140 likes | 298 Views
GÜMNAASIUMIDE JA KUTSEÕPPEASUTUSTE KOOSTÖÖ - KAKS JA ISEGI KOLM LÕPUEKSAMIT TALLINNA S 11.4.2012 Jussi Pihkala Counsellor of Education, Ph.D. TAUST.
E N D
GÜMNAASIUMIDE JA KUTSEÕPPEASUTUSTEKOOSTÖÖ - KAKS JA ISEGI KOLM LÕPUEKSAMITTALLINNAS 11.4.2012Jussi PihkalaCounsellor of Education, Ph.D.
TAUST • Hariduselu korraldajate koostöös on võimalikluua ja parandada õppurite individuaalseid valikuvõimalusi ning koostada paindlikke ja mitmekülgseid koolituskavu (Soome parlamendi (Eduskunta)hariduskomisjoni ekspertarvamus 1998) • Peaminister Kataise valitsusprogrammi kohaneteise astmekoolituskavaannab noorele võimaluse üles ehitada oma individuaalne õpingutee • Gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuse lõpueksameidkäsitletakse ja arendatakse eraldieksamitena • Samaslisataksevõimalusi eksameid sooritada paindlikult mõlema koolitüübi eripära arvestades
TAUST:GÜMNAASIUMISEADUS (629/1998) JA KUTSEÕPPEASUTUSE SEADUS (630/1998) • Koolitajad peavad tegutsema paikkonna gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja kõigi teiste hariduselu korraldajatega koostöös • Koolitajavõib hankida osa teenuseid seaduses sätestatud koolituse korraldajatelt või teistelt ühendustelt või sihtasutustelt • Õppekava tuleb koostada nii, et see annaks õppurile võimaluse teha oma individuaalseid õpingutega seonduvaid valikuid, kasutades ka teiste koolitajate poolt pakutavaid kasulike õppimise võimalusi
Õppuril on õigus, et tema õppekava eesmärkidele ja kesksele sisule või nõuetele vastavaid varem sooritatud eksamite tulemusi arvestataks ja tunnustataks • Gümnaasiumi õppekava alustes on määratud lõpueksamite ja kutseõppega seotud lõpueksamite hindamissüsteemide võrreldavus • Kutset käsitletavate põhieksamite puhul on määratletud, kuidas asendada gümnaasiumi vastav eksamiosa • Teatud tingimustel saavad gümnaasiumi lõpueksameid ja nende juurde kuuluvaid teste teha ka need isikud, kes ei ole gümnaasiumi õppekava läbinud
Hariduse hindamisnõukogu hinnang (2007) haridusalasele koostööle 2005–2006 • 63% kutseõppeasutustest tegi koostööd gümnaasiumidega. • 83% gümnaasiumidest tegi koostööd kutseõppeasutustega. • Koostöös olid aktiivsemad kutseõppeasutused; gümnaasiumide puhul väljendus koostöövajadus täiskasvanute vajadustes
Kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse ühendamisvõimalustest saab kasu eelkõige kutseharidussüsteem. -4,1% kutseharidusõppeasutuste õppuritest sooritas vähemalt ühe eksami mõnes koostöövõrgu gümnaasiumis. - Keskeltläbi 2,2% gümnaasiumi õpilastest sooritas vähemalt ühe eksami mõnes kutseõppeasutuses. • Kutseõppeasutuste koostöö gümnaasiumidega toimib enamasti nii, et kutseharidust omandavate õppekavas on gümnaasiumihariduse teatud osad (näiteks emakeel, võõrkeeled ja matemaatika), millega parandatakse edasiõppevalmidust. Kutseeksami ja gümnaasiumi lõpueksami samaaegne sooritamine on siiski üsna haruldane.
Keskkoolikursusega (gümnaasiumiharidusega) seotud kutsekooli lõpueksamite näiteid 8
Valdkonniti: umbes 5% kutseõppeasutuse lõpueksamite sooritajatest tegi kaks või kolm eksamit samal perioodil. - Koostöövõrgustike vahelised erinevused on suured: - Lõuna-Soomes sooritas samas ajavahemikus kaks või kolm eksamit ligikaudu 9,5% kutsekoolide lõpetajatest, Ida-Soomes oli see protsent ainult 1,5. - Lõpueksamite sooritamist mõjutas ka õppeasutuste mastaapsus:suhteliselt väikeste kutseõppeasutuste õppuritest sooritas kaks või kolm eksamit samaaegselt 16,6%, kuid n-ö suurte koolide puhul oli see protsent üksnes 5,4.
Viimaste andmete kohaselt on kaks või kolm eksamit samal perioodil sooritajate arv aegamisi kasvanud - 2009. aastal tegi rohkem kui ühe eksami korraga 5,7% kutsekooli lõpueksami sooritanutest - Igal aastal omandab napilt 4000 õppurit kutsealast põhiõpet ning sooritab samaaegselt ka gümnaasiumieksameid - Kutseõppeasutuse lõpueksami sooritajatest umbes 1300–1600 sooritab samal aastal ka gümnaasiumi lõpueksamid - Lisaks osaleb gümnaasiumi lõpueksamitel igal aastal umbes 2700 juba varem kutseõppeasutuse lõpetanut - Gümnaasiumi õpilased eriti ei kasutavõimalust kutseeksami sooritamiseks. Ligikaudu 2% gümnaasiumiõpilastest sooritab vähemalt ühe kutseõppekursuse eksami
Keskmine eksamisooritusaeg on nii gümnaasiumihariduse kui ka kutsehariduse omandajate puhul enam-vähem sama: pisut üle kolme aasta • Kaks võikolm eksamit samal perioodil sooritavate õppurite õpiaeg pikeneb sageli neljale aastale • Kaks eksamit järjestikku sooritajate õpingute koguaeg on enamasti rohkem kui viis aastat • Haridus- ja kultuuriministeerium ei ole eraldi välja selgitanud teise astme koolituse kahe samaaegse sooritatud lõpueksamite kasu võrreldes kuludega ja õpiajaga
Muudes uuringutes on siiski tõdetud, et koostöö on • andnud kutseharidusele külgetõmbejõudu, • tõstnud kutsehariduse omandajate taset ning • parandanud kutseõppurite edasiõppevalmidust ja • tugevdanud nende soovi ning võimalusi jätkata õpinguid kõrgastmel. Kõige sellega toetatakse ja kindlustatakse tööhõivet
VEEL KOOSTÖÖ KASUST JA VORMIDEST • Teise astme koolituse puhul väljendub koostöö kasulikkus õppurite võimalustes korrigeerida oma individuaalset õppekava ja valikuid sõltumata koolituse vormist ja koolitajast • Koostöö võimaldab samal perioodil kahe või kolme eksami sooritamistning säästab sellega aega • Õppuril on õigus, et tema mujal sooritatud eksamite tulemusi arvestatakse, kui need ühtivad eesmärgilt ja põhisisult õppesuunaga • Ühtlustatud korraldusega kasutatakse ressursse tõhusamini ja kindlustatakse ka koolitusvõimaluste kvaliteet • Haridusala koostöövõimaluste vormideks on ühtlustatud õppekavad ja kursused ning kahe või kolme eksami üheaegne sooritamine • Personaliküsimustes on koostöövormideks õpetajarühmade koostöömeeskonnad ja töörühmad, koolihoonete ühiskasutus, õpetajaskonna ja muu personali ühiskasutus ning ühine täienduskoolitus • Kasu kasvab ka haridusteenuste ja majanduse juhtimise ühtsete meetmete tulemusena
Tänan tähelepanu eest! Kaunist kevadet! jussi.pihkala@minedu.fi