Tutvume arvutiga

1. Tutvume arvutiga Anne Rosenberg Tartu Tervishoiu Kõrgkool haridustehnoloog Märts 2010

2. ARVUTI

3. ELEKTROONIKA Kas igapäevaseks kasutamiseks peab teadma, mis on arvuti sees? ? See teadmine ei tule iseenesest kuskilt.

4. PÕHIPLOKK ehk KORPUS • metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.  

5. ELEKTROONIKA Elektroonilised trükiplaadid – KAARDID • Graafikakaart – trükiplaat, millel olev mikroprotsessor tekitab ekraanile pildi • Helikaart – arvutisse tuleb heli • Emaplaat (keskprotsessor)– ARVUTI AJU – kõik matemaatilised arvutused, millel põhineb arvuti töö

6. ELEKTROONIKA • Kõvaketas (C:\ -ketas) – kõik programmid ja andmed Hoiab andmed ka siis alles, kui arvuti on välja lülitatud • RAM – töömälu (programmid, dokumendid, millega parajasti töötatakse)

7. MÄLUÜHIKUD • Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. • Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti.

8. HIIR Töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Vasak hiirenupp – kursoriga ekraanil mõnele ikoonil..... Põhitegevused: • Osutamine - hiirekursori viimine objektile hiirt libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Osutuskohaks noole tipp.

9. HIIR Põhitegevused: 2. Klõps - nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.

10. HIIR Põhitegevused: 3. topelt- ehk kaksikklõps - kaks kiiresti üksteisele järgnevat hiireklõpsu paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps programmi ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil või kataloogil avab selle. 4. lohistamine ehk vedamine - hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides. Kasutatakse muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna suuruse muutmiseks.

11. HIIR Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü. Viimasel ajal on laialt levinud ka kerimisrattaga hiired, millega on väga mugav pikkades dokumentides teksti kerida.

12. HIIR • Sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskonnas saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Ctrl klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel, Shift klahviga 1. ja viimast faili, märgitab kõik nende vahel olevad failid ... Aga võib töötada ka ilma hiireta, ainult klaviatuuri kasutades..... 

13. KLAVIATUUR • ...Klaviatuur on vajalik ja kasutatakse arvuti ajaloo algusest peale. Klaviatuuril on 4 erinevat osa: • Kirjutusmasina klaviatuur • Numbriklaviatuur • Funktsiooniklahvid (F-klahvid) • Noolekahvid jms, mis asub kirjutusmasina klaviatuuri ja numbriklaviatuuri vahel

14. Leia klahvid!

15. KLAVIATUUR • Õppematerjalid! • http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/index.html • http://www.taebla.edu.ee/~kristel/oppematerjalid/10_klass/Kordamine/klaviatuur.pdf

16. ARVUTI KÄIVITAMINE • Lülita arvuti sisse. • Käivitub arvuti operatsioonisüsteem, antud juhul Windows... • Ekraanil jookseb hulganisti teksti. • Oota, kuni arvuti on rahulikuks jäänud ja kõik ikoonid on kuvatud. • Saad hakata programme avama.

17. TÖÖLAUD

18. ARVUTI VÄLJALÜLITAMINE • Kinni ei tohi panna nupust!!! • Sulge kõik programmid X ülevalt paremast nurgast. • Ava alt vasakult Start • Turn off Computer (Lülita välja) • Turn off

19. Harjutame hiirega tööd! • SOLITAIRE (Pasjanss) • Start – Programs – Games – Solitaire • Mängu põhimõte: • Klikk – kaart pöörab õiget pidi • Topeltklikk – kaart hüppab õigesse kohta • Kaardi lohistamine hiirega

20. Surfame INTERNETIS • Veebilehitsejad e brauserid – toovad sinuni Internetis leiduvad leheküljed.

21. Surfame INTERNETIS • Ekraanipilt – kui avada n. Mozilla Firefox Tiitelriba Aadressiriba Menüüriba

22. Surfame INTERNETIS • www Word Wide Web`is ringi liikumine Ülemaailmne võrgustik

23. Surfame INTERNETIS • Otsingumootorid Hetkel levinum Google http://www.google.ee guugeldame

24. TURVALINE arvuti Palju on juttu olnud arvuti turvalisusest ja ohtudest, mis võrgus olevat arvutit varitsevad. Koos võrgunduse üha laialdasema levikuga arenevad kiires tempos ka Interneti pahupoolega seotud protsessid, kusjuures toimub kahtlase väärtusega meetodite ja tehnoloogiate imbumine legaalsetesse sfääridesse. http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/18518_3B.HTM

25. TURVALINE arvuti • Andmete füüsilise säilimise tagamine ja inimtegevusest ning võrgust lähtuvad ohud 2. Viirused, nuhkvara, troojad ja spämm Tegelikult on väga raske saavutada korraga kõrget turvalisust ja meeldivat ning mugavat arvutikasutamist.

26. TURVALINE arvuti • Ohud, mis on suunatud väljast sisse, ja ohud, mis suunduvad seestpoolt välja. (Näiteks, kui keegi püüab tungida teie arvutisse või mõni pahatahtlik veebileht püüab sokutada teie arvutisse nuhkvara) • Kui aga arvutis juba kanda kinnitanud viirus saadab midagi välja, siis on tegu seest välja suunduva ohuga. Paraku levivad järjest laialdasemalt kombineeritud skeemid. Näiteks surfates veebis või avades tundmatult saatjalt pärit e-kirja manuse, saab külge mõne trooja, mis teatab oma asukoha koju, ja valmistab arvuti ette, et väljast saaks selle üle kontrolli haarata. Kuna ohud on kompleksset laadi, siis peavad ka kaitsevahendid olema komplekssed.

27. TURVALINE arvuti Et vältida riske, peaks arvutil olema: • väline riistvaraline tulemüür; • arvutisse installeeritud tarkvaraline tulemüür; • viirusetõrje; • üks või mitu nuhkvaratõrje programmi; • mõni aktiivselt opsüsteemis toimuvat jälgiv programm, mis ei lase tundmatul koodil muuta registrit, käivitada uusi teenuseid jne.