VÄLJUNDIPÕHINE ÕPPEKAVA KÕRGHARIDUSES

1. VÄLJUNDIPÕHINE ÕPPEKAVA KÕRGHARIDUSES 28.01.2009. Toilas

2. 1.4. ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE

3. Ülesanne 1.4.A. Individuaalne ülesanne Milline on Teie õppimise ja õpetamise teooria? • Õppimine on • Õppekava on • Kuidas mõjutab õppejõu õpetamine üliõpilaste õppimist? • AEGA: 15min

4. Teoreetiline taust: kaks õpihoiakut Pindmine õpihoiak on omane neile õppijatele, kes püüavad ülesande ära teha võimalikult vähese vaevaga. Seal, kus on vaja kasutada keerukamaid kognitiivseid tegevusi, kasutavad PP õppijad lihtsamaid (nt kirjeldamine seal kus on vaja analüüsi, päheõppimine kus on vaja arusaamist). Sellist lähenemist väljendavad ütlused ”tolmu vaiba alla pühkimine” ja ”nurkade sirgeks lõikamine”, sest siin tehakse vähem kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda.

5. Pindmise õpihoiaku põhjusteks võivad olla: Püüe saada miinimumpingutusega läbi, mille sügavam põhjus on huvi puudumine; Mitte-akadeemilised prioriteedid edestavad akadeemilisi; Ebapiisavalt aega, liiga suur töökoormus; Teadmatus õpitava eesmärkidest; Keelelised barjäärid: õppimine võõrkeeles, erialasõnavara mittevaldamine, liiga keeruline õpitav materjal; Nõudmiste mõistetamatus või siiras võimetus teatud kontseptsioone sügavalt mõista; Kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus; Kehvalt planeeritud õppeprotsess.

6. Pindmist õpihoiakut toetav õpetaja/õppekava Ei too esile õpitu sisemist struktuuri ja tervikut, kasutavad pigem loetelusid Ei tutvusta eesmärke Hindab eraldiasetsevaid fakte (lühikeste vastustega ja valikvastustega testid) Õpetab ja hindab nii, et see tekitab küünilisust (me kõik vihkame seda teemat) Ei anna piisavalt aega – palju materjali ja vähe sügavust Tekitab ärevust ja madalat edulootust

7. Sügav õpihoiak Sügav õpihoiak läheb liikvele hoiakust, mille järgi õppijad püüavad sooritada õppeülesandeid tähendusrikkalt ja sobivalt. Tihti on selle hoiaku taga sügav huvi õpitava aine vastu. Sügava õpihoiaku eelduseks on põhjalike alusteadmiste olemasolu, seepärast pööratakse õppimisel tähelepanu nii detailidele kui tervikpildile. Sügav lähenemine toob tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse tunnetuse, põnevustunde.

8. Sügavale õpihoiakule aitavad kaasa: Soov täita ülesanded tähendusrikkalt ja asjakohaselt, mille allikaks võib olla sisemine uudishimu või kindel otsus saada häid tulemusi; Sobiv ja piisav taustateadmine; Võime töötada kõrgel kontseptuaalsel tasemel, st mõelda õpitu tähenduse üle; Eelistus ja võime töötada lähtudes tervikust, mitte seosetutest detailidest.

9. Sügavat õpihoiakut toetav õpetaja/õppekava Toob teema sisemise struktuuri selgelt esile Ootab tudengitelt aktiivset osalemist – nt probleemide püstitamist, küsimist Tegeleb valearusaamadega ja seletab nende mittesobimise põhjused ära Hindab sisemise struktuuri mõistmist, mitte üksteisest lahutatud faktide tundmist Rõhutab teadmiste sügavust suure materjali hulga asemel Kasutab hindamisviise, mis mõõdavad õpiväljundite omandamist

10. Eesti uuring

11. Eesti uuring

12. Eesti uuring: kokkuvõte • Avatud ülikooli tudengid on pigem sügava lähenemisega nagu ka vanemad ja kõrgematelõppeastmetel õppijad. • Hästi struktureeritud kursused, tagasiside andmine ja iseseisev õppimine toetavad pigemsüvitsi õppimist ja pärsivad pinnapealset. • Õppimisstrateegiate ja õppimistegevuste suunamisega saab toetada üliõpilaste süvitsiõppimist ja pärssida pinnapealset ka ühe kursuse käigus. • Ülikoolis tervikuna on hinnatud pigem süvitsi õppimine (õpitavast arusaamine, seostenägemine) kui pinnapealne (faktide päheõppimine). • Vastandina varem leitule ei aidanud üliõpilaste aktiivse osaluse toetamine kaasa süvitsiõppimisele.

13. Biggs eristab kolme õpetamise tasandit: • Esimene tasand keskendub sellele, milline on õppija ja kuidas ta ainet omandab. • Teine tasand keskendub õppejõu tegevusele. • Kolmas tasand keskendub õppija tegevusele ja sellele, kuidas õppejõud õppijat aidata saab.

14. Õpikäsituses peituvad mitmed vihjed õppekava koostamisele: • Soovitud mõistmise tase tuleb defineerida õpiväljunditena • Tuleb leida õppetegevused, mis aitavad õppijatel neid väljundeid saavutada. • Tuleb leida hindamisviisid, mis aitavad õppejõul jõuda selgusele, kas väljundid on soovitud tasemel saavutatud või mitte.

15. Ülesanne • 1.4.B. Vaata üle oma vastused küsimusele 1.4.A. • Kas muudaksid oma vastuseid? Millistes kohtades?

16. 1.5. SISENDI-, VÄLJUNDI- JA PROTSESSIPÕHISUS

17. Sisend • Väljund • Protsess • Sisend vs väljund • Sisend + väljund • Sisend + väljund + protsess

18. Sisend • Õppekava tegemine lähtub sellest, mida olemasolevad (tugevad) õppejõud tahavad õpetada • Õppejõukeskne • Hinnatakse õppejõu saavutusi teadlasena • Õppejõud otsustab, mida õpetada • Ainekeskne • Õppekava kui kogum aineid • Üliõpilaste valimine/ hindamine sisse astudes

19. Väljund • Õppekava tegemine lähtub soovitud lõpptulemusest – kavandatud õpiväljunditest • Õpiväljundeid kavandavad erinevad osapooled • Tööandjad • Üliõpilased • Õppejõud • Jt • Saavutatud õpiväljundite hindamine õppeprotsessi lõpus • VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

20. Protsess • Õppimine, õpikogemus • Õpetamisoskuste väärtustamine • Õppekeskkond

21. Õppimine on tähtis • Although conceptions of learning depend on students’ characteristics, they also change and evolve as students engage in intellectual activities (Marton et al., 1993). Morgan & Beaty (1997) investigated students’ conceptions during the 6-year period and were able to see that students’ conceptions progressed from acquiring knowledge to developing understanding and seeing something in a different way during the years of study and argued that changes in conceptions of learning could be ascribed to students’ educational experiences, therefore the role of the learning environment students are enrolled in is very important.

22. Wigginsi ja McTighe’i mudel • Identifitseeri soovitud tulemused • Määratle sobivad hindamisviisid • Kavanda õpikogemused ja õpetamine.

23. Ülesanne • Leia paarilisega kõrgharidusstandardist • sisendist, • väljundist, • protsessist lähtuvad nõuded õppekavadele. • Mida on rohkem? • Millest tegelikult lähtutakse? AEGA on 10 min

24. KHS § 6. Õppekavale ja õppetöö kvaliteedile esitatavad nõuded (1) Õppekava on kooskõlasõppeasutusetegevussuundadega, mistulenevadõppeasutusearengukavast, põhikirjastvõipõhimäärusest. Õppekavaaitabkaasaõppeasutusemissioonitäitmiselejaeesmärkidesaavutamiseleningarvestabtööturujasihtgrupivajadusi. (2) Õppekavadjaõppetööläbiviimine on kooskõlasõppeasutusesisemistekvaliteedistandarditeningsiseriiklikejarahvusvahelistekvaliteedinõuetening -kokkulepetega. (3) Õppekavaeesmärgidjaõpiväljundid on võrdväärsedjavõrreldavadkäesolevamääruselisas 1 kirjeldatudkõrgharidustasemeastmeteõpiväljunditega, vastavadkutsealareguleerivaterahvusvahelisteõigusaktidenõuetelejasuundumusteleningkutsestandardiolemasolularvestavadselleskirjeldatudteadmistejaoskusteomandamistjarakendamist. (4) Õppekavaeesmärgidjaõpiväljundid on sõnastatudnii, et nendealusel on võimalikhinnataõppekavalõpetajateadmisijaoskusi. (5) Õppekavanimetusjaülesehitus on kooskõlasningkasutatavadõppemeetodidjaõppetööläbiviimine, sealhulgasiseseisvatööjapraktikamaht, toetavadõppekavaeesmärkidesaavutamist. (6) Õppekavaskirjeldatudpraktikasuunabüliõpilasiefektiivseidtöömeetodeidomandamajarakendama.

25. (7) Õpingute läbiviimine vastab nõuetele, kui: 1) õppetööks on olemas korralised õppejõud ja teadustöötajad, kes vastavad õigusaktides kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ning kelle arv on nende ülesannetest, läbiviidava õppe- ja teadustöö mahust ning juhendatavate üliõpilaste arvust tulenevalt piisav, et õppekava eesmärke ja õpiväljundeid saavutada; 2) konkreetses õppeaines õppetööd läbiviival õppejõul (sealhulgas külalisõppejõul) või teadustöötajal on selleks vajalik õpetamispädevus ning tema kvalifikatsioon toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist; 3) õppetööd läbiviivad korralised õppejõud ja teadustöötajad on läbinud nõuetekohaselt atesteerimise, saanud oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet ning nad on regulaarselt täiendanud oma pedagoogilisi oskusi; 4) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendustegevuseks on olemas vajalikud ruumid (auditooriumid, laboratooriumid, seminariruumid ja raamatukogu), mille sisustus ja varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppekavade eesmärkide saavutamiseks ning mille seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

26. 5) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendustegevuseks vajalikud infotehnoloogilised vahendid ning side siseriiklike ja rahvusvaheliste infovõrkudega on kättesaadavad ning õppekavas olevate õppeainete omandamiseks on olemas vajalikud infokandjad; 6) on olemas tugistruktuur, mis toetab õppejõudude tööd (sealhulgas vajalike töötingimuste loomist), ning üliõpilastele suunatud tugisüsteemid (sealhulgas õpi- ja karjäärinõustamise ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel nõustamise teenuse osutamiseks); 7) õppetöö läbiviimiseks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendustegevuseks on olemas finantseerimisallikad ning nende hankimist toetav strateegia. (8) Õppekava kantakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras riigi andmekogusse “Eesti Hariduse Infosüsteem”.

27. 1.6. VÄLJUNDIPÕHISTE ÕPPEKAVADE PÕHJENDATUS, PLUSSID JA MIINUSED

28. Ülesanne • 1.6.A. Individuaalne töö: Mulle meeldib/ei meeldi • Pane ühe lausega kirja oma isiklik arvamus väljundipõhistest õppekavadest. • Tähista see plussiga, kui arvamus on positiivne ja miinusega, kui arvamus on negatiive. AEGA on 5 min

29. Välja toodud plussid • Higi, veri ja pisarad õigesse kohta • Parem võimalus õpitut realiseerida • Täpselt defineeritud oskused • Saab teada, mis üliõpilased teiste juures õpivad • Paljutõotav, kui tagatud elluviimiseks vajalik • Tööandjal parem ülevaade • Orienteeritus tulemusele • Inimsõbralikum, kõrvaltvaatajale arusaadavam • Suunatus tulevikule

30. Välja toodud plussid • Võimalus õppekava uuesti läbi vaadata • Õppijakesksus, õppimine individuaalse • Õppijate ja õppimise märkamine • Lähenemine õige, tulemuste hindamine keeruline • Õppimise üliõpilase jaoks tulemuslikum • Suunatud tulemustele, mis vastavuses tööturu ootustega • Ühtlustab eri osapoolte ootusi • Lihtsustab VÕTA protsessi

31. Välja toodud plussid • Näitab saavutatud tulemusi • Parem ülevaade omandatud erialast • Positiivsus on mõnus, tõstatab küsimuse milleks? • Õppejõud sunnitud enam mõtlema tudengi peale

32. Välja toodud miinused • Hindamine muutub keerukamaks • Haridus peab olema stabiilsem, koolil peab olema võimalus valida kas sisendi- või väljundipõhine • Idee on hea, teostamine keeruline • Oht bürokraatlikul lähenemisel (sisuliselt hea) • Õppejõududel võtab aega uue lähenemise omandamine • Lisatöö • Õppejõu roll väheneb • Keskendumine vaid üle lati hüppamisele

33. Ülesanne 1.6.B. Grupitöö: Väljundipõhise õppe plussid ja miinused (2-3 tk) lähtudes kõrghariduse erinevatest osapooltest. 1. Plussid lähtuvalt kõrgkoolist, sh õppejõududest 2. Plussid lähtuvalt üliõpilastest, sh tulevastest üliõpilastest 3. Plussid lähtuvalt ühiskonnast ja tööandjatest 4. Plussid lähtuvalt Euroopa Kõrgharidusruumist (teised ülikoolid, välisüliõpilased, välistööandjad) 5. Miinused lähtuvalt kõrgkoolist, sh õppejõududest 6. Miinused lähtuvalt üliõpilastest, sh tulevastest üliõpilastest 7. Miinused lähtuvalt ühiskonnast ja tööandjatest 8. Miinused lähtuvalt Euroopa Kõrgharidusruumist (teised ülikoolid, välisüliõpilased, välistööandjad) AEGA on 10 min

34. Plussid, võimalused 1) Suurem selgus ja läbipaistvus ja seeläbi lihtsam tunnustamise ja mobiilsuse  2) Lihtsam hinnata, rahvusvaheline võrreldavus, vastavus vajadustele= parem kvaliteet • Julgustab eri tasemete vahelist liikumist. • Muudab reaalsemaks elukestva õppe - varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine 5) Õppija tähtsuse ja teadlikkuse tõus, seeläbi õppija vastutuse (aktiivsuse, iseseisvuse) tõus 6) Uus vaatenurk senitehtu üle vaatamiseks, hindamiseks, edasi arendamiseks

35. Miks head? “In terms of curriculum design and development, learning outcomes are at the forefront of educational change. … They represent a change in emphasis from ‘teaching’ to ‘learning’ …. Student-centred learning produces a focus on the teaching – learning – assessment relationships” (FQ for the EHEA)

36. Ohud, takistused • Oht kalduda liigsesse õpiväljundite kesksesse mõtlemisse • Sisend ja protsess on tähtis! • Kõik ei ole täpselt hinnatav! • Kogu tähelepanu sõnastamisele, vähe tähelepanu sellele, mis õppeprotsessis seeläbi muutub • Vääritimõistmine ja vastu töötamine • Ühtlustumine (NÄIDE) • Muutuse hind, vahendite puudus • Eesti õppimis-õpetamiskultuurile võõras – nõuab paradigmamuutust

37. 1.7. VÄLJUNDID JA PÄDEVUSED

38. Õpitulemused (õpiväljundid) – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. (KHS)

39. „pädevused on teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogum, mis kujuneb õppeprotsessi tulemusena ja mida selle erinevates etappides hinnatakse. Õppetöö käigus omandatavaid pädevusi kirjeldatakse õpiväljundite kaudu.” (Kiisler, 2006: 12: ECTS käsiraamat) • “Õpiväljundid väljenduvad pädevustena. Pädevused võivad areneda enam kui õpiväljunditena määratletud tasemel nõutud. Õppejõud defineerib õpiväljundid, tudeng omandab pädevused.“ (Vengerfeldt, Kährik, 2005: Tuning projekti ülevaade).

40. 1.8. PÄDEVUSTE LIIGID: ÜLDISED E ÜLEKANTAVAD JA ERIALASPETSIIFILISED PÄDEVUSED

42. kõrgkoolid peaksid rohkem rõhku panema üldiste pädevuste nagu suhtlusoskuse, meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse arendamisele. • JAH • EI

43. Euroopa Komisjoni tellitud Eurobaromeetri uuringus (Eurobarometer, 2007), kuhu oli kaasatud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning lisaks Horvaatia, Island, Norra ja Türgi, arvas 76% küsitletud õppejõududest, et kõrgkoolid peaksid rohkem rõhku panema üldiste pädevuste nagu suhtlusoskuse, meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse arendamisele.

44. Tööandjate hinnang pädevuste olulisusele

45. Ülesanne 1.8.A. Rühmatöö. Sõnastage erialavaldkondade kaupa moodustatud gruppides oma erialavaldkonna 5-6 kõige olulisemat üldpädevust (või valige Tuning pädevuste hulgast), mille teadlikku arendamist ja süstemaatilist hindamist peate selle valdkonna õppekavades oluliseks. AEGA: 10min

46. 1.9. VÄLJUNDITE TASEMED

47. Tasemed • Kõrgharidusastmed • Üldistusaste: õppekava, moodul, aine • Miinimum, keskmine või maksimum • Õppimise sügavus ja ulatus

48. Ülesanne • 1.9.A. Meeskondlik võistlus: Mõista, mõista…. Mis õppeastme (rakenduskõrgharidus, bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) õpiväljundiga on tegu? AEGA: 20min

50. Miinimum, keskmine, maksimum • Miinimum (vajalik reguleeritud erialadel, UK lähenemine) • Tüüpiline (ECTSs keskmise tudengi keskmine tööpanus) • Maksimum (Eesti hindamissüsteem)