1 / 15

Süsteemiteooria ISS0010 Eduard Petlenkov TTÜ automaatikainstituut

Süsteemiteooria ISS0010 Eduard Petlenkov TTÜ automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetooli dotsent e duard.petlenkov@ttu.ee, TTÜ II-303A, tel. 6202105 http://www.a-lab.ee/edu/ISS0010 Põhiõpik: Hanno Sillamaa “Süsteemiteooria”, TTÜ, Automaatikainstituut

finna
Download Presentation

Süsteemiteooria ISS0010 Eduard Petlenkov TTÜ automaatikainstituut

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Süsteemiteooria ISS0010 Eduard Petlenkov TTÜ automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetooli dotsent eduard.petlenkov@ttu.ee, TTÜ II-303A, tel. 6202105 http://www.a-lab.ee/edu/ISS0010 Põhiõpik: Hanno Sillamaa “Süsteemiteooria”, TTÜ, Automaatikainstituut 4. trükk ISS0010, 2005 Kursuse koostamisel on kasutatud Prof. Ennu Rüstern-i loengu slaide.

  2. Sissejuhatav loeng 1. Kuidas õppetöö toimub? 2. Eksam 3. Sissejuhatus süsteemiteooriasse

  3. Kuidas õppetöö toimub? Loengud + Harjutused kokku 15 tundi: 7. veebruar R 17.45-20.003t II-409 21. veebruar R 17.45-20.003t II-409 07. märts R17.45-20.00 3t II-409 21. märts R17.45-20.00 3t II-409 04. aprill R 17.45-20.00 3t II-409/ II-303, II-304 Eksam – kirjalik, 4 akadeemilist tundi st 180 minutit 3 ülesannet, 1 küsimus teooriast Eksamil – õppematerjalide kasutamine lubatud VÕI 2 kontrolltööd 1,5 tundi (2 ülesannet) + 1,5 tundi (1 ülesanne ja 1 küsimus)

  4. Süsteemiteooria põhimõisted ja - ülesanded Põhimõisted: REAALNE SÜSTEEM SÜSTEEMIMUDEL sisend-väljund mudel sisend-olek-väljund mudel Põhiülesanded: SÜSTEEMIDE MODELLEERIMINE - mudelite koostamine SÜSTEEMIDE ANALÜÜS - meetodid süsteemide uurimiseks SÜSTEEMIDE SÜNTEES - meetodid süsteemide loomiseks

  5. Uc C i us uR R Süsteemi näide • Elektriskeem (Electrical circuit) Elementide võrrandid: Seosevõrrand: Eeldus: sisendisse rakendatud pingeallikas us tagab sisendpinge ajalise muutuse us(t) sõltumata elektriskeemis tarbitava voolu i väärtustest. Mudel:

  6. Süsteemi mõiste Süsteemi definitsioonid: 1. Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum 2. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (R.W.Gaines)

  7. Süsteemide liigitelu Tunnused: •VALDKOND (füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed jne süsteemid) •SEOS ÜMBRUSEGA (avatud süsteemid, suletud süsteemid) •TUNDMISMÄÄR(determineeritud, juhuslikud) •KÄITUMISOMADUSED (staatilised, dünaamilised) •AEG (pidevaja, diskreetaja süsteemid) •KEERUKUS (lihtsad, suured süsteemid)

  8. Süsteem Sisend (mingi ressurss), tegevus (teisendus), väljund (tulemus) Tagasisidestatud süsteem Siseolekud Sisend Väljund Sisend Väljund Süsteem 1. Süsteem 2.

  9. Süsteemimudel Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest. Tehnikaaladel kasutatakse reeglina matemaatilisi mudeleid. Matemaatilised mudelid lähtuvalt esitusvormist jagunevad: - analüütilised mudelid (võrrandid, võrrandisüsteemid); - mitteanalüütilised mudelid (programmid).

  10. Dünaamilised süsteemid • Kõik süsteemid on põhimõtteliselt dünaamilised • Dünaamiliste süsteemide käitumist iseloomustavad muutujad • Suhteliselt aeglaselt muutuvaid muutujaid nimetatakse parameetriteks • Süsteemi iseloomustavad muutujad (toime iseloomust lähtuvalt) jagunevad sisend-,väljund- ja olekumuutujateks ning häiringuteks • Väga aeglaselt muutuvate olekutega süsteeme nimetatakse staatilisteks.

  11. Dünaamilised süsteemid • ühemõõtmelised süsteemid st üks sisendmuutuja ja üks väljundmuutuja (ehk lühidalt üks sisend ja üks väljund) • mitmemõõtmelised süsteemid st sisendmuutujate ja/või väljundmuutujate arv on suurem kui üks • reaalsed süsteemid on üldjuhul mitmemõõtmelised

  12. Dünaamiliste süsteemide mudelid Reaalne süsteem»mudel(id) • muutujad: • analüütilised: - sisend - võrrandid - väljund - võrrandisüsteemid - olek - häiringud (mürad) • mitteanalüütilised: - programmid • parameetrid Mudelid •sisend-väljund mudelid (ülekandemudelid) • sisend-olek-väljund mudelid (olekumudelid)

  13. Laplace teisendus

  14. Ülekandemudel Y(t) = H(U(t)) Lineaarne, statsionaarne, ühe sisendi ja väljundiga pidevaja süsteem Diferentsiaalvõrrandiga:Algolekud: Laplace teisendusega

  15. Ülekandemudel Lineaarne, statsionaarne, ühe sisendi ja väljundiga pidevaja süsteem 1snY(s)+an-1sn-1Y(s)+…+a1sY(s)+a0Y(s) = bmsmU(s)+bn-1sm-1U(s)+…+b1sU(s)+b0U(s) Ülekandefunktsioon (ÜKF) H(s) - ülekandemudeli esitusvorm

More Related