Vaba kultuur ja TLÜ

1. Kakk Vaba kultuur ja TLÜ

2. Alguses olid häkkerid • Vanasti oli igal arvutil oma tarkvara => see tuli arvutiga kaasa nagu tagavararatas autoga • 50.-60. aastate arvutiasjandus oli ka USA-s suuresti riigi poolt reguleeritud – mitmete ülikoo-lide (MIT, Stanford jt) juurde tekkisid arvutias-jandusega tegelevad rühmad, kust pärineb suur osa vanema põlvkonna IT-tipptegijaid (vt.ka Steven Levy “Hackers”) • “Informatsioon tahab olla vaba” - kogu looming oli ühiselt kasutatav. Algselt võideldi isegi paroolide vastu

3. Äriajastu • 70. aastatel toimus järk-järgult tarkvara kommert-sialiseerumine • Üks põhistiimul oli tarkvara portaabluse kujune-mine – tarkvara sai kanda ühest arvutist teise ning seega tekkis piisav “turg” • Unixi lähtekood suleti 70. aastate lõpus, MacOS ja MS-DOS olid algusest peale kinnised. Omand-varalistele süsteemidele järgnesid sama põhimõtet järgivad rakendused • Ca 1980-1995 – tarkvara on “kaup, nagu iga teine”

4. Häkkerite tagasitulek • 1984 – Richard Stallman alustab GNU loomist • 1991 – Linus Torvalds loob Linuxi tuuma • 1992-3 – BSD386-st arenevad vabad BSD Unixid • Ca 1995 – LAMP-serveritehnoloogia kujunemine • 1996 – “Halloweeni memorandum” • 1998 – Freeware Summit, OSI • 2001 – OpenOffice.org • 2002 – Creative Commons • Open Access Initiative, Flickr, Wikipedia...

5. Kui puud metsa ära varjavad... • 1991 - "kellele seda veel tarvis on?" • 1993 - "kes seda kõike viitsib õppida?" • 1994 - "kes see loll sellise asjaga äri teeb?" • 1995 - "Linuxiga server????" • 1997 - "Linux ja graafiline keskkond? Päh!" • 1998 - "Oracle Linuxile...?" • 1999 - "Linux ja Heroes of Might and Magic? Ärge ajage naerma!" • 2001 - "OO.o ei saa iialgi MSO vastu!" • 2002 - "Need seal Lõuna-Ameerikas on puha lolliks läinud!" • 2003 - "Linuxi multimeedia on jama!” • 2006 - ???

6. Muutuste vajadus • Informatsioon – isemoodi ressurs • “Küll Šveits on vägev maa – neil on seal nii palju infot!” • Kanalite kättesaadavus • Digitaalmaailm vs seadused – erinev paradigma ja süvenev lõhe => seadused peavad muutuma • Haridussfäär: üha enam E • Eilsed uudised: “open source software is set to have a similar impact on the marketplace as the internet did in the 1990s” (iTWire, http://www.itwire.com.au/content/view/3625/0/)

7. Vaba kultuur ja ülikool • Akadeemilise vabaduse loomulik jätk • Aitab maksimeerida uue teadmise kättesaadavust • Kogukonnapõhisus õppes ja teadustöös, konstruktivistlik õpimudel • Majandusmudeli osas on valik: • Ülikool üritab müüa “teadmiskonserve” kui tükikaupa ja püüab oma “intellektuaalset omandit” iga hinna eest kaitsta - ning jääb selles alla samas valdkonnas tegevatele suurfirmadele, kellel on rohkem ressursse ja pole segavaid kohustusi (õppetöö) • Ülikool maksimeerib oma teadusproduktsiooni ja selle vaba levitamise (fikseerides üksnes autorsuse) – müüakse imagot ja kompetentsi (teenusemudel)

8. TLÜ • Eesti kõrghariduses on vabad mudelid järk-järgult end tõestanud, kuid enamasti on senini piirdutud vaba tarkvara kasutamise sfääriga • TLÜ-l oleks võimalik deklareerida oma põhi-mõttelist kurssi vabade lahenduste suunas ning olla seeläbi teerajajaks Eestis • Vaja oleks sellesuunalist läbimõeldud arengustrateegiat • IMKE sobib hästi pilootprojektiks • Elluviimist tuleks alustada nii ülalt (ülikooli programmdokumendid) kui alt (praktilised sätted dokumendihalduses, tarkvarakasutuses jm)

9. Mõned mõtted • Kogu ülikooli dokumendihaldus avatud formaatidele aastaks 2010 • Järkjärguline üleminek vabadele süsteemiplatvor-midele aastaks 2010 kogu ülikooli infrastruktuuri osas - “Windows/Mac on demand”-põhimõttel • Õppeklasside arvutid kahesüsteemseks (vrd ITK) • Ülikoolis arendatud E-õppematerjalide varamu loomine, GPL/CC litsentside põhiselt ja standardeid (sh W3C) rangelt järgides • Ärivara hangitakse vaid juhtumipõhiselt, kui vaba alternatiiv selgelt puudub

10. ... • Arvutipõhine (mitte ainult IT-) õpe peab liikuma mehaaniliselt “vajuta siia”-mudelilt loovamale lähenemisele – sh kasutades enam ära uue meedia võimalusi ning vabade lahenduste pakutavaid taaskasutuse ning kohanduste võimalusi • Tuleks luua ülikooli “virtuaalruum”, mis võiks majutada erinevaid kasutajakogukondi (tudengite veebid, blogid, erinevate ainete “liivakastid”) ning oleks kogukondliku lähenemise tutvustajaks. Üks konkreetne komponent võiks olla TLÜ wiki.

11. Avatud teadus (Open Access) • Teadustöö eeldab toetumist eelkäijate tulemustele • 20. sajandi lõpuks oli kujunenud välja üsna veider süsteem – teadlased kirjutasid artikleid, need anti tasuta kirjastajatele, kes need kallites ajakirjades välja andsid. Kirjastused teenivad tänini äärmiselt suuri kasumeid, samal ajal on vaeste riikide teadlastel üha raskem olla kursis oma ala tipptasemega (tänu vildaka ärimudeli ja vildaka autorikaitse resonantsile) • 2001 – George Soros loob Budapesti Avatud Ligipääsu Initsiatiivi - http://www.soros.org/openaccess

12. Vaba tarkvara noorem vend • Mõnes mõttes sarnaste ideedega nähtus, ka skeptikute väited olid sarnased • Mõte on väliste takistuste eemaldamisel teadus-tulemuste levikul, üks olulisi võtteid on autori-poolne publitseerimine • DOAJ (http://www.doaj.org) sisaldab täna 2115 ajakirja ning 90718 artiklit

13. TLÜ • Ülikool: • Open Access Manifesto allakirjutamine - http://www.soros.org/dev/manifesto/sign.shtml • Keskse teadusartiklite repositooriumi loomine (vaba ligipääs, haldamine seotud näiteks iga kasutaja lin2 parooliga) ja vastav tugiteenus • Raamatukogu haldab OA-väljaannete andmebaasi. Piisava tasemega OA-väljaannete olemasolul loobutakse järk-järgult kommertsväljaannetest • Personal: • Lisavad oma publikatsioonid repositooriumisse • Eelistavad publitseerimisel OA ajakirju • Kui ajakiri pole OA, taotlevad mittesiduvat litsentsi. Kui ei õnnestu, avaldavad eelkoopia (preprint)

14. Kokkuvõtteks • Senised mallid on sunnitud muutuma • Üks võimalus ülikooli esile tõsta, lisaks annab mitmeid uusi võimalusi • “Kui elu andma sulle vulkaan, tegema barbecue!”