PPE ANAL SIMISE EELDUSED

1. ÕPPE ANALÜÜSIMISE EELDUSED Ülo Vooglaid Loone õppetalu

2. Millistele küsimustele meil oleks vaja leida vastused? Kas on vaja ja miks oleks vaja teadmist õppe kohta (kui peab ja kui ei pea vastutama ei tulemuste ega tagajärgede eest)? Kellel oleks (tegelikult) vaja osata annalüüsida õpet ja teada, kuidas kasutada selle tulemusi? Millistel eeldustel oleks võimalik õpet analüüsida? Millistel eeldusel on väljavaateid jõuda sihile?

3. Millistele küsimustele meil oleks vaja leida vastused? Millele oleks vaja õppe ja õppetulemuste analüüsis ennekõike keskenduda? Kuidas avada analüüsi objekt? Kes, kus ja kuidas saaks ja peaks õppe analüüsi tulemusi arvestama? Mis saab olla õppe käsitlemisel uurimise objekt ja aine?

4. Miks oleks vaja õpet analüüsida? Selleks, et olla vastutusvõimeline ja tegutseda õppeprotsessis vastutustundlikult: edasi- ja tagasisidestada oma tegevus; aru saada vajadustest ja võimalustest ning nende muutumisega kaasnevatest kohustustest; hinnata senist tegevust, tulemusi-tagajärgi, ennast ja teisi tegijaid kaasaegses (kaasaega ennetavas) kontekstis; teha põhjendatud järeldusi süsteemi ja selle tegurite kohta; tuletada ettepanekuid ja soovitusi inimeste, organisatsiooni, tegutsemise eelduste ja nende kasutamise kohta;

5. ÕPPE SUBJEKT JA OBJEKT Õppe subjekt on aktiivne alge, kes õpib ja/või õpetab ning rakendab kõiki mõeldavaid meetmeid uute teadmiste omandamiseks ja varem omandatu kinnistamiseks, seostamiseks katsetamiseks, avardamiseks… Õppe objekt on see, millele on koondatud õppes olevate isikute aktiivne tähelepanu.

6. Miks oleks vaja teha analüütilist tööd? tuletada ettepanekuid ja soovitusi inimeste ja gruppide, inimestevaheliste suhete ja suhtlemise, organisatsiooni, tegutsemise igaliiki eelduste (sh ressursside ja nende kasutamise tingimuste), teooriate, meetodite ja metodoloogia kohta;

7. Selleks, et... - luua süsteeme (programme ja projekte), struktuure koos infrastruktuuriga jms edaspidise tegevuse täiustamiseks ning senisest paremate tulemuste saavutamiseks;- aimata, mis meid/neid ootab lähemas-kaugemas tulevikus;- valmistuda asendama kõlbmatuks vananenud paradigmat.

8. Selleks, et... - seada uusi eesmärke ja/või valida sobivaid vahendeid;- luua uusi atribuute (süsteemseid programme ja projekte), - rajada senisest efektiivsemaid struktuure; - laiendada infrastruktuuri suurema efektiivsuse saavutamiseks edaspidises tegevuses;- vähendada juhuslike tagasilöökide tõenäosust;- suurendada instituudis identiteeditunnet;

9. Selleks, et... - täiustada juhtimist senisest parema iseregulatsiooni saavutamiseks;- aimata, mis meid/neid ootab lähemas-kaugemas tulevikus ja saavutada sobiv valmisolek kohtumiseks tulevikuga;- seista kindlamalt vastu katsetele devalveerida kõrgharidust; -valmistuda asendama kõlbmatuks vananenud paradigmat.- sisendada usku, et me võiksime tulla toime iseseisva riigina, kui…

10. Millistel eeldustel saab korraldada laste ja täiskasvanute õpet? Vaja on suurt hulka tegureid, mis kõik võivad olla nii tugeva toimega, et muudavad õppe võimatuks ent ükski ei ole nii tugeva toimega, et võiks asendada teisi tegureid. Tõsi, teataval määral ja ajutiselt on võimalik mõningaid tegureid kompenseerida. Vaatleme seda probleemistikku süvenenult!

11. Esmaseks eelduseks on (üli)õpilaste vanemad või neid asendavad isikud, - kes hoiavad ja kaitsevad oma last, hoolivad lapsest üle kõige, kes armastavad last, kes tahavad vastutada ja suudavad vastutada lapse oleviku ja tuleviku eest, usuvad temasse, usaldavad, innustavad ja hoiavad teda; - kes saavad aru, et inimese arengu peamine koht ja tegur on tema kodu, kus on soojust ja vabadust, kus on kord ja puhtus, täpsus ja tähelepanelikkus, kus võib mõtiskleda ja meisterdada, hullata ja möllata üksi ja koos nii oma sõprade kui ka vanematega.

12. Teine eeldus on õpetaja(-d)/õppejõud,

13. kes teavad, kuidas siduda õpe ja kasvatus üheks tervikuks nii, et (üli-)õpilased tahaksid saada ausaks, väärikaks, viisakaks, targaks, tasakaalukaks, töökaks kodanikuks – ühiskonna liikmeks ja kultuuri esindajaks…,- kes pühenduvad oma võimalusele osaleda inimeste kujunemises kui tohutult vastutusrikkas protsessis,- kes usuvad inimesse, tema tulevikku ning võimesse olla imetlusväärne,- kes aduvad, et noored on noored.

14. Kuidas käsitleda õpet, kas protsessi või nähtusena ?

17. Väärtuseks kujuneb nende tegurite sümbioos

18. Õppes oleku tulemus

19. Õppes oleku tulemust iseloomustab ka süsteemitunnetus aegruumi tunnetus isiksuslik adekvaatsus refleksioonivõime individuaalse minuti pikkus

20. Kõikidel koolidel on teatav osa haritud inimeseks kujunemisel Paraku on KOOLI, sh ülikooli osa haritud inimeseks kujunemise protsessis u. 10-12%. Võimatu on üle hinnata KODU JA KODUÜMRUSE, SÕPRADE-TUTTAVATE, KLUBIDE, RAAMATUKOGUDE, KÕIGI KAUNITE KUNSTIDE, KIRIKU, MUUSEUMIDE, SPORDI, KAITSEVÄE, MASSITEABESÜSTEEMI, VAHETU KAEMUSE JA KOGEMUSE, MÕTLEMISE OSA.

21. Kellele oleks vaja õppe annalüüsi ja selle tulemusi? Kas... lapsevanematele või neid asendavatele isikutele, õpilastele, õpetajatele, õppeasutuste juhatajatele ja nende asetäitjatele, nn haridustegelastele - ametnikele eri tasanditel, pedagoogika- ja andragoogikateadlastele, kohaliku omavalitsuse (volikogu) liikmetele, sotsioloogidele, psühholoogidele, psühhiaatritele

22. Kõigil neil on olulisel määral erinevad huvid ja vajadused, arusaamad ja tõekspidamised, lootused ja hirmud, kujutlused võimaliku ja vajaliku kohta, hoovad õppeprotsessi mõjustamiseks, soovid saavutada midagi õppe analüüsi abil, kavatsused ükskord kuhugi välja jõuda, kogemused haridussfääris tegutsemiseks.

23. Õppe analüüsimiseks on vaja vabadust, st õigust ja võimet mõelda ja tegutseda iseseisvalt, teha seda, mis tundub olevat oluline, teha siis, kui tundub olevat õige ja sobiv aeg, teha seal ja koos nendega, kellega on mõttesild öelda avalikult välja oma seisukoht, kartmata selle eest langeda mingi tagakiusamise ohvriks, püstitada hüpoteese ja kontrollida neid, avaldada oma mõttetöö ja loomingu tulemusi...

24. Õppe analüüsiks on vaja aru saada, et uuringuga kaasneb hulk kohustusi jälgida, et uuringuga ei ohustata kellegi õigust olla oma otsustustes iseseisev ja vaba; saavutada käsitluse komplekssus ja süsteemsus; kindlustada andmete valiidsus, reliaabsus, täpsus ja esinduslikkus (representatiivsus), tagada (vajaduse korral) respondentide anonüümsus; vastutada interpretatsiooni ja tulemuste usaldatavuse eest; jõuda tulemusteni ühiskonna- ja kultuuriseoste ühtsuses.

25. Õppe analüüsimine osutub võimalikuks, kui on fikseerunud subjekt kellele õpe on probleem mitmes mõttes ja kellel oleks vaja teada ja aru saada ühiskonnas ja kultuuris kujunenud vajadustest, õnnestumiste eeldustest, äparduste põhjustest, tulevikus kujunevatest võimalustest ja ohtudest, Funktsioneerimise, muutumise ja arengu seostest, Nähtumuslikust ja olemuslikust analüüsist.

26. teada ja aru saada…- õppe sisu ja vormi sobivusest; - õppe otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse teguritest; - tulemusliku õppe eeldustest; - õppeprotsessist ja selle teguritest, võimalikest tulemustest ja tagajärgedest;- õppe ja õppimise, loomise, uurimise ja teiste tegevuste osast haritud inimeseks kujunemisel ja säilimisel haritud inimesena; 

27. - 

28. Õpet saab analüüsida, Kui me teame, 1. millest õpe koosneb (protsessina ja nähtusena), 2. kuidas õpe toimub kõikides õppekontsentrites, 3. kuidas eristub õppe sisu ja vorm, 4. kuidas eristub õppe nähtumuslik ja olemuslik problemaatika, 5. millest õpe sõltub eri eas poistel ja tütarlastel, 6. mida oleks vaja õppes oleku ajal saavutada, 7. Milline peaks olema praegu õppes olev inimene pärast õpet, 8. mida oleks vaja arvestada nii õppe kui ka õppe eelduste, tulemuste ja tagajärgede avastamiseks, 9. Millistesse protsessidesse peaksid õppe (edukalt) läbinud inimesed (poisid ja tüdrukud) sobima nö “sisendiks”.

29. Õpet saab analüüsida, kui me teame… Millistele ootustele peaks kooli lõpetaja vastama. mida peaks kooli lõpetaja teadma ja oskama lõpetamisel, 5, 10, 20, 30 aasta pärast, millest ta peaks siis aru saama, keda mõistma, Milline ta peaks olema isiksusena, subjektina, ühiskonna liikmena, kultuuri esindajana, Milline peaks olema osana oma perekonnast, kogukonnast ja sõpruskonnast.

30. Õpet saame analüüsida, kui me oskame eristada, arvestada ja hinnata nii teadmisi ja arvamusi, kui ka uskumusi ja kogemusi ega aja neid segi; põhjuseid, tulemusi ja tagajärgi ja ei vaheta neid ära, igal regulatsiooni- ja juhtimistasandil toimuvat ja ei jäta ühtki vahele ega aja tasandeid ja neil toimuvat segi, nii ühiskonna- kui ka kultuuriseoseid; üldist, erilist ja üksikut; olevikku, minevikku ja tulevikku koostoimes, funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi.

31. Õpet saab analüüsida, kui me oskame - fikseerida õpet kui probleemi nähtusena (staatikas) ja protsessina (dünaamikas), - üsnagi täpselt kirjeldada, kuidas õpe toimub, - luua kujutluse sellest, kuidas õpe peaks toimuma ja ei aja õpet segi õppe mängimisega.

32. Õpet saab analüüsida, kui me oskame - luua kujutluse ideaalsest ja optimaalsest,- eristada välistegurid, mida muuta ei saa ja sisetegurid, mida saab muuta, kui on julgust, visadust, järjekindlust, tarkust, sõpru ja õnne,- korraldada teaduslikke uuringuid,- anda hinnanguid teaduslikele faktidele,- teha järeldusi tulevikus orienteerumiseks,- arvestada teaduslike uuringute tulemusi praktikas.

33. Õpet saab analüüsida, Kui me saame aru ja võtame arvesse, et õpe on vahend, mitte eesmärk; õppida ei ole vaja, sest vaja on teada, osata, aru saada, mõista, olla aus, töökas, visa, hooliv, väärikas ... targemaks saamise teid on palju ja õpe koosneb paljudest tegevustest, mille hulgas on ka õppimine.

34. - õppes on nii eesmärgi- kui ka sihipärast tegevust, nii situatiivset kui ka kaootilist, vabatahtlikku ja sunniviisilist tegevust;- igal õppuril on kõigi teistega võrdne õigus olla suhtlemise subjekt ja kellelgi ei ole õigust pidada teda manipuleerimise objektiks;- igasuguse mõjutusega kaasnevate toimete eest on vaja vastutada.

35. Õppe analüüs osutub võimalikuks, kui õnnestub olla küllalt süsteemne ja kompleksne

36. Õppe analüüs osutub võimalikuks, kui õnnestub 2. olla küllalt vaba ja iseseisev, 3. kehtestada professionaalsuse printsiip, mis välistaks profaanide sobramise, 4. tugineda teadusliku uurimise tulemustele, 5. luua küllalt palju mudeleid, mida peavad tundma kõik õppes osalevad õppejõud, 6. saavutada selgus ühiskonna kui institutsionaalse süsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu seaduspärasuste kohta.

37. Õppe analüüs võib osutuda tulemuslikuks, kui õnnestub keskenduda õpilaste ja üliõpilaste nagu ka õpetajate ja õppejõudude kui isiksuste elukestva õppe ja arengu eeldustele; arvestada igaühe individuaalseid püüdlusi; soostuda, et demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus olla eriline ja jääda eriliseks; hoida akadeemilisi väärtusi ja norme, kombeid ja tavasid;

38. Õppe analüüsist võib asja saada, kui on julgust nimetada pahesid ja nende põhjuseid oma nimega ning nad selgelt, avalikult, valjusti välja öelda, kirja panna, avaldada... ja võidelda nende arvestamiseks; visadust viia analüüs lõpuni, hoolimata oludest, olukorrast ja situatsioonist, olenemata ilkujatest, hoolimata ressursside nappusest, hooilmata kogemusest, et teadmistega võivad kaasneda ka ebameeldivused...

39. Õppe analüüsist võib asja saada, kui on usku endasse, kolleegidesse ja rahva tulevikku, meelekindlust rajada meie lootused iseseisvale teaduslikule uurimisele ja loomingule, loometulemuste rakendamisele, visadusele, töökusele, täpsusele, süsteemsele asjaajamisele…, väärikust mitte langeda mingite “toetuste” kerjamisele ja kaklemisele abirahade suurendamiseks või ahnusest tingitud trahvide vähendamiseks.

40. Õppe analüüsist võib asja saada, kui on kokku lepitud, et tulevasi juriste ette valmistavas õppeasutuses on igasugune pettus ja pettuse soosimine või soodustamine kuritegu, millega seoses Üliõpilane eksmatrikuleeritakse, õppejõud asendatakse, Õppe-abipersonal vallandatakse. AMETIJUHENDITESSE JA LEPINGUTESSE VIIAKSE SISSE VASAV TÄIENDUS.

41. Õppe analüüs võib viia sihile, kui on õnne olla ja elada selliste inimeste hulgas, kellest kasvõi väike osa on tõesti (tegelikult !) nii uudishimulikud ja ausad, et ei unista peamiselt rahast, asjadest ning aust…võimust; tegutseda koos inimestega, kes tahaksid teha oma tööd väga hästi, “meeskonnana”, pühendunult ning olla veendunud, et pedagoogiline süsteem peab olema optimaalne; õppida nii asjatundlikus, nõudlikus, ausas ja loomingulises seltskonnas, et saab kujuneda asjatundjaks, kes põlastab pealiskaudsust.

42. Õpe võib viia sihile, kui tahetakse mõelda koos nendega, kes tahavad ja oskavad unistada, mõelda, , otsida tõde ja olla üheskoos õnnelik leidmiste üle; kes teavad, et poisid ja tüdrukud on eri eas oluliselt erinevad peaaegu igas mõttes ja usuvad, et õppes saab seda arvestada; kes käsitlevad üliõpilaste arengut ülikoolis kulgeva põhiprotsessi ja õppejõudude misjonilise kohustusena.

43. Õppe analüüs saab olla tõhus, kui analüüs toimub organisatsioonis, mille juhtkond on inimlik ja kannatlik, adekvaatne, kompleksideta ja asjatundlik, julge ja järjekindel, nõudlik ja heatahtlik, avatud uutele ideedele ja arukatele inimestele ning suletud päevakajalistele tõmbetuultele sh olupoliitikale… ning poliitikutele mistahes ettekäändel, sõnakas ja sõnapidav, õiglane ja heatahtlik, mitte väiklane ja kiuslik.

44. Õppe analüüsimine osutub võimalikuks, kui on fikseerunud õppe objekt - teadmised ja/või oskused (tekstid või mingil muul viisil koostatud mudelid), mis on vaja selgeks saada (mingiks etteantud ajaks või jõudumööda).

45. Õppe analüüsimine osutub võimalikuks, kui on fikseerunud analüüsi otstarve (analüüs analüüsi enda pärast ei saa suurt rõõmu ega rahulolu pakkuda); analüüsis osalejate huvi ja eesmärgid; õppe tegurid ja nende hindamise kriteeriumid; metateooriad, mille kontekstis omandavad tähenduse õppe käsitlemiseks vajalikud üld-, keskastme ja konkreetteooriad, maailmavaade ja maailmapilt, milles mõtestada analüüsi tulemusi ja avastada ilmnenu põhjuseid

46. Õppe analüüsimiseks on vaja tunda TEOORIAID, mis võimaldavad saavutada arusaamiseks vajaliku keele, avada vaatlemise objekti ja mõtestada vaatlustulemused; METODOLOOGIAT, mis võimaldaksid rajada kontseptuaalselt rahuldava mõttekonstruktsiooni ja saavutada kaasajal informatiivsena aktsepteeritava tulemuse; METOODIKAT, mille abil oleks võimalik koguda usaldatav algandmestik, töödelda ja analüüsida seda ning esitada arvestamiseks.

47. Rääkida saab teadmistest ja oskustest, kuid väärtuseks kujuneb a)teadmiste, oskuste ja kogemuste ühtsus; Seda tulemust nimetatakse kvalifikatsiooniks.

48. Kui eesmärgiks on haridus, siis saab õppes olles kujuneda teadmiste ja oskuste, mõistmise ja arusaamise, isiksusliku oleku ja käitumise ning mineviku tundmise ja tuleviku aimamise ühtsus ehk HARIDUS

49. NELJAS ÜLESANNE RÜHMATÖÖKS KOOSTADA EESTI KULTUURIS FIKSEERUNUD ARUSAAM ALUS-, ALG-, PÕHI-, KESK- JA KÕRGHARIDUSEST (mida peaksid VASTAVA haridusega poisid ja tüdrukud teadma ja oskama, millest nad peaksid (ise, kõrvalise abita) aru saama, millised nad peaksid olema ja kuidas nad peaksid käituma, mida nad peaksid tundma minevikust ja mida nad peaksid suutma ette näha ja ära tunda) MILLINE PEAKS OLEMA INIMENE, KELLE KOHTA VÕIKS EESTIS 2005. AASTAL ÖELDA “HARITUD INIMENE” VÕI KOGUNI “HARITLANE”?

50. Kogemusi ei ole võimalik anda ega võtta, osta, müüa ega vahetada; Kogemusi on võimalik üksnes omandada sellise praktilise tegevuse kaudu, millega kaasneb emotsionaalne läbielamine. Õpetlik võib olla ka teiste kogemustega tutvumine (info mingi kogemuse kohta).

51. Õppe analüüsimise eelduseks on võime aru saada, et õppida ei ole vaja Vaja on olla asjatundja - spetsialist või generalist ning teada, kes on profaan ja diletant. Vaja on teada, mida tead ja mida ei tea, mida arvad ja mida usud. Vaja on kahelda seni, kuni õnnestub veenduda. Vaja on osata. Vaja on võimet ette näha. Vaja on tunda end teel olevana. Vaja on tunnetada ja tunda süsteeme.

52. Õppe edenemiseks on vaja luua eeldused ... keele ja meele, teadmiste ja oskuste, kogemuste ja harjumuste hoiakute ja suhtumiste, väärtuste ja normide, müütide ja tabude, tavade ja kommete, suhete ja suhtlemise, maalimavaate ja maailmapildi kujunemiseks

53. Inimes(t)el,kelle hoolde on õpe (loe:inimesed) usaldatud, peaks olema kaasaegne kujutlus inimesest, tema elamisest ja olemisest, grupist, kui inimese inimesena elamise eeldusest kultuurist, kui holograafilisest süsteemist, ühiskonnast, kui diskreetsest süsteemist, loodusest, kui keskkonna osast, mille hoidmine annab õiguse seda kasutada, ajast, mida on vaja õppida otstarbekalt kasutama, tervisest, mille arvel ei ole mõistlik midagi teha, haridusest, millele tänu kujuneb moraalne õigus elada

54. Õpe on vahend, mitte eesmärk Eesmärk võiks olla adekvaatse enesetunnetuse, grupitunnetuse, kultuuritunnetuse ja ühiskonnatunnetuse kaudu ja sellele vastava eneseteadvuse, grupiteadvuse, kultuuriteadvuse ja ühiskonnateadvuse saavutamine

55. Eesmärk võiks olla Haritud inimene, kes tahaks, oskaks, jõuaks, suudaks, viitsiks… kestvalt pingutada selleks, et olla informeeritud, puhanud, terve, lugupeetud, tunnustatud, hinnatud, oodatud, isik ja usaldatud partner, ühiskonna liige ja kultuuri esindaja.

56. Eesmärk võib olla Harmooniline inimene, tervik, kelle

57. Kui palju vaatepunkte oleks vaja inimese nägemiseks? Inimene on... indiviid, isiksus, subjekt ja/või manipuleerimise objekt, rollide kogum, suhete süsteem ja element suhete süsteemis, ühiskonna liige ja kultuuri esindaja, ohuallikas ja potentsiaal, eesmärk ja vahend, ettekääne ja argument...

58. Targemaks saamise teid on palju Oma osa haritud inimeseks kujunemisel on uurimisel, mõtlemisel, matkimisel, loomisel, töötamisel, õppimisel, mediteerimisel, kallistamisel ja mitmetel teistel tegevustel.

59. Viies rühmatöö või kodune ülesanne Koostada kõigi nende tegevuste mudel, mis õppes teatavat (millist?) osa etendavad. Kirjeldada eri tegevustes osalevate inimeste rolle, nende staatust ja staatuse tegureid. Selgitada, millistel eeldustel saavad õppurid õppetegevustes ise hakkama ja millist osa peaks õppes etendama õpetaja ja teised? Millist osa etendab õppes loominguline otsing ja sünergia ning millist osa reproduktiivne tegevus Kuidas äratada ja hoida huvi? Mis ohustab poiste ja tütarlaste huvi eri eas?

60. Õpe sisaldab palju erinevaid tegevusi Kõik õppes esinevad tegevused võivad olla korraldatud õppijatele HUVITAVALT VÕI IGAVALT, ELAVALT VÕI UIMASELT, ARUSAADAVALT VÕI SEGASELT, SÜSTEEMSELT VÕI FRAGMENTAARSELT, PÕHJALIKULT VÕI PEALISKAUDSELT JNE

61. ÜLESANNE ENESEVAATLUSEKSTäitke järgmine tabel!

62. Õppetulemused sõltuvad “lähenemisest” (mis on eesmärk) A B C

63. Paradoksid Analüüsides kuskil, kuidagi, millalgi toimuvat õpet ei saa (ei ole võimalik saada) teadmist seal toimunud õppe kohta; teadmise saamiseks on vaja võrrelda õppe tulemusel või õppe tõttu kujunenud olekut (subjekti seisundit) a)ühiskonnas ja kultuuris kujunenud stereotüübiga; b) rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega; c)“tarbijate” vajadustega; (KES ON “tarbijad”?) d) teoreetilise ideaaliga; e) lähemas ja kaugemas tulevikus tõenäoliselt kujunevate ootustega;

64. Paradoks 2 Analüüsides õpet,ei saa teadmist õppe kohta. Teadmise saamiseks oleks vaja käsitleda a) kõike seda, mis on õpe so, millest koosneb, milline on struktuur, dünaamika, genees, kvaliteet ja funktsioonide kaudu ka olemus; b) kõike seda, millest sõltub õpe ja c) kõike seda, mis sõltub õppest; Õpet käsitleme seejuures küllalt süsteemselt ja kompleksselt, paljudest vaatepunktidest, iga karakteristikut oma dialektilise vastandi foonil.

65. Paradoks 3 Käsitledes õpet ei saa (ei ole võimalik saada) teadmist õppe kohta; vaja oleks selgitada, mil määral õppe tulemused võimaldavad olla vaba; iseseisvalt tunda ja mõelda, suhtuda ja olla; käsitleda iga eluhetke võimalusena saada targemaks ja iga teadmist edasiõppimise eeldusena; teostada ennast ja saavutada oma unistuste täitumise.

66. MIDA TÄHENDAB JA NÄITAB HINNE Õppekavaga ette nähtud teadmiste olemasolu. Oskuste olemasolu teadmisi rakendada. Teadmiste ja oskuste ühtsust. Arusaamist ja/või mõistmist. Iseseisvat orienteerumist ja otsustamisvõimet. Erialase, kutsealase ajametialase ettevalmistuse ühtsust. Professionaalsuse, kultuuri- ja ühiskonnaseose ning aktiivse eluhoiaku seost jpm.

67. ENNE HINDAMA ASUMIST ON VAJA ORIENTEERUDA KRITEERIUMITES Nii õpetajal kui ka õpilastel oleks vaja selliseid kujutlusi ja teadmisi (mudeleid), millega oleks võimalik võrrelda hindamise objekti. Vaja oleks kujutlust endast ja teistest inimestest; elust, mis igaühel ees seisab ja milles võib saada õnnelikuks; õppimisest, tööst ja teistest tegevustest, mida oleks vaja omaette ja koos teistega tegema hakata; tähelepanuväärsest meistrist ja käpardist;

68. Orienteerumiseks on vaja kujutlust ja teadmist maailmast, milles oleks vaja iseseisvalt orienteeruda, milles peaks asjatundlikult kaasa rääkima ja vastutustundlikult tegutsema, Loojast, loodusest, ühiskonnast ja kultuurist, mille koostoimes tuleb elada ja mida on vaja hoida ja muuta vaid nii, et tasakaal ei häviks, oma ja teiste ja tervisest, mida peaks oskama hoida, nagu silmatera, õiguste, kohustuste ja vastutuse ühtsusest.

69. Eesti kultuurinorm - kogu elu on õppes olek Mida oleks vaja teha selleks, et kujuneksid eeldused elukestvaks õppeks, põhikoolis ja gümnaasiumis oleks eesmärgiks õpilaste areng haritud inimeseks, mitte sissesaamine mõnda ülikooli või kõrgkooli, et täiendõppeks ette nähtud ressursid kasutataks sihipäraselt, et riigis hakkaks kehtima kompetentsuse printsiip?

70. Elu osutub õpetlikuks vaid neile, kes valdavad keelt (emakeelt, võõrkeeli, arvutikeeli, muid märgi- ja sümbolitesüsteeme), on avatud meelega, tahavad saada targemaks, on avatud uuele, on küllalt helded jagama oma teadmisi ja oskusi, arusaamu ja põhjendusi, tegutsevad kõlbeliselt, Hindavad ja hoiavad au, sealhulgas kutseau, täpsust, oma ja teiste aega.

71. MILLISTEL EELDUSTEL SAAB ÕPPIDA ? Õppimise esmased eeldused on TEKSTID ÕPETAJA, KEDA VÕIB USKUDA JA USALDADA ENESEUSK AEG, MIDA SAAB KASUTADA SÜVENEMISEKS VAJADUS, MIS SUNNIB ENNAST ÜLETAMA VÄÄRIKUS, MIS EI VÕIMALDA PETTA EI ENNAST EGA TEISI, SH ÕPETAJAID SÜNERGIA, MILLE TOIME VAIMUSTAB.

72. MIKS ON ÕPPIMINE RASKE ? ÕPPIMINE ON TÕEPOOLEST RASKE, KUI tervis ei ole korras, mälu on nõrk, fantaasia ei avarda kujutlust, õppes on tekkinud lüngad, mis takistavad arusaamist ja mõistmist, hirm ebaeduga kaasnevate karistuste ees, koormus on liiga suur, valdab väsimus jpm.

73. Miks väide “ÕPPIDA EI OLE VAJA !”kutsub esile hämmelduse? Vaja oleks tõepoolest ju hoopis - teada, osata ja aru saada, - olla, mitte näida, - saavutada võime ette näha ja - ära tunda, - imestada, - vaimustuda, - luua. Õppimine ei ole eesmärk, vaid vahend.

74. ESIMENE ÜLESANNE RÜHMATÖÖKS Koostada õppest huvitatud subjektide loend (Loe: õppe analüüsist, analüüsi tulemustest ja tulemuste põhjal tuletatud hinnangutest ja järeldustest, ettepanekutest ja soovitustest ning kõlbmatuks vananenud praktika muutmisest või hoidmisest huvitatud inimeste ja gruppide, institutsioonide ja organisatsioonide loend) ning tuua välja kõik, mis neil on sarnane, eriline ja seonduv ning lausa vastuoluline; leida kõik, mis neil on konstruktiivne ja destruktiivne, mis on kultuuri- ja ühiskonnaseostes või väljaspool (st ohtlik ja kahjulik).

75. TEINE KODUNE ÜLESANNE 1. Koostada kõigi nende tegevuste loend, mis saavad õppes mingit osa etendada. Seemneks: - mängimine, matkimine, töötamine, õppimine… Jätkake ! 2. Teha iga tegevuse (ajalises järgnevuses olevate sündmuste) kohta interaktsiooni ja kommunikatsiooni iseloomustav mudel. 3. Leida igas tegevuses objekt ja subjekt, üldine ja eriline, avalik ja varjatud, ehe ja mänguline, mis on mõeldud näimiseks (kellelegi soodsa mulje kujundamiseks ja tegeliku olukorra varjamiseks).

76. Targemaks saamise teid on palju:

77. ÜHINE OTSING KOLMES RÜHMAS MIS ISELOOMUSTAB INIMESE TEADMISI, OSKUSI JA KOGEMUSI ? 1. RÜHM: KUIDAS SAAKS ANDA HINNANGU INIMESE TEADMISTELE? 2. RÜHM: KUIDAS SAAKS ANDA HINNANGU INIMESTE OSKUSTELE? 3. RÜHM: MIS ISELOOMUSTAB INIMEST KOGEMUSTEPAGASIT (KOGETUST)?