Globaalprobleemid

Globaalprobleemid Loeng 6

Globaalprobleemid • Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.

Globaalprobleemid • Rahvastiku kasv: 1900. aastalelasmaailmas 1,6 miljarditinimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praeguseks on maailmarahvaarvületanud 6 miljardipiiri, seega on rahvaarv 20. sajandilkolmekordistunud. Rahvastikuteadlasedennustavad, et ajavahemikus 1990-2030 suureneb see 3,6 miljardiinimesevõrraehkumbes 90 miljonitaastas! Maailmarahvaarvkasvabpidevalt • Mis on rahvastikuplahvatuslikukasvupõhjuseks? • Kõigepealtmuidugisuremuselangus, mis on tänapäevaleritikiirearengumaades. Suremuselangusepõhjused on omakordainimestetoitumistingimusteparanemine, samutitervishoiu ja arstiteaduseareng. • Rahvastikukasvugakaasneb ka linnaelanikkonnaosatähtsusesuurenemine. 1900. aastalelaslinnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% . Teadlasedennustavadaastaks 2020 arengumaadelinnarahvastikukasvukolmekordistumist.

Rahvastiku kasv • Rahvastiku kasvu piiramise abinõuded: Pereplaneerimine, Välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine, abielumisea tõstmine.

Globaalprobleemid • Vaesus, nälg

Globaalprobleemid • Globaalne soojenemineon maapinnalähedaseatmosfääri ja ookeanidekeskmisetemperatuuritõus.Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusisMaakeskminetemperatuur 0,74 °C võrra.Hinnanguliselt on sellepõhjuseks on 90% tõenäosusegainimtegevus, täpsemaltkasvuhoonegaasideühasuurenevkogusatmosfääris.Kasvuhoonegaasidesattumiselatmosfääri need soojenevad ning seeläbisoojendavadendaümberolevatatmosfääri. • Viimasekahesajaaastajooksul on süsihappegaasikontsentratsioonatmosfääristõusnudvarasemalt 280 ppm (0,028 %) kuniväärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud: fossiilsetekütustepõletamisekaudusüsinikulisandumineaineringesse, soistealadekuivendamine, mis on tinginudsooturbaulatuslikulagunemise ja süsinikulisandumiseaktiivsesseringesse, intensiivpõllundusegaseotudsügavkünniulatuslikkasutamine, mis on tinginudmullahuumusevähenemise ja mineraliseerumise, inimtegevusetulemuselintensiivistunudkõrbestumine, mis on vähendanudtaimestikugakaetudaladeüldistpindala ja seegasüsihappegaasisidumisevõimetbiosfääripoolt. Tõusnud on ka teistekasvuhoonegaaside, nagumetaani, lämmastikoksiidide ja freoonidekontsentratsioon.

Globaalprobleemid • kasvuhoone efekt-kasvuhooneklass laseb hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistab taimedelt ja pinnaselt lähtuvalt pikalainelist soojuskiirgustning selle tagajärjel õhutemperatuur kasvuhoones tõuseb. Selle näihtust nimetatakase kasvuhooneefektiks. Maakeral esineb saama nähtus, ent siin täidab kasvuhooneklassi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirguseest jõuab selge ilmaga läbi õhu maapinnani 80%. Õhkkond takistab maalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust, mistõttu maapind ei jaahtu nii kiirestija suur osa soojust säilib. Kasvuhooneefekti teekivad kasvuhoonegaasid. • Kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan.

Globaalprobleemid • Õhusaaste: Saasteained õhus on Vääveldioksiid , Lämmastikdioksiid , Peened aerosooli- osakesed ( PM 10 või tahm ), Plii, Osoon, Benseen, Süsinikoksiid, Vingugaas, tolueen, ksüleen. Saastavad õhku paiksed saasteallikad (tööstusettevõtted, bensiinijaamad, katlamajad) ja liikuvad saasteallikad (mootorsõidukid). Märkidatulebveeltänavatetolmujataimseidallergeene ning ebameeldivaidlõhnujagaase, mispärinevadelamutest, prügilatestjm

Globaalprobleemid • Osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht – 3 mm kiht atmosfääris u 50 km kõrgusel. • Osoonikiht neelabPäikeseltlähtuvatlühilainelistultraviolettkiirgust. Osoonikihttoimibfiltrina ning tõkestabkahjuliku UV-B kiirgusejõudmisemaapinnale. • osoonihävitavaidaineid: CFC-ühendid- kaubanimegafreoonid- ning mõnedteisedkemikaalid, naguhaloonidjadilämmastikoksiidid. Osooni kihi hõrenemist tekkivad osooniaukud. • osoonihulgavähenemine 10% võrrasuurendadanahavähiesinemissagedust 26%. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaas 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust,

Globaalprobleemid • Vee reostus. • Veereostuseallikad: pinnaseehitus, kustpõhjavesimaasseimbubtööstusvete, mis sisaldavadkeemilisiühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudminevettehalvastikäsitletud või käitlemataheitveejõudminevette, pindmineäravool, mis sisaldabpestitsiide ja väetisipindmineäravool, mis sisaldabõliprodukte, tööstusprotsessidesvabanenudtermilinevesi (soojussaaste) või keemilisedühendid, happevihmad, mis sisaldavadvääveldioksiide, naftareostus. Reovesivõibsisaldada nii orgaanilisikui ka anorgaanilisiaineid ja ühendeid.Orgaanilisiaineid: insektiidid, herbitsiidid ja mitmedteisedkeemilisedmürgid, bakterid, mis on vettejõudnudheitvetest ja kariloomadekasvatusest, toidukäitlemisejääkproduktid, kaasaarvatudpatogeenid, puudelt ja põõsasteleraldunudosadnendeveesujutamisekäigus. Anorgaanilisiaineid: raskmetallid, happelisedühendid (eritivääveldioksiididtuumaelektrijaamadest) keemilinesaaste, mis on tekkinud tööstuses, väetised (eritinitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega, mudaäravoolehitusplatsidelt, puudeujutamiseljt

Globaalprobleemid • Happevihmadon mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. See on happelise reaktsiooniga seepärast, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe [dissotsiatsioon (keemia)|dissotsiatsiooni] käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, peamiselt väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt vääve- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.

Globaalprobleemid • Liigilisemitmekesisuse vähenemine. Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. • Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju.

Globaalprobleemid • Märgalade hävimine

Globaalprobleemid • Vihmametsadepindala vähenemine. • Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohkekooslus, millele on iseloomulikudkõrgeproduktiivsus, kiireaineringe, igihaljastetaimederohkus, kõrgedpuud, liaanide ja epifüütiderohkus, hõrerohurinne ja liigirikasvõrastikukooslus.Vihmametsad on maailmaloodusevägaolulisekskomponendiks, kuivõrdneispaiknebsuurosamaailmaelurikkusest. NadmõjutavadoluliseltMaakliimat, puhverdadesatmosfäärikoostisemuutusi ja ühtlustadesveeringet. Vihmametsadeletüüpilisedloomadelutsevadpuudel. Tavalised on ahvid (näiteksAafrikasšimpansidjagorillad, Aasiasorangutangid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevadmassiivsedloomadpaksunahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid.

Globaalprobleemid • Maavarade ammendumine-

Globaalprobleemid • Kõrbestumine- on protsess, mille käigusviljakadaladmuutuvadkõrbeks. Toimubmuldadehävinemine. Kuivad ja poolkuivadaladhõlmavad 1/3 maakerast. Tõelistekõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkateveepuuduse või külmatõttuvägahõre või puudubüldse. • Aastasadade jooksulväljakujunenudeluviisidemuutus ja maailmarahvastikukasvnõuabjärjestintensiivsematmaakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivadtaimkattehävimisele, mullastruktuurimuutusele ja ala muutumineviljatukskõrbeks.Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbepiirlaienenud 100 km ida suunas, praegulaienebkõrbümbritsevatelealadelekeskmiseltmõnikilomeeteraastas.

Globaalprobleemid • Erosioon on protsessidekogum, mille käigusmaakoorepealmineosamureneb ja kandubühestkohastteise. • Materjalitransportijaksvõivad olla vooluvesi, jää, tuuljne. Mõnikordmõistetakseerosiooni all kitsaltprotsessi, mille käigusvoolavvesiuuristab ja transpordibsetteid. On ka käsitlusi, mis jätavadkasmurenemise või transpordierosioonimõiste alt välja.

Globaalprobleemid • AIDS-ilevik. AIDSehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuselõppfaas. AIDS ei ole iseseisevhaigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevatenakkushaiguste ja/või pahaloomulistekasvajatena. Kuigi HI-viiruseganakatumisestAIDSikujunemisenivõibkuludakümmekond ja isegienamaastat, eikaoviirusorganismistkuhugi ning nõrgestabinimeseimmuunsüsteemijärk-järgult. Inimene on nakkusohtlikkoguaeg, kuigivõib end üsnahästitundapikkaaega.

Globaalprobleemid • Terrorism.Tervisekahjustusetekitamisele, surmapõhjustamisele või varahõivamisele, rikkumisele või hävitamiselesuunatudtegusõja või rahvusvahelisekonfliktiprovotseerimise või poliitilisel või usuliseleesmärgil on terrorism. • Rahvusvaheline terrorismületabpoliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisipiire, hõlmatesenamatkui vaid terroristlikutaktikakasutamist või vastavatekuritegudesooritamist. Terrorism ohustabväljakujunenudeluviise ja väärtusi ning rahvusvahelistesuhetesüsteemitervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nendetoetajadpüüavadvägivaldseltdestabiliseeridarahvusvahelistesuhetesüsteemi, õigustadesomategevustetniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usulistetõekspidamistega. Terroriaktideeesmärk on mõjutadaavalikkuarvamust ja demokraatlikepoliitilisteotsustetegemistvägivalla ning hirmutamisekaudu.

Globaalprobleemid