170 likes | 349 Views
KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD VEEREOSTUSPROBLEEMIDEST EUROOPA RIIKIDES Erik Puura TÜ Tehnoloogiainstituut asedirektor 2001-2003 ekspert Euroopa Liidu JRC direktoraadis uue kaevandusjäätmete direktiivi teadusnõustaja. KAEVANDAMISE VEEPROBLEEMID EUROOPA LIIDUS TÄHELEPANU ALL.
E N D
KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD VEEREOSTUSPROBLEEMIDEST EUROOPA RIIKIDESErik PuuraTÜ Tehnoloogiainstituutasedirektor2001-2003 ekspert Euroopa Liidu JRC direktoraadisuue kaevandusjäätmete direktiivi teadusnõustaja
KAEVANDAMISE VEEPROBLEEMID EUROOPA LIIDUS TÄHELEPANU ALL • Euroopa kaevandustraditsioonid 10000 aastat vanad • (kaltsedonikaevandused Prantsusmaal) • 19. sajandi keskelt alates hakati seoses ‘Uue Maailma’ varude • kasutuselevõtuga Euroopa maagimaardlaid hülgama • - aastal 2000 sattusid kaevandamise keskkonnaprobleemid Euroopa • Liidus ülisuure tähelepanu alla, põhjuseks kaevandusõnnetused • (Aznacollar, Hispaania, 1998; Baia Mare ja Baia Borsa, Rumeenia, 2000) – • vedelate jäätmete tammide kokkuvarisemine • - Käivitus olemasolevate direktiivide täiendamine ning uute loomine • (Seveso II, Kaevandusjäätmete BAT, ettepanek kaevandusjäätmete • direktiiviks, seotus Vee Raamdirektiiviga), kuid tajuti, et ajalooliselt välja • kujunenud veeprobleemide mahukuse tõttu ei ole lihtsalt raha neid • lahendada – peamisteks probleemiallikateks vanad mahajäetud • kaevandused ning happeline kaevandusvesi • On selge, et väga paljudel kaevandusaladel ei ole Vee Raamdirektiivi • nõuete täitmine majanduslikult võimalik
Püriidi oksüdeerumise loogika 10 grammi püriiti on võimeline tekitama 400 kg pH=3 vett Maardus näiteks Dictyonema argilliidil potentsiaal toota 5 miljonit tonni väävelhapet
Kukersiidi potentsiaal? Kukersiidis sisalduva püriidi ja orgaanilise väävli keemilisel murenemisel väävelhapet keskkonda ei migreeru, sest selles sisalduv kaltsiit puhverdab happe koheselt, tulemuseks on kaltsiumi-, magneesiumi- ja sulfaatiderikas vesi, kipsi üleküllastatuse korral ka kips
NORRA 850-aastane ajalugu, hõbe, vask, raud, plii, tsink, kuld, väävel (sulfiidsed maagid) 1700: kirjeldatud Rorose piirkonnas Orvsjoeni järve – surnud, eluta ja mürgitatud, Veel praegugi ei ela seal ühtegi kala Peamised probleemalad: Rorose regioon, Lokkeni kaevandus, Odda tsingitootmine, Sulitjelma kaevandusregioon, Hjerkinni kaevandus, Råna kaevandus, Titania kaevandus Happelised kaevandusveed: ajalooline ja eksisteeriv tõsine probleem; kohati kaevandusjäätmed võetud kaitse alla -
SOOME • 1530-1995: vähemalt 280 metallikaevandust • 1979: metallimaakide kaevandusmaht 10.3 Mt, • 2003 – 2.14 Mt • Mahajäetud kaevandustes palju happeliste vete probleeme • Näide: Hitura niklikaevandus (avatud 1970) rikkunud • põhjavee (sulfaadid, nikkel, kloriidid) -
ROOTSI • Üle 1000-aastane ajalugu, peamiselt Norrbotten, • Skellefte, Bergslagen • metallimaagitoodang 1999 – 45 Mt • 2003: maailma rauatoodangust 2%, vasetoodangust 1%, • tsingitoodangust 3.3%, pliitoodangust 3.7%; • kaevandussektor 0.5% tööhõivest • Happelistel kaevandusvetel suur mõju põhjaveele, • EL Vee Raamdirektiivi suhtes andmestik puudulik -
SUURBRITANNIA • pikk söe- ja metallikaevandamise ajalugu • hinnanguliselt Ainuüksi Inglismaal ja Walesis 2500 km jõgedest ning 9000 km2 põhjaveekogumeid ei vasta Vee Raamdirektiivi nõuetele • põhitähelepanu nii happeliste kui aluseliste kaevandusvete töötlusel, • sulfaatiderikas põhjavesi selle kõrval teisejärguline probleem -
IIRIMAA • juba Pronksiajast – vask, hõbe, kuld, raud, plii, tsink, barüüt, kivisüsi • happelistel kaevandusvetel oluline mõju -
SAKSAMAA • Kaevandamise tipp-perioodid 12-14 sajand ning 16. sajand • Metallimaagid, kivisüsi jm • Hetkel veel alles: eriti kivisüsi, pruunsüsi • Suuremad probleemid: pruunsöekaevandused Lausitzis ja Leipzigi ümbruses, metallikaevandused Freibergi piirkonnas, Bavaarias jm • happelised kaevandusveed • Jne… -
UUED LIIKMESRIIGID PL PL CZ BL RO HU CZ EE RO SK SLO HU Pruun- süsi Kivisüsi Tahkete kütuste kaevandamine Euroopas Põlevkivi
Tahkete kütuste kaevandamine 1 elaniku kohta EL liikmesriikides ja kandidaatriikides
Tutvumiseks publikatsioonid: Wolkersdorfer, Christian and Bowell, Rob (2005) Contemporary Reviews of Mine Water Studies in Europe Mine Water and the Environment 23(4): 163-183, 41(1): 2-37, 24(2): 58-76 Puura, Erik and D’Alessandro, Marco (2005) A Classification System for Environmental Pressures Related to Mine Water Discharges Mine Water and the Environment 24(1): 43-52 Banks, David; Younger, Paul; Arnesen, Rolf-Tore; Iversen, Egil R. and Banks, Sheila B. (1997) Mine-water chemistry: the good, the bad and the ugly Environmental Geology 32(3): 157-174
SULFAATIDEST JOOGIVEES • WHO juhtarv (Genf 1993) 500 mg/l; EL standard 250 mg/l • üle 250 mg/l kontsentratsiooni puhul vee maitse muutb mõruks • eraldamismeetodid kallid: pöördosmoos, destilleerimine, ioonvahetus • kes pole harjunud jooma sulfaatiderikast vett – sulfaadid võivad põhjustada • dehüdratatsiooni ja kõhulahtisust, üle 400 mg/l vett ei soovitata kasutada • Väikelaste toitude valmistamisel • Sulfaadid on paljude toitude loomulik koostisosa, leivas 1500 mg/kg, kuivatatud • Puuviljades 2900-4700 mg/kg, veinis 360 mg/kg, lillkapsas 900 mg/kg, kartulites • 300 mg/kg • Vajalik hormoonkontrolli mehhanismidele ning laguproduktide väljaviimiseks • Organismist • Iga päev 2-3.5 grammi kantakse välja uriiniga, takistab kusikappe kristallatsiooni • Contrex, Hépar, Vittel, Calistoga, PeñaclaranRhenser, Rietenauer ja San Pellegrino tuntumad mineraalveemargid
SULFAATIDERIKAS PÕLEVKIVIKAEVANDUSTE VESI … ei ole sulfaadisisalduse tõttu joogikõlbmatu – kuulub mineraalvete hulka, samas ülemäära juua ei tohiks – kui mitmeid liitreid juua, võib kõht lahti minna … joogiveena kasutamiseks, kui sulfaatide kontsentratsioon on alanenud alla 250 mg/l, sulfaadisisalduse tõttu piiranguid ei ole Enamikus EL riikides probleemid väga palju suuremad – kuidas see Vee Raamdirektiivi nõuetele vastavalt lahendatakse, selgub rahvusvahelises koostöös