetusteks 227 469 000 krooni; • ·        vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks 32 000 000 krooni • ·        täiendav toetus väikesaartele 6 000 000 krooni.

12. Hariduskuludeks eraldatud vahendite jaotamine • “2007. aasta riigieelarve seaduses” on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi hariduskuludeks arvestatud kokku 2 854 521 738 krooni, mis jaotatakse järgmiselt: • ·          munitsipaal- ja erakoolide pedagoogide töötasu ja selle pealt makstavate maksude katteks 2 409 321 769 krooni; • ·          õpikute soetamisega seotud kulude katteks 46 678 300 krooni; • ·          õppevahendite soetamisega seotud kulude toetuseks 57 098 000 krooni; • ·          lasteasutuste pedagoogide täiendkoolituseks 13 025 810 krooni; • ·          hariduskorralduslikeks ja ühistegevuse kuludeks (sh maakondlikeks õpilas- ja noorteüritusteks, pedagoogide täiendõppeks ja koolitusteks ning ainesektsioonide töö korraldamiseks jms) 14 000 000 krooni; • ·          üldhariduskoolide investeeringukomponent 241 866 932 krooni; • ·          hariduskulu täiendavad vahendid 72 530 927, mis jaotatakse 19. aprilliks ja 25. oktoobriks.

13. Jaotuse alused • Arvestuslikuks õpilaskoha maksumuseks on 15 780 krooni • Õpikute soetamise kulu282 kr õpilase kohta • Investeeringukomponent 1 370 kr õpilase kohta • 2007. aastast esmakordselt ka õppevahendite soetamise kulu 458 kr õpilase kohta • Võrreldes 2006. aastaga on õpilase pearaha suurendatud 18%, õpikute pearaha 6,4% ning investeeringukomponenti 7,9%. Samas otsustab ja kinnitab eelarve jaotuse kuluartiklite vahel kohalik omavalitsusüksus. Omavalitsusüksus kehtestab vajadusel diferentseeritud koefitsiendid kooliti. Õpetajate palgavahenditeks arvestatud hariduskulud suurenevad 2007. aastal 15%.

14. Palgaalammäärad • Eelnõuga kehtestatavateks palga alammääradeks on 2007. aastast • noorempedagoogil 7800 krooni, • pedagoogil 8260 krooni, • vanempedagoogil 9440 krooni • õpetaja-metoodikul 11400 krooni. • Alammäärast juba kõrgemat palka saavate pedagoogide töötasu suurendamise üle otsustamine jääb kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide pädevusse

15. Personalikulu koefitsiendid • Käesoleva määruse § 2 lõikes 13 on omavalitsusüksustele kehtestatud personalikulu koefitsiendid, mis on samad 2006. aastal kehtinud süsteemiga (vahe ainult selles, et on kaotatud erinev lähenemine linnade ja valdade osas). Erivajadusteks (sh keelekümblusklassidele) eraldatakse 2007. aastal kokku 218 miljonit krooni. • Kokku kompenseeritakse ühinemise tõttu hariduskulude vähenemisi 5 602 000 krooni eest. Samas summas eraldatakse nimetatud omavalitsustele kompensatsiooni ka 2007., 2008. ja 2009. aastal.

16. Seisukohad 2008 aasta eelarveläbirääkimisteks • Riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatav haridustoetuse arvestuslik palgavahendite maht peab võimaldama lisaks kehtestatud palgaalammäärade katmisele ka kohapealase palgapoliitika kujundamist ning heade õpetajate motiveerimist. • Kavandada riigieelarves vahendid muudeks hariduskorralduslikeks ja ühistegevuse kuludeks (sh maakonnas korraldatavateks üleriigiliste olümpiaadide maakondlike eelvoorude ja võistluste korraldamiseks, pedagoogide üritusteks, täiendusõppeks ja koolitusteks, ainesektsioonide ja erinevate keelekeskuste töö korraldamiseks ja rahastamiseks) vähemalt 20 miljonit krooni.

17. Kavandada täiendavaid ressursse omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks (sh palkade ühtlustamiseks) ja investeeringuvajaduste katmiseks, et täita seadusega ja riikliku üldhariduse arengukavaga pandud ülesannete täitmine alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine).Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määrata kooskõlas riigieelarve seadusega riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks vähemalt 150 miljoni krooni ulatuses. Läbirääkimiste käigus leppida kokku toetuse jaotamise tingimused ja korra ning toetuse arvestusliku suuruse õppuri kohta Kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks planeerida vahendid arvestusega 20 krooni õpilase kohta koolipäeva arvestuses.

18. Haridustoetusteks ette nähtud vahendid peavad katma seaduste ja muude kokkulepetega kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmise. Eraldatav vahendite maht peab tagama hariduse kättesaadavuse I ja II kooliastmes õpilase kodu lähedal, tagama hariduse kvaliteedi III ja gümnaasiumiastmes, erivajadustega laste tugisüsteemide arengu, koolikorralduslike muudatustega kaasnevate omavalitsuste kulude katmise, õppekavale vastavate õpikute ja õppevahendite kulud, investeeringute tegemise vähemalt 15 % kasvuga võrreldes 2007. aastal eraldatuga ja munitsipaal­koolide ja lasteasutuste pedagoogide täienduskoolituse rahastamise ning vastavalt Täiskasvanute koolituse seadusele ka teiste pedagoogide, kelle palgakuludeks riigieelarvest vahendeid ei eraldada, täiendkoolituse vahendid.Haridustoetuse kogumahu määramisel rääkida eraldi läbi iga arvestusliku kuluelemendi suuruse ja jaotuse osas.

19. Õpetamise kõrge kvaliteedi tagamiseks kohalikele omavalitsustele kuuluvates üldhariduskoolides läbi kvalifitseeritud õpetajate olemasolu oleks vaja muuta senist riigieelarvelistel kohtadel õppimisega kaasnevaid tingimusi selleks, et tagada lõpetajate tööle asumine üldhariduskoolides.Näha ette õpilaskodude täiendav finantseerimine (sh. investeeringud), et tagada õpilaskodu kohtade olemasolu, katmaks koolivõrgu muudatustest tuleneva täiendava vajaduse.Eraldada riigieelarvest kohalike eelarvete toetamiseks vähemalt 150 miljonit krooni õpilaste koolisõidu kulude katmiseks. Näha ette täiendavad vahendid ujumise algõpetuse programmi toetamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ujumise algõpetuse korraldamiseks on vaja lisaraha, et üürida ujulaid, katta õpilaste transpordikulud ning tasustada ujumisõpetajate tööd. Praegu rahastatakse programmi Kultuuriministeeriumi kaudu 3,6 miljoni krooniga aastas. Programm peaks kasvama välja Kultuuriministeeriumi toetusvaldkonnast ja saama Haridusministeeriumi finantseerimise osaks.

20. Jätkata läbirääkimisi riigieelarvest kohalikele eelarvetele eraldatava haridustoetuse süsteemi muutmiseks vastavalt 2007.aasta eelarveläbirääkimistel saavutatud kokkulepetele uue rahastamismudeli osas. Mudel peab arvestama lisaks õpilaste arvule klassis ka klassikomplekte, õppekava kallidust erinevatel kooliastmetel, laste erivajadusi, kakskeelsust, õpetaja kvalifikatsiooni, klassijuhatamise tasu ja kooli juhtimiskulusid (direktori, õppealajuhataja palgavahendidKaasata omavalitsusliidud Euroopa Liidu struktuurifondide järgmise programmeerimisperioodi rakendamise protsessi ning arvestada strateegiliste otsuste langetamisel kohalike omavalitsuste kui oluliste partneritega riiklike eesmärkide täitmisel.Näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele tugiõppe rahastamiseks.