210 likes | 477 Views
ELO VIIDING (VEE). Sündinud 20. märtsil 1974.a. Päritolu. Isa – poeet ja näitleja Juhan Viiding Ema – muusikaõpetaja Riina Viiding (Kaljo Kiisa tütar) Vanaisa – luuletaja, “Arbujate” liige Paul Viiding Vanaema – kirjanik, tõlkija Linda Viiding. Hariduskäik.
E N D
ELO VIIDING (VEE) Sündinud 20. märtsil 1974.a
Päritolu Isa – poeet ja näitleja Juhan Viiding Ema – muusikaõpetaja Riina Viiding (Kaljo Kiisa tütar) Vanaisa – luuletaja, “Arbujate” liige Paul Viiding Vanaema – kirjanik, tõlkija Linda Viiding
Hariduskäik • 1981 – 1989 Tallinna Muusikakeskkool • 1989 – 1992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala • 1992 – 1994 Tallinna 1. Õhtukeskkool • Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999
Tegevusalad • Tõlkinud ja toimetanud tarbe- ja reklaamtekste • Tõlkinud luulet soome ja inglise keelest • Avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid • Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992
Ilmunud teosed Luulekogud: • “Telg” 1990.a • “Laeka lähedus” 1993.a • “Võlavalgel” 1995.a • “V” 1998.a • “Esimene tahe” 2002.a • “Teatud erandid” 2003.a • “Selge jälg” 2005.a
Proosa • “Ingelheim” 1995.a • “Püha Maama” 2008.a Tõlkekogumikud • soomekeelne “Paljastuksia” 2000.a • rootsikeelne “För en Stämma”
Tähtsus eesti kirjanduses 1990. aastate luule uuendaja: • Seos modernistliku kirjandusega • Naine – olemist sõnastav vaatepunkt • Nihestatud suhe tüüpiliste sotsiaalsete käitumistega
Iseloomulikud jooned • Terav sotsiaalne hoiak • Lõikav iroonia • Sürrealistlik kujundilisus: Keelemäng Vabad metafoorid Grotesk • Vihjed hämaratele salapärastele väärtustele
Võimalikult intelligentsed inimesed Küsisid minult võimalikult intelligentseid küsimusi Püüdsin nendele võimalikult intelligentselt vastata Hiljem selgus et ei räägitudki minuga (Intervjuu, lk -17)
“Nõuanne” “Kõigepealt – alandu. Seejärel – märka. Uuesti – tõuse.” lk -43
“Meteoroloogi võimalikkusest” “ Inimene siis kui ta mõlgutab paratamatusesest, põhjuslikkusest, on ori.” • lk +26
“Vastupidavuse pidevusest” “... liigud lihtsate inimeste poole, et teada, et terveneda olla omaenese kompass, tuule suunalipp raudne, kasvamas enese varrel. Kangekaelne, nii nelja-aastane, kellest puhuvad üle üksnes teejuhid, need harvad vanade tarkade marud.” lk 8
“Väikeste inimeste vähem valu” “Sellest palju ei teata. Kuid seda tuntakse, seda kantakse, sellest ei vaikita, Aga seda ei kingita, seda ei pärandata, seda ei hoita alles, et kedagi karistada.” Lk 68
“Isikuvabadusest” “Ma võin teha, mida ma tahan, istuda, kuhu tahan, lennata, kuhu iganes, kui olen näidanud passi, olnud kahtlustatava osas, võtnud tollis jalast ka kingad, siiski taas vilisenud turvaväravate vahel, siis võtnud seljast ka jaki, nii rahuldanud tollitöötaja.” • Lk 48
Mitte midagi ei saa enam kirjutada OMA EMOTSIOONID TRÜGIVAD ALATI VAHELE Ma ei kirjuta enam kunagi midagi Ma ei avalda enam iial ridagi Lk +47
Taasta segi aetud sõnadest teoste pealkirjad Laeka valgel Selge telg Võla jälg Püha lähedus (Selge jälg, Laeka lähedus, Telg, Võlavalgel, Püha Maama)
Lõpeta laused • “Kõik, mida sa näed.... /pole see, mida sa ei näe.” “Nende varjud valvasid... /meeleheitele aetute und.” “Tee oma emale rõõmu ja kingi talle... / midagi odavat.” “Inimhing vajab ilusat... / nagu seda on peotantsuvõistlused”
Kasutatud kirjandus • Annus, E., Epner, L. jt (2001). “Eesti kirjanduslugu”. Tallinn: Koolibri. • Viiding E. (1998). “V”. Tallinn: Tuum. • Viiding E. (2005). “Selge jälg”. Tallinn: Tuum. • http://www.kirjanikekodu.kongress.ee/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Elo_Viiding