1 / 22

Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus

Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine. Globaliseerumise olemus. Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.

varick
Download Presentation

Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tänapäeva maailmMaailma ühtsus ja mitmekesisus

  2. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine

  3. Globaliseerumise olemus • Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography • Maailm on muutunudväiksemaks. • Maailm on muutunud globaalseks külaks.

  4. Globaliseerumise põhjused • Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit:  uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng – info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus– Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine – kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid • rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine – RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine

  5. Uus rahvusvaheline tööjaotus • Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad. •  Tootmisprotsessi peamised osad: uurimis- ja arendustegevus detailide ja sõlmede tootmine toote kokkumonteerimine müük ja hooldus •  Tootmisprotsessis on omavahel seotud väga palju ettevõtteid nii horisontaalselt kui vertikaalselt (tooteahela lülid) •  On tekkinud võrgustikupõhine maailmamajandus.

  6. Finantssfääri rahvusvahelistumine • Välisinvesteeringudkasvavad kiiresti. Peamised rahavood USA, EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finants- keskused (börsid), kus kaubeldakse ööpäevläbi. • Globaalsete investeeringutega, kus kapitali liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine.Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav, riigi tähtsus väheneb ja suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb.

  7. Globaliseerumine majanduses • kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus • Rahvusvaheliste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses • kapitalivood liiguvad üle maailma • rahvusvahelisteorganisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke • rahvusvaheliste finantsorganistsioonide, näiteks IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja Maailmapank) loomine

  8. Maailmastumine kultuuris • kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus • kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine • kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism • kasvanud immigratsioon • rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik • Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine

  9. Lisaks… • Poliitikasriikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL • Keskkonnaalane koostöö – RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta)

  10. Globaliseerumise mõõtmine • Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. • Majanduslik integratsioon • RV kaubandus – ekspordi/impordi % SKPst • Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) • Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) • Sotsiaalne • Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) • RV-d rahaülekandeid • Väliselanike arv riigis • Vahetusõpilaste arv

  11. Globaliseerumise mõõtmine Infovood Väliskõnesid minutites Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, WTO, NATO, EL) Osalemine ÜRO missioonides

  12. Globaliseerumise tagajärjed • Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. • Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) •  Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. •  Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne • Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad.

  13. Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed

  14. Globaliseerumise head ja halvad küljed Positiivne arenenud riikidele: • Uuedturud • Odav tööjõud – firmade kasumi suurenemine • Odav tooraine - firmade kasumi suurenemine • Poliitiline ja majanduslik ülemvõim Negatiivne arenenud riikidele: • Suurenev immigratsioon • Töökohad emigreeruvad

  15. Globaliseerumise head ja halvad küljed Positiivne arenguriikidele: • RV-d tütarfirmad – töökohad: hõive, elatustase tõuseb • Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus • Infrastruktuur paraneb ja areneb • Välisinvesteeringud - majanduse elavnemine Negatiivne arenenud riikidele: • Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-riikidest • Ebavõrdne kaubavahetus – kasum Põhja-riikidele • Arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid • Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid • Majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur

  16. Digitaalne lõhe

More Related