1930-ndate majanduslangus

1. 1930-ndate majanduslangus Grete Tamm 9.Klass Simuna Kool 2009/2010.õa

2. Majandusest pärast I maailmasõda I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga.Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenes rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist.Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a

3. 1929.aastal puhkenud... ... kriisi tõi esile tolle ajani tundmatud hädad. Esiteks selgus, et uued tootmisviisid, mis olid võetud kasutusele 1920.aastail, võimaldasid küll kaupu hulgi toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Teiseks põhjustas kriis enneolematult suure tööpuuduse, millega kaasnesid nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Kohati korraldasid meeleheitele aetud töölised nn näljamarsse, et sundida valitsust olukorra parandamiseks midagi ette võtma. Kolmandaks kestis kriis väga kaua: viis aastat.

4. 3 peamist tekkepõhjust Suure majanduskriisile paneb aluse majanduseülekuumenemine USA-s. Majanduskriis ei tekkinud juhuslikult. Selle tekkimisel oli mitmeid põhjuseid, kuid kõige sagedamini nimetatakse kolme: • Maailmamajanduse kohanematus: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. • Kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid tarbida. • Valesti majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus üleliia suureks.

5. Ületootmine Palju majandusajaloolasi peab üheks majanduskriisi tähtsamaks tekke põhjuseks ületootmist. 1920.aastate lõpuks tekkis suur lõhe tarbekaupade hulgitootmise ning elanikkonna ostuvõime vahel. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Ei aidanud siin reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine. Lõpuks olid laod müümata kaupa täis. Raha nende tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha tootjale ei tulnud. Edasiseks tootmiseks vahendeid enam ei jätkunud.

6. Ebamajanduslik käitumine Teiseks suureks põhjuseks peavad teadlased ebamajanduslikku käitumist. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Ühed kasutasid laenatud raha tarbekaupade omandamiseks, teised aga väärtpaberite ostmiseks ja kasumiga edasimüümiseks. Väärtpaberite hinnad tõusid palju kõrgemale nende tegelikest väärtustest. See aga viis majanduse tasakaalust välja. Kuid ühel hetkel hinnad järsku langema hakkasid, kaotasid väärtpaberite omanikud suure hulga raha. Laenusid tagasi maksta nad enam ei suutnud ning järgnes pankrotilaine.

7. Veel põhjuseid Põhjused: • Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. • Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. • Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris). • Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. • Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. • Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. • Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne

8. Ületootmine ja tehnilised muutused põllumajanduses Pärast I maailmasõda oli tehnika teinud suure hüppe. Kasutusele võetud masinad tootsid uusi masinaid kiiremini, tehes masinad (traktorid, kombainid) odavamaks. Seega said rohkem farmereid neid endale soetada. See omakorda muutis saaduste hinna odavamaks, mis tõi põllumeestele vähem raha sisse ning neil tekkisid puudused sissetulekus. Sissetulekute vähenemise tõttu ei suudetud osta aina uuenevaid masinaid, mistõttu jäid uued masinad seisma, kuid paljud farmerid ise läksid pankrotti.

9. Börsikrahh "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 29. oktoober 1929. aastal peetakse Suure depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine

10. Ameerika ↔ Euroopa Ameeriklased süüdistasid kriisi tekkimises eurooplasi. Euroopa majandus ei arenenud sama kiiresti kui Ameerikas. Seepärast ei suutnud eurooplased Ameerika kaupu piisavalt osta ja tekkis ületootmine. Eurooplased omakorda süüdistasid ameeriklasi, kes olid kehtestanud välismaistele kaupadele liiga suured sisseveomaksud. Seepärast ei saanud eurooplased oma kaupu Ameerikas müüa.

11. Suur depressioon 1929.Aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi on nimetatud ka Suureks depressiooniks. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, enamik tehaseid ja vabrikud jäi täielikult või osaliselt seisma. Olukorra parandamiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: • Alandasid kaupade hindu • Vähendasid tootmist • Vallandasid töölisi

12. Töötus Üheks suurimaks probleemiks sai koheselt töötus. USA-s jäi tööta 13 miljonit inimest, Saksamaal 6 miljonit, Suurbritannias ja Itaalias 3 miljonit. See teeb kokku juba 25 miljonit inimest ning seda kõigest nelja riigi peale kokku! 1929 aastast kuni 1933 aastani suurenes tööpuudus Ameerikas 3 protsendilt 25-ni. Kuid mõnes riigis ulatus tööpuudus kuni 33%

13. USA-s töötud Siin joonistub selgelt välja, et aastatel 1929 – 1939 oli USA-s töötuid üle 20%

14. Töötuse tagajärjed Tööta jäämine tähendas ka sissetuleku kadumist. Need, kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Elanikkonna ostujõud langes järsult. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seepärast kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas aga hävitati kohati rongide kaupa vilja ja teisi toiduaineid. Seda tehti selleks, et toidukaupade hinda veidikegi tõsta ning suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu.

15. Poliitilised muutused Kui paljud riigid püsisid ka majanduskriisi ajal demokraatlikuna, siis paljudes riikides vahetus demokraatia diktatuuri vastu. Inimestel kadus kriisiajal usaldus demokraatia vastu ning nad arvasid, et päästjaks võib olla karmikäeline valitseja, kes taastab riigis korra ja majandusliku õitsengu. Demokraatia asendumine diktatuuriga tähendas majanduselus seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Neid, kes ei täitnud riigi otsuseid, ootas karm karistus.

16. Majanduskriis Saksamaal Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjuseks: • USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. • Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise). • Uus hüperinflatsiooni laine. • Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st.et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule. • Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Töötuid oli üle 6 miljoni, mis tagajärjel oli riigis tõsine näljakriis.

17. Majanduskriis mujal Euroopas Majanduskriis ei jätnud puutumata ka teisi riike, kuid: • Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Muutused riigi korralduses: • Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).

18. USA politiika majanduskriisi ajal • USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Parteiesialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). • 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial

19. “Uus Kurss” Keinsianismi sisuks on: • riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. • riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. • kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). • suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. • riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon). • selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. • majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.

20. Muutused USAs

21. Keinsianism Ameerikas ja mujal Roosvelt asus kartmatult täitma reforme, tänu millele hakkas 1933.aastal Ameerika majandus elavnema kuid lõplikult toibus Ameerika alles pärast Teist maailmasõda. Ülejäänud maailmas: • Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. • Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel

22. Demokraatlikud riigid majanduskriisi ajal Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. Veel rohkem diktatuure tekkis 1929-1933.aasta vahepeal, kui nõrgemate demokraatiatega riigid asendasid demokraatia diktatuuriga.

23. Suur Majanduskriis Eestis 1929-1933 oli periood, mil toodang langes märgatavalt. Välisinvesteeringute ja väliskaubanduse kaudu tabas Suur Depressioon ka Eestit. 1929-1930 oli seisakuperiood. Kriisi süvenedes kerkisid tollimüürid, seati sisse piirid väliskaubanduses, mida kriis tabas kõige teravamalt. Kui eksport aastal 1929 oli 100 %, siis aastal 1932 oli ta 64 %. Samal ajal vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa.

24. Muutused Eestis Majanduskriisi ajal Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud natsionaliseerimispuhangu peamine põhjus oli järgmine: suure majanduskriisi aastatel koostati esmakordselt puudujäägiga maksebilanss. Rahvuslased pidasid suurtööstust Eesti majansusliku rikkuse aluseks. Eestis loeti suurtööstuseks juba tööstust, kus töötas 20-50 inimest. Nad polnud rahul, et paljud riigi toetusel töötavad ettevõtted kuulusid võõrkapitalile, mis ajavat taga vaid omakasu. • 15. jaanuaril 1934 võeti vastu seadus, millega keelati kapitali väljavedu Eestist. Eesti kodanikke ja Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid kohustati tagasi tooma oma kapital Eestisse. • Rahvuslaste survel tuli eestistada firmade nimed, juhatuse liikmed pidid oskama eesti keelt. Baltisakslastele polnud see eriti suur probleem.

25. Muututused Eestis Veebruaris aastal 1931 astus vabade valimiste tulemusena Ametisse Konstantin Pätsi valitsus, mis asus kriisi vastu võitlema ratsionaliseerimispoliitikaga. Mitteelujõulised ettevõtted praagiti välja, elujõuliseid asuti toetama. Hakati piirama investeeringuid. Novembris 1931 andis parlament valitsusele erivolitused väliskaubanduse korraldamiseks. Aastatel 1931-1932 suurendati järk-järgult valitsuse volitusi majandusellu sekkumiseks. Eesmärgid: • siseturu nõudluse kasvu taastamine (trend paljude riikide majanduspoliitikas); • ekspordi taastamine.

26. Ega Eesti.. ... ei olnud erinev teistest riikidest. Nagu teisedki riigid, reageeris Eesti alguses samamoodi nagu teised riigid. Suurele depressioonile reageerimise ühised jooned: • Järgiti kitsalt oma huve. • Tootmise piiramine. • Impordi piiramine. • Range eelarvepoliitika: eelarve pidi olema tasakaalus

27. Poliitilised muutused Eestis oli riigipööre 12. märtsil 1934. Suleti erakonnad, kehtestati ajakirjandusele tsensuur. Eestis asuti küll olemasoleva tööstuse kõrvale looma uusi Eesti kapitalil põhinevaid riigiettevõtteid, ei pooldatud aga eraettevõtete ülesostmist. 4. oktoobril 1934 mõistis Kaubandus- ja Tööstuskoda (ühendas tööstureid ja kaupmehi) memorandumis hukka valitsuse sekkumise majandusse ning piiramatu autoritaarsuse (riigivanemale nii suure võimu andmises). Sekkumine seisnes järgnevas: • palgamäärad ja töötajate arv olid ette antud. Äriringkonnad nõudsid võimalust osaleda majanduselu organiseerimisel. Samas polnud neil välja pakkuda reaalselt toimivat selget alternatiivi. Usk vabaettevõtlusse oli kustunud

28. Kokkuvõteks Suur depressioon on väljend ajaperioodi kohta 1930-ndatel, kus kogu maailmas valitses majanduslik langus. Majandusajaloolased on otsinud Suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus – mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis.

29. Kasutatud kirjandus: • 9.klassi ajaloo õpik • http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/~Peep_Reimer/Maailmamajandus%20ja%20demokraatiad%20kahe%20maailmasja%20vahel.doc • http://www.hot.ee/teekaaslane/eesti.html#_Toc17515521 • et.wikipedia.org • en.wikipedia.org

30. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! 