1 / 21

Kronotoobist, tõlkimisest ja tõlgendamisest

Kronotoobist, tõlkimisest ja tõlgendamisest. Nelijärve 22.-23.01.2010. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

goro
Download Presentation

Kronotoobist, tõlkimisest ja tõlgendamisest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kronotoobist, tõlkimisest ja tõlgendamisest Nelijärve 22.-23.01.2010

  2. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938. Kirjanduses hõlvatud aja- ja ruumisuhete olemuslikku seost me hakkame nimetama kronotoobiks./.../ Kronotoopi me peame kirjanduse sisulis-vormiliseks kategooriaks./../ Ilukirjanduse kronotoobis toimub ruumi- ja ajatunnuste kokkusulamine mõtestatud ja konkreetseks tervikuks./.../Aja tunnusjooned avalduvad ruumi kaudu, ruum aga leiab mõõtmist ja mõtestamist aja kaudu. (lk 44)

  3. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938. A.Einstein: Meile ei ole oluline see eritähendus, mis tal on relatiivsusteoorias, me toome ta kirjandusteadusse peaaegu metafoorina (peaaegu, kuid mitte päris metafoorina); meile on tähtis selles väljenduv aja ja ruumi lahutamatuse idee (aeg kui ruumi neljas mõõde). (lk 44)

  4. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938. Me ei puuduta siinkohal kronotoobi probleemi teistes kultuurisfäärides.* * Nende ridade autor viibis 1925.a. suvel A.A.Uhtomski kronotoopi bioloogias käsitleval loengul; selles puudutati ka esteetikaküsimusi (dominant - vrdl R.Jakobsoniga

  5. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938. Kronotoobist kui sisulis-vormilisest kategooriast sõltub olulisel määral ka inimkuju kirjanduses; loomuldasa on see kuju alati aegruumiline. Nagu öeldud, on reaalse ajaloolise kronotoobi hõlvamine kirjanduses kulgenud raskustega ja lünklikult: hõlvati mõned ajaloolistes tingimustes tabatavad kronotoobi tahud, töötati välja mõned reaalse kronotoobi kunstilise peegeldamise vormid. (lk 45)

  6. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938. • Idülli, Rabelais´, rüütliromaani, kelmi, narri, rahvaluule kronotoopsus • kohtumis-, tee, künnise-, läve-, kriisi-, elumurrangu kronotoop • žanri, kujundi (kujundi kronotoopsuse põhimõtte avas esimesena Lessing “Laokoonis”), keele ja sõna sisevormi kronotoopsus (Cassirer “Sümboolsete vormide filosoofia”) Suur kronotoop võib sisaldada lugematult väikseid kronotoope.

  7. M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938. Kronotoopidel on • süžeeline tähendus • kujutav tähendus (sündmuse kujutamine kronotoobis) Loomingukronotoop (teose ja elu suhted) Aegruumiline väljendus = märgiline vorm Igasugune sisenemine tähenduste sfääri saab toimuda ainult kronotoopide kaudu. (lk183)

  8. kõrvutused I.Vernadski noosfäär I.Kant “Puhta mõistuse kriitika”

  9. metodoloogia 1.Kronotoop kui objekt- ja metamõiste (uuritav ja uurimisvahend) 2.Kronotoop kui tõlgendav mõiste: • materjalikeskne liigendamine vs • loogikakeskne liigendamine (tegelikkus, reflekteeritud tegelikkus, kontseptualiseeritud tegelikkus) 3.keel-ruum-aeg

  10. Tõlkemehhanismid kultuuris Intersemiootiline Intralingvistiline Interlingvistiline

  11. Metodoloogiline evolutsioon Keel (modelleeriv süsteem) Tekst Kultuur Semiosfäär (ajalugu kui sünkroonia ja diakroonia ühendus) Plahvatus vs järjepidevus

  12. Semiosfääriline holism 1.Keeleline (sünkroonia-diakroonia) 2.Tekstiline (osa-tervik) 3.Funktsionaalne (staatika-dünaamika) Plahvatuslik holism 1.Ajaline (erikeeleline dialoog) 2.Metakeeleline (autokommunikatsioon) 3.Heuristiline ((enese)mudeli loomine)

  13. Enesemudelid kui kultuuri (k.a. teaduse) järelregulatsioon inforeservuaarina toimimiseks: 1.Tegelikkuse kirjeldamiseks mõeldud enesemudelid 2.Tegelikkuse muutmiseks mõeldud enesemudelid 3.Teoreetilised enesemudelid

  14. Inter-personal communication = Intra-personal communication Communication (lingual aspect) = Auto-communication (metalingual apect) Communication

  15. KULTUURISEMIOOTIKA METODOLOOGIA ONTOLOOGILINE ASPEKT

  16. Topographical chronotope: concrete time: concrete space: homophony Psychological chronotope: subjective time: subjective space: polyphony Metaphysical chronotope: mythological time: mental (metaphysical) space: heterophony

  17. John Hartley SEMIOSPHERE MEDIASPHERE PUBLIC SPHERE

  18. Jürgen Mittelstrass Transdistsiplinaarsus on puhtal kujul sama haruldane kui distsiplinaarsus. Transdistsiplinaarsus on oluline seal, kus valdkond või distsipliinid on minetanud oma probleemilahenduslikud võimed või on unustanud oma (distsiplinaarse) ajaloo.

  19. Distsiplinaarne mälu Distsiplinaarne keskus: uurimisobjekt, terminiväli (ontoloogilised tunnused ja epistemoloogilised piirid) Transdistsiplinaarne mälu Distsiplinaarne perifeeria: valdkonna piirid, metodoloogiline ja terminoloogiline sidusus, teadmusintegratsioon Teaduse mälu

More Related