Jõulud

1. Jõulud Ly Melesk

2. Advendiaeg – ootamise aeg • Advendiaeg on ootuse aeg enne jõule ja tähendab “saabumist”. • Advendiaja tähistamise kombed on seotud ootamisega. • Meisterdatakse kuuseokstest pärgi nelja küünlaga, millega kaunistatakse söögilauda. • Advendipärjal ei ole algust ega lõppu. Nii sümboliseerib see jumala olemasolu igavesest ajast igavesti. Ly Melesk

3. Jõulutäht Kuna jõuluvärvideks on roheline ja punane, sobib kaunis piimalill ehk jõulutäht kenasti jõulutaimeks. Selline nimetus on talle pandud piimamahla tõttu, mida taim sisaldab. Piimamahl on mürgine. Lille kodumaa on Mehhiko. Seal kasvab taim poolteise meetri kõrguseks. Tõeline kingitus keset käredat talve. Ly Melesk

4. Kuidas tähistatakse jõule mujal maailmas? • Austraalia • Hispaania • Kreeka • Prantsusmaa • Itaalia • Inglismaa Ly Melesk

5. Austraalia Jõulud Austraalias on väga palavad. Sooja võib olla ligi 30 kraadi. Jõululõuna peetakse tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana saabub surfilauaga. Ly Melesk

6. Hispaania Hispaanias on iga maja juures sõim nagu kirikutelgi. Enne jõule koguneb pere sõime juurde. Üheskoos lauldakse, tantsitakse. 6. jaanuari õhtul asetavad hispaanlased rõdudele sussid, et jõuluvana need kingitustega täidaks. Ly Melesk

7. Kreeka Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majasse ja pererahvas annab neile maiustusi ja pisikesi kinke. Ly Melesk

8. Prantsusmaa Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval kingad trepile või kamina äärde. Lastele öeldakse, et Jeesuslaps tuleb öösel ja paneb neisse kingitused. Ly Melesk

9. Itaalia Itaalias jagatakse kingitusi purgis. Korstna kaudu tuleb haldjakuniganna ja täidab purgid kingitustega. Ly Melesk

10. Inglismaa Inglismaal hiilib jõuluvana majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. Ly Melesk

11. Kombestik – eesti rahvakalendris • Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati piduroad. • Tehti jõulukroonid ja –küünlad. • Kui maja oli korras, toodi tuppa õled. Õlgedel mängiti. • Jõuluajal ei tohtinud valgus öösiti toas kustuda. Pidi jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Ly Melesk

12. Uuem jõulukombestik 19. sajandi keskpaiku jõudis jõuludeks kuuse tuppa toomise ja ehtimise komme meieni. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Aknalauale pannakse jõulude eel suss, kuhu maiustusi toob päkapikk – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Jõulutoitudeks on verivorstid, seapraad, hapukapsad. Ly Melesk

13. Igihaljad jõululaulud • Püha öö • Oh kuusepuu • Vello Orumets - Tiliseb tiliseb aisakell • Jingle Bells - Chrsitman song Ly Melesk

14. Töökeeld • Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta. Keelatud olid kärarikkad tööd: puulõhkumine, pesupesemine ja igasugune naiste näputöö nagu kudumine, ketramine, õmblemine. • Jõulude ajal ei tohtinud toavalgus toast põllule langeda, et vili ära ei kõrbeks. Ly Melesk

15. Kes on põhjapõder Rudolf? Põhjapõder Rudolf on põder, kes veab ameeriklaste jõuluvana saani ja kellel on pirakas punane nina. Selle nime pakkus välja üks väike tüdruk. Väga populaarne on jutustus pealkirjaga “Punase ninaga põhjapõder Rudolf” Ly Melesk