370 likes | 1.13k Views
EESTI VABARIIK. 1920.-1930.AASTAIL. VABADUSSÕDA 28.nov.1918 – 2.veebr.1920. Vabadussõda lõppes vaherahuga (relvarahuga) 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 kell 00.45 Tartus
E N D
EESTI VABARIIK 1920.-1930.AASTAIL
VABADUSSÕDA28.nov.1918 – 2.veebr.1920 • Vabadussõda lõppes vaherahuga (relvarahuga) 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 • Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 kell 00.45 Tartus • 431 päeva kestnud Vabadussõjas kaotas Eesti iseseisvuse eest võidelnud Eesti rahvas üle 5000 inimelu (ainuüksi lahingutes) ning14 000 haavatut.
Johan Laidoner (1884–1953)
Rindejoon Soomusrong 3 Soomusrong 1
TARTU RAHU2. veebruar 1920 • Leping Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel, kus määrati näiteks: • Leping lõpetas sõjaseisukorra Eesti ja Venemaa vahel • Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust • Eestile ei jäänud mingeid kohustusi Venemaa suhtes • Pandi paika Eesti Vabariigi riigipiir • Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla
Jaan Poska24.01.1866 – 07.03.1920 • Rahuläbirääkimistel Eesti delegatsiooni juht • Olnud veel: Tallinna linnapea, advokaat, Eesti kubermangu komissar, väliminister, peaministri asetäitja, kohtuminister
Eesti Vabariigi president(23.02.1874 Tahkurannas – 18.01.1956) Töötas advokaadina, toimetas ajalehte "Teataja". 1905 Tallinna linnapea abi 1910-1911 oli rahvusliku tegevuse pärast Peterburis vangis. 1918. aastal oli Eestimaa Päästmise Komitee esimees, juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ning moodustas Ajutise Valitsuse, kuhu kuulus pea- ja siseministrina. Oli korduvalt riigivanem, 1938 valiti Eesti Vabariigi presidendiks. Pärast Eesti okupeerimist 1940 president vahistati ja küüditati koos perega Venemaale. Ta suri 18. jaanuaril 1956 Buraševos, Kalinini oblastis. 1990 maeti Konstantin Päts ümber Tallinna Metsakalmistule. Tema kodukohta Tahkuranda on talle püstitatud mälestussammas.
Aleksander Tõnisson Andres Larka http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm
Joh. Pitka suuri teeneid arvestades määras Sõjavägede ülemjuhataja ta vabariigi merejõudude juhatajaks, ülendades ühtlasi mereväe kapteniks. Admiral Joh. Pitka edasine saatus on jäänud tänaseni selgusetuks. On olnud arvamusi, et peale ebaõnnestunud katset 1944. aasta septembris, kui Eesti oli juba täielikult punaarmee poolt vallutatud, Eestist lahkuda, tegi see tulihingeline, kuid nüüd juba vana ja väsinud mees oma elule lõpu...
Et väeosa riietuselt vähegi ühtlustada, võtab Kuperjanov kasutusele pataljoni eraldusmärgi, mis kujutab endast valgeäärelist musta vappi hõbedase surnupealuu ja ristatud säärekontidega. Julius Kuperjanovi
Ehkki sakslastelt võeti üle suurtükilaev “Bobr”, mis nüüd kandis nimetust “Lembit”,vajas see põhjalikku remonti.
KODUS: ÕPI SELGEKS õpikust lk.64-75; tee korda oma töövihik (kuni lk.35) kontuurkaart kuni nr 3