150 likes | 444 Views
Kursuse. AUTOR: ANNE-MAI JÜRISO Koigi Põhikool Järvamaa KOOLITAJA: VIIVE KARUSION 2001. ARVUTI KOOLIS. lõputöö. Teema: Loomariik 7.kl. bioloogia. LOOMARIIK. KALAD KAHEPAIKSED ROOMAJAD LINNUD IMETAJAD 7.klassi õpilastele Koostaja: ANNE-MAI JÜRISO. Kalad.
E N D
Kursuse AUTOR: ANNE-MAI JÜRISOKoigi PõhikoolJärvamaaKOOLITAJA:VIIVE KARUSION2001 ARVUTI KOOLIS lõputöö Teema: Loomariik 7.kl. bioloogia
LOOMARIIK KALAD KAHEPAIKSED ROOMAJAD LINNUD IMETAJAD 7.klassi õpilastele Koostaja: ANNE-MAI JÜRISO
Kalad • Kalad on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama vees. • Vees ujumiseks on neil uimed. • Kalad hingavad lõpuste kaudu. • Maailmas elab 25000 kalaliiki. • Eestis 76 liiki.
Kahepaiksed • Kahepaiksed on selgroogsed loomad. • Suudavad elada nii vees kui ka maismaal. • Kahepaiksed suudavad elada ainult magedas vees. • Kahepaiksed hingavad kopsudega ja niiske naha kaudu. • Maakeral elab 3000 liiki kahepaikseid. • Eestis 10 liiki
Roomajad • Roomajad on selgroogsed. • Roomajad on kõigu-soojased. • Hingamiseks on neil ainult kopsud. • Paremini on arenenud nägemis- ja maitsmismeel. • Maailmas on üle 8000 liigi roomajaid, Eestis elab neist 5.
Linnud • Linnud on selgroogsed. • Lindudel on kerged luud. • Esijäsemetest on kujunenud tiivad. • Linnud on püsisoojased, nende kehatemperatuur on püsiv ega sõltu välis-temperatuurist. • Maailmas on 8600 liiki linde. • Eestis elab 297 liiki.
Lindude areng • Lind areneb munast. • Linnumuna on kaetud tugeva lubikestaga. • Eesti lindudest on kõige suurem muna luigel-340 g, kõige väiksem pöialpoisil-0,7 g. • Jaanalinnu muna kaalub umbes 1600 grammi. • Munade arv pesas sõltub linnu liigist.
Pesitsemine • Munemiseks ja poegade kasvatamiseks ehitavad linnud pesa. • Luikede veetaimedest kokkukuhjatud pesad on õige kogukad. • Põldlõoke teeb pesa maapinnale. • Põõsalind valib pesakohaks tiheda põõsa või heki. • Varese pesa asub kõrgel puuoksal. • Suitsupääsukese pesa on laudas. • Tuttpütt kuhjab oma pesa madalasse vette.
Valik linde • KORMORANID pesitsevad kolooniatena laidudel, puhkavad rannikul kividel, toituvad avaveel. • Pesa on puu otsas. • Toituvad kaladest. • Kaaluvad 2000-3000 g. • Kormoranide väljaheide hävitab kiiresti kogu taimkatte koloonias. • Kornoranid on Eesti haudelinnustiku uustulnukad.
Laululinnud • ÖÖBIK toob öösooja vanarahva arvates. • Ööbikul on meloodiline laul. • KULDNOKK on üks esimesi kevadel saabuvaid rändlinde. • Kuldnokal on kiire ja reibas laul.
Imetajad • Imetajad on kõige kõrgema arenguastmega loomad. • Nende keha on enamasti kaetud tiheda karvkattega. • Pojad arenevad esmalt emaorganismis. • Pärast sündimist toidetakse neid emapiimaga - sellest ka loomariigi nimetus. • Püsisoojastena on imetajad levinud üle kogu maakera. • Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist Eestis 61.
INIMENE • Inimene kuulub kehaehituselt esikloomade ehk primaatide seltsi. • Inimene on Maa kõrgeima arenemistasemega organism. • Inimene on mõistuse ja kõnevõimega olend. • Inimene oskab valmistada tööriistu ja nende abil mõjutada ja muuta keskkonda. • Inimrassid: europiidid, negriidid, mongoliidid.
Kasutatud materjalid • Eesti elusloodus. Koostanud Rein Kuresoo, Hendrik Relve Indrek Rohtmets. Kirjastus Varrak, 2001 • Euroopa linnud. Koostanud Lars Jonsson. EE kirjastus 2000 • http://www.hot.ee/avianet/pildid.htm • http://sunsite.ee/loomad/