1 / 14

GENEETIKA Tallinna Lilleküla Gümnaasium 11. klass Koostas: Kristel Mäekask

GENEETIKA Tallinna Lilleküla Gümnaasium 11. klass Koostas: Kristel Mäekask. Morgani seadus. Tunnused, mida määravad geenid asuvad ühes kromosoomis, päranduvad edasiaheldunult. Koospärandumine on seda tõenäolisem, mida lähemal geenid kromosoomis üksteisele asuvad.

nanji
Download Presentation

GENEETIKA Tallinna Lilleküla Gümnaasium 11. klass Koostas: Kristel Mäekask

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. GENEETIKATallinna Lilleküla Gümnaasium11. klassKoostas: Kristel Mäekask

  2. Morgani seadus Tunnused, mida määravad geenid asuvad ühes kromosoomis, päranduvad edasiaheldunult. Koospärandumine on seda tõenäolisem, mida lähemal geenid kromosoomis üksteisele asuvad. Morgan seostas osalise aheldatuse ristsiirdega, mis toimub meioosi I profaasis Thomas Hunt Morgan (1866-1945)

  3. Hiire sabapikkust määrav geen paikneb samas kromosoomis varvaste pikkust määrava geeniga. Ristati pika saba ja pikkade varvastega hiir lühikese saba ja lühikese varvastega hiirega. F1 isendid olid kõikpikkade sabade pikkade varvastega. Neid ristati omakorda pika saba ja pikkade varvastega hiirega. Millised oleksid F2 järglased? Aa Bb Pikk saba A Lühike saba a Pikad varbad B Lühikesed varbad b AB ab ½ ½

  4. Äädikakärbes Drosophila melanogaster on osutunud sobivaks katseobjektiks paljude geneetiliste probleemide lahendamisel kuna: • tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone • tal on vähe kromosoome (4 paari) • isas- ja emaskärbsed on kergesti eristatava • teda on lihtne kasvatada laboritingimuste • tema paljunemiskiirus on suur, keskmiselt kahe nädalaga annab üks emaskärbes üle 100 järglase • aasta jooksul on võimalik uurida ligikaudu 20 põlvkonda

  5. kas haigust põhjustav geen on dominantne või retsessiivne? • kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? Isik 6 - haigus esineb, kuid vanemad on terved – geen seega retsessiivne Isik 5 saab isalt haigust põhjustava retsessiivse alleeli ja kuna ta abikaasa on haige, on haiged ka pooled nende tütred ja pooled pojad – geen paikneb X-kromosoomis

  6. Retsessiivne X-liiteline haigus:

  7. kas haigust põhjustav alleel on dominantne või retsessiivne; • kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või Xkromosoomis? Isik 9 - kellel ainukesena perekonnast haigust ei esine - seega alleel ei saa olla retsessiivne, alleel on dominantne Isik 4– kelle ema on terve – alleel paikneb autosoomis

  8. Dominantne autosoomne haigus:

  9. kas haigust põhjustav alleel on dominantne või retsessiivne; • kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või Xkromosoomis? Haigust põhjustav geen peab olema dominantne, sest kui isik 2 oleks homosügootne terve naine, siis isik 4 ei saaks olla haige. Kui geen paikneks X-kromosoomis, siis isik 3 peaks olema haige– geen paikneb autosoomis

  10. Haigust põhjustab autosoomne dominantne geen:

  11. Genealoogilisel skeemil on kujutatud suguvõsa, milles esineb pärilik suguliiteline dominantne defekt. Määrake kõigi numbritega tähistatud isikute genotüübid

  12. Kasutatud materjal: http://www.nceas.ucsb.edu/~alroy/lefa/Morgan.html http://de.wikipedia.org/wiki/Drosophila_melanogaster www.ebc.ee/tymri00/loengud/geneetika_harjutused/RISTSIIRE.ppt http://www.koolielu.ee/pages.php/03100802?txtid=1396

More Related