120 likes | 407 Views
Neerud ja happe-leelise seisund. Ljubov Lorella Fedortšuk stomII. Neerude funktsioonid organismis. Ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimine organismist Vee ja elektrolüütide homöostaasi säilitamine Happe-leelise tasakaalu säilitamine Hormoonide süntees.
E N D
Neerud ja happe-leelise seisund. Ljubov Lorella Fedortšuk stomII
Neerude funktsioonid organismis • Ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimine organismist • Vee ja elektrolüütide homöostaasi säilitamine • Happe-leelise tasakaalu säilitamine • Hormoonide süntees Allikas: http://barttersite.org/kidney-tutorial
Happe-leelis tasakaal • Happe-leelise tasakaalu all mõsitetakse H+-aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga • Hape – H+ doonor • Alus – H+ vastuvõtja (1)
Neerude osavõtt pH regulatsioonist • Nende ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. • Mittelenduvad happed annavad normaalselt ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis tuleb elimineerida neerude kaudu. (2)
Toidust saame: VALGUD Aminohapped Väävlit sisaldavad AH-d HAPE H-ioonid NEER
Neerude osavõtt pH regulatsioonist 2 • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH kasvu korral H+renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaaluhäire. • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes, kusjuures torukeste filtraat, torukeste rakud ja kapillaarveri üksteist vastastikku mõjustavad. • Vesinikioonid seostakse lõppude lõpuks neerutorukeste uriinis HPO4-2-ks ja NH3-ks. • Ainult väikene osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul. • Teiselt poolt viiakse keemiliste protsesside ja vahetuste käigus HCO3- jälle verre tagsi. (2)
H+ ekskretsioon neerudest Neerud – ainus viis H+ erituseks: • Ammooniumiooni NH4 + ekskretsioon – 1 eritunud ammooniumimolekuli asemel saadkase 1 molekul bikarbonaati • Uriini puhversüsteemid • Fosfaat - H3PO4 - iga eritunud H-molekulu kohta moodustub 1 molekul bikarbonaati • Sulfaadid – eritub neutraalsoolana • Mida siis neerud teevad happe eritamiseks?
H+ ekskretsioon neerudest 2 Proksimaalne neerutuubul • Bikarbonaadi tagasiimendumine H-ioonide sekretsioon torukese valendikku Na+ ‐ H+ antiportedi teel • H+ + HCO3‐ = H2CO3 H2O + CO2 H2CO3 H+ + HCO3‐ Distaalne neerutuubul – nefroni viimane osa • Na + ‐K + ATPaas • Rakud, millel on prooton‐ATPaas • H + ‐K + ATPaas
Allikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.htmlAllikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html
Tasakaaluhäired • Kui neerude funktsioon ei ole võimeline vere pHd konstantsena hoida, kuhjuvad verre : • Happed ATSIDOOS (vere pH langeb, bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud) • Leelised ALKALOOS (vere pH tõuseb, bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)
Kasutatud kirjandus • http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (20. oktoober 2011) • Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu 1997, lk 795-798 Piltide allikad: • 1.http://barttersite.org/kidney-tutorial • 2. http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html