1 / 15

Neerud

Neerud. http://img.webmd.com/dtmcms/live/webmd/consumer_assets/site_images/articles/image_article_collections/anatomy_pages/Kidney2.jpg. Neerud  (lad. keeles  renes ) on: punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluvad 150–200g

erwin
Download Presentation

Neerud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Neerud http://img.webmd.com/dtmcms/live/webmd/consumer_assets/site_images/articles/image_article_collections/anatomy_pages/Kidney2.jpg

  2. Neerud (lad. keeles renes) on: • punakaspruunid oakujulised paariselundid • kaaluvad 150–200g • kinnituvad kõhuõõne tagumisele seinale neere ümbritseva sidekoe abil (kõhnal tekib hulkuv neer, sest rasvakiht ei polsterda seidekudet seestpoolt.) • parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal.

  3. Neerude funktsioonid • kehavedelike tasakaalu tagamine organismis • osmootse rõhu säilitamine • happe–leelis-tasakaalu regulatsioon • jääkainete eemaldamine organismist • bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon • vereloome regulatsioon - erütropoietiin (suitsetajal?) • arteriaalse vererõhu regulatsioon (reniin) • Neerude (nefroni) töö teaduslikult (5 min.): • https://www.youtube.com/watch?v=aQZaNXNroVY • Neerude töö (2 min)

  4. Organismi vee sisaldus: 1,0 0,46 – 0,75 l/kg kehakaalust Organismi vee fraktsioon kogu keha massist 0,2 l/kg l/kg rasvkoes teistes kudedes Mees Naine Mees Naine Noor Vana Laps Despopoulos, Color Atlas of Physiology,2003

  5. Veebilanss Keskmine inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. Enamus sellest on rakusisene. Rakuväline on 11 – 13 liitrit ÖÖPÄEVASsiseneb: 2/3 joogina (1,4 l) 1/3 toiduga (0,7 l) metaboolne (0,2 l) . väljub: uriiniga - 1400 ml naha kaudu - 450 ml kopsudest - 350 ml fekaalidega - 100 ml

  6. Vee saamine Vee kadu 2,2 l/d Söök ja jook Tajumatu veekadu 0.9 l/d Nahk Kopsud 0,3 l/d Uriin 1,5 l/d Metabolism Glükoos Roe 0,1 l/d Väljutus (0,9 + 1.5 + 0,1) l/d Manustatud 2,2 l/d Metabolismist 0.3 l/d

  7. LisalugemineNeerude poolt produtseeritavad hormoonid Reniin – põhjustab angiotensiin II moodustumist, mis on tugev vasokonstriktor ja mõjutab nefronit, arteriaalset vererõhku Vitamiin D – (s.o. steroidhormoon), mis soodustab Ca ja Pi absorptsiooni sooles Erütropoetiin (EPO) – mille vabanemise kutsub esile organismi hapnikuvaegus. Luuüdisse jõudes stimuleerib EPO erütrotsüütide noorte vormide sünteesi, mille tulemusena suureneb erütrotsüütide mass Neerude kahjustus võib tekitada renaalse aneemia (kehvveresuse), EPO abil on võimalik seda ravida Prostaglandiinid – seotud neeruveresoonte toonusega

  8. Mikroskoopiliselt onneerukude koosnev nefronitest jakogumistorukestest. Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes miljon. Mõlemat neeru läbib 1,3 liitrit verd minutis. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligi 2000 liitrit verd. Neeru vaagen Nefronid Neeru säsi Neeru koor http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://kidney-disease-symptoms.com/wp-content/uploads/2009/11/kidney02.jpg

  9. Neerukehake ehk nefron päsmake arter neerutoruke veen Päsmakeses toimub vereplasma ultrafiltratsiooni põhimõttel ESMASURIINI moodustumine http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.reishiscience.com/images/diabetic_kidney.jpg

  10. Ultrafiltratsioon nefronis Päsmakeses liigub kapillaaridest peaaegu kogu vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tekib esmasuriin. Vajalikud ained (glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne) liiguvad tagasi verre. Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga. Uriin sisaldab ammoniaaki nagu paljud kodused puhastusvahendid. Neerudes olevate veresoonte kogupikkus on üle 170 kilomeetri!

  11. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib see janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. Hüpotaalamus http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/ 9klass/anatoomia/sisenore/images/ajuripats

  12. LisalugemineReadsorbtsioon ehk tagasi-imendumine toimub neerutorukestes erinevatel võimalustel: 1. Osmoosi kaudu nii passiivne transport kui rakkude vahelt liikumine 2. Aktiivne transport, nt K/Na pumbad jt 3. Pinotsütoos, nt üksikud valgud Erinevad molekulid readsorbeeruvad vastavates neerutorukeste piirkondades (lingudes).

  13. Lisalugemine Glükoosi readsorptsioon toimub peamiselt nefroni proksimaalses vääntorukeses. Selle algusosas on 98 % glükoosist juba readsorbeerunud. Normaalseslt imendub tagasi kogu glükoos, nii et lõplik uriin on täielikult glükoosivaba. Glükoos ilmub uriini, kui selle konts. vereplasmas ületab 10- 11 mmol/ l. • Glc transpordimehhanism on küllastuv süsteem, mis on sidestatud Na+ resorptsiooniga. Seega sõltub glükoosi resorptsioon Na+ resorptsiooni seaduspärasustest.

  14. Lisalugemine Läviained ja läveta ained Läviaineteks on ained, mis alates teatud plasmakontsentratsioonist (lävest) ilmuvad lõplikku uriini / erituvad suurenenud kogustes: glükoos (eritumisläveks on 10- 11 mol/l vereplasmas) • aminohapped • valgud ja peptiidid • sulfaadid ja fosfaadid (esinevad uriinis ka normaalselt, läve ületamisel nende hulk uriinis suureneb) • bikarbonaat Läveta aineteks on enamus passiivselt resorbeeritavaid aineid • vesi • tähtsamad ioonid nagu Na, Ca, K ja Cl, mille transpordimaksimum ei ole tavaliselt saavutatav

  15. LisalugemineUriini koostis, seda määravad tegurid Lõplik uriin koosneb 95 % veest. Ülejäänud osa sellest moodustavad kreatiniin, uurea, Na+, K+, ammoniaak, Ca2+, Mg2+, Cl -, fosfaadid, bikarbonaat, sulfaadid, laktaat, orgaanilised happed ja detoksifikatsiooniproduktid Uriin on normaalselt õlgkollakas täiesti läbipaistev vedelik. NB! Uriini hägusus viitab pigem neerukividele kui tsüstiidile. Uriini pH on tavaliselt kergelt happeline, aga see võib olla ka neutraalne või nõrgalt aluseline sõltuvalt tarbitavast toidust ja ainevahetusest- referentsväärtused 4,5- 8,0. Uriini tihedus on lähedane vee omale, referentsväärtused 1,005- 1,030 g/ cm3. Uriini osmolaarsus on normaaltingimustes arvuliselt võrdne selle tihedusega. Normaalselt ei sisalda uriin glükoosi, ketokehi, pigmente, valke, lipiide, muid kolloide, soolakristalle, bilirubiini ega baktereid (uriin on steriilne). Ka ei tohiks selles olla vererakke- erütrotsüüte, leukotsüüte, nitriteid (infektsiooni sümptom) ega ka märgatavalt irdunud epiteeli. Need leiud viitavad haiguslikele protsessidele. Kehalise aktiivsuse mõjul võib uriini erituda suuremas koguses valguainevahetuse jääkprodukte, rasvhapete lõhustumise vaheprodukte, laktaati, mõnikord ka valku. Tööjärgne lühiajaline proteinuuria on täiesti füsioloogiline nähtus, mis peegeldab töö raskust. Diabeedi tingimustes, aga ka emotsionaalse stressi tagajärjel ilmub uriini suuremas koguses glükoosi ja ketokehi.

More Related