1 / 15

Soome Vabariik

Soome Vabariik. Koostaja : Mari-Heleen Otsmaa. Üldandmed. Pealinn – Helsingi Pindala - 338 419 km² Riigikeeled – soome ja rootsi Rahvaarv - 5 304 800 inimest Rahvastiku tihedus - 17,4 in/km² Rahaühik – euro (EUR). Soome lipp. Soome vapp. Riigikord ja valitusjuhid.

gyula
Download Presentation

Soome Vabariik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Soome Vabariik Koostaja: Mari-Heleen Otsmaa

  2. Üldandmed • Pealinn – Helsingi • Pindala - 338 419 km² • Riigikeeled – soome ja rootsi • Rahvaarv - 5 304 800 inimest • Rahvastiku tihedus - 17,4 in/km² • Rahaühik – euro (EUR)

  3. Soome lipp Soome vapp

  4. Riigikord ja valitusjuhid • Riigikord : parlamentaarne vabariik. • President : Tarja Kaarina Halonen. • Tarja Halonen on presidendi ametis teist valitsemisaega. • Veel hilisemaid valitsusjuhte: Risto Heikki Ryti, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Juho Kusti Paasikivi, Urho Kaleva Kekkonen, Mauno Henrik Koivisto, Martti Oiva Kalevi Ahtisaari jne. Tarja Kaarina Halonen

  5. Asend kaardil.

  6. Geograafiline asend • Euraasia mandril. • Euroopa maailmajaos põhja osas. • Botnia ja Soome lahe ja Balti mere kaldal. • Naaberriigid : piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga, läänest Rootsiga ja üle lahe lõunas on Soome naabriks ka Eesti.

  7. Pinnamood • Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. • Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised • Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. • Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m). • Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist.

  8. Kliima • Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. • Lõuna-Soome asub parasvöötmes. • Põhja-Soomes valitseb aga lähisarktiline kliima. • Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. • Keskmine temperatuur suvel +18 C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20 C. • Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. • Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas.

  9. Põllumajandus • Põllumajanduseks kasutatav ala on soome territooriumist 8%. • Põllumajandusega tegeleb tervest soome elanikkonnast 7% inimesi. • Põllumajanduseks ei ole Soomes häid tingimusi. • Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. • Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal).

  10. Loodusvarad • Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. • Soomes kaevandatakse metallimaake. • Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi. • Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. • Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. • Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst).

  11. Tööstus • Soome on tööstusmaa, kus metalli ja masinatööstus on kõige tähtsam haru. • Toodetakse laevu, autosid (Saab, Scania, Kato), tõstukeid, ronge, lifte, paberitööstusmasinaid, traktoreid, kodumasinaid (Upo), telefone jm. • Puidu- ja paberitööstus, millest Soome on Põhjamaadest üks tähtsamaid tootjaid ja eksportijaid. • Keemiatööstuses, toodetakse kemikaale, väetiseid, tehismaterjale, kummitooteid. • Tegeldakse ka õli ümbertöötlemisega (Neste).

  12. Huvitavaid fakte Soomest • Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. • Soomet nimetatakse ka tuhande järve maaks, kuna seal on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve. • Soome pindalast 10% on järvede all. • Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30%. • Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart). • Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. • Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.

  13. Pilte

More Related