260 likes | 1.02k Views
TAIMERAKK Kristel Mäekask. Rakukest. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. ainevahetus kaitse kuju ja tugevus. Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuool. Vee reservuaar
E N D
TAIMERAKK Kristel Mäekask
Rakukest Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. ainevahetus kaitse kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub.
Vakuool Vee reservuaar Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.
Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. On taimele kaitseks ära söömise eest.
Plastiidid proplastiid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. leukoplast kloroplast kromoplast
Kloroplastid Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid. Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll.
Kromoplastid • Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. • Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. • Ainevahetuslik funktsioon
Leukoplastid Varuainete talletamine, nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Leukoplastid on värvuseta.
Plastiidide üleminek kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse
tuumake tuum Golgi kompleks vakuool poorid leukoplast ER kloroplast plasma-membraan mitokonder rakukest
mitokonder kareda-pinnaline ER Golgi kompleks tuum lüsosoom ribosoom sileda-pinnaline ER kloroplast vakuool tsütoplasma raku-membraan rakukest
SEENERAKU TUNNUSED: • Eukarüoot • Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. • Heterotroofne • Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. • Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). • Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened.
AINU- JA HULKRAKSED SEENED: 1. Üherakulised seened – ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2 1 vahesein hüüfid tuumad rakukest tuumad rakukest hüüfid 2. Hulkraksed seened – hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened
SEENTE MITMEKESISUS Kottseenedpärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseenedtäpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsilliin) Kandseenedpilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm.
SEENERAKU ORGANELLID Tuum Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembraan Ümbritsetud membraaniga. Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. MitokondridVarustavad seenerakku energiaga. Membraansetest struktuuridest: Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid.
SEENERAKU EHITUS LÜSOSOOM RAKUKEST MEMBRAAN TUUM TSENTRIOOL GOLGI KOMPLEKS RIBOSOOM MITOKONDER ER
SEENTE PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel.
Seente osa looduses • Lagundajad Tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. • Sümbiondid Aitavad talitleda teistel organismidel: • Mükoriisaseened elavad koos kõrgema taime juurestikuga • Samblikudliitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest.
Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. majavamm mükoos - nakkushaigus
Seened ja inimesed • Inimestele toiduks. • Tööstuses: • Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt. • Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid). • Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. • Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). • Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. • Kahjulikud kõrrelistele taimedele. • Kahjustavad puuehitisi (majavamm).
Kasutatud materjal: • http://www.agen.ufl.edu/~chyn/age2062/lect/lect_06/5_43.GIF • http://sun.menloschool.org/~cweaver/cells/c/cell_wall/ • http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/cells/c7.6.15.Vacuole.jpg • http://www.channel4.com/health/microsites/A/addiction/images/alcohol/alcohol_gallery_5.jpg • http://www.folklore.ee/~renata/myrk/leseleht.jpg • http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/cells/organelle.htm • http://www.biology.iastate.edu/Courses/202L/New%20Site%20S05/24cells%20index.html