Uue riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise võimalused

1. Uue riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise võimalused Juta Jaani Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus juta.jaani@ut.ee

2. Millest tuleb juttu? • Neljast uuest läbivast teemast ja lisamaterjalidest läbivate teemade rakendamiseks • Muutustega kohanemisest koolis: õpetajate valmisolekust uute läbivate teemade rakendamiseks • Uuringust “Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad põhikoolis” ja sellest lähtuvatest soovitustest läbivate teemade rakendamiseks

3. Läbivad teemad 2002 • keskkond ja säästev areng • tööalane karjäär ja selle kujundamine • infotehnoloogia ning meedia • turvalisus Läbivad teemad 2010 • keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng • elukestev õpe ja karjääri planeerimine • tehnoloogia ja innovatsioon • teabekeskkond • tervis ja ohutus • kodanikualgatus ja ettevõtlikkus • kultuuriline identiteet • väärtused ja kõlblus

4. 2002 ja 2010 LT võrdlus RÕK Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivad teemad on üld- ja valdkonna-pädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

5. 2002 ja 2010 LT võrdlus RÕK LT õpe realiseerub eelkõige: • õpikeskkonna korralduses; • aineõppes; • valikainete valikul; • LT lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös; • klassivälises õppetegevuses, huvitegevuses, projektides. • LT käsitlemise põhimõtted kooliastmeti

6. Uued läbivad teemad • Kultuuriline identiteet • Väärtused ja kõlblus • Teabekeskkond • Tehnoloogia ja innovatsioon http://www.ut.ee/curriculum/Kogumikud “Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis” I osa ja peagi ka II osa

7. Kultuuriline identiteet Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. (RÕK)

8. Õpilast suunatakse: 1) mõistma end kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana; 2) kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsus; 3) olema salliv, suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse, nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist; 4) õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära; 5) õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust; 6) omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta

9. Kuidas saavutada? • Eelkõige ühiskonnaõpetus, ajalugu, keeled, kirjandus, geograafia • Väärtushinnangud, mis kajastuvad kõikides ainetes • Sotsialiseerimis- ja kasvatusprotsessi osa läbi seatud eesmärkide • Sotsiaalainetes isiksuse kujunemise toetamine, enesemääratlus; sallivus ja lugupidamine erinevate kultuuritavade suhtes • Ajaloo kaudu teadvustada erinevate kultuuride teket ja levikut • Kunstis kultuurilise mitmekesisuse ja identiteedi teema läbi kunstilise eneseväljenduse, kultuuri sotsiaalne aspekt

10. I kooliastme lõpetaja: 1) tunneb ära ja nimetab oma rahvuskultuurile iseloomulikke tunnuseid ja tavasid; 2) toob näiteid inimeste erinevate soovide, harjumuste ja eelistuste kohta, väljendades erinevuste suhtes sallivust; 3) hoiab korras oma töökoha, tegutseb klassis ja grupis teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist; 4) toob näiteid kultuuridevahelisest suhtlemisest oma kodukohas ja Eestis. www.oppekava.ee/laebivad_teemad. Läbivate teemade õpitulemused.

11. Väärtused ja kõlblus Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. (RÕK)

12. Kuidas saavutada? • Õppekavas on sõnastatud alusväärtused • Seadusekuulekus tasakaalus kodaniku-teadvuse ja otsustusprotsessides osalemisega • Keel kui vahend inimese enesemõistmiseks, sotsialiseerimiseks ja ühiskonna toimimise kujundamiseks • Loodusainetes teaduse ja eetika suhted • Kunstides enesetunnetamise, emotsionaalse, loova ja intuitiivse mõtlemise arendamine, multikultuursus, eetilisus ja tolerantsus

13. II kooliastme lõpetaja: 1) põhjendab ühiselt tunnustatud väärtustele toetuvate tavade ja reeglite vajalikkust klassi ja kooli tasandil ning enda elus ettetulevates olukordades, tuues näiteid oma kogemustest; 2) sõnastab eetilist dilemmat sisaldava jutustuse põhjal loo keskse probleemi ja pakub olukorrale võimalikke lahendusi; analüüsib neid eri osapoolte vaatenurgast ja valib enda meelest kõige sobivama lahenduse oma valikut põhjendades; 3) suhtub kaaslastesse lugupidavalt. www.oppekava.ee/laebivad_teemad. Läbivate teemade õpitulemused.

14. Teabekeskkond Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabe-keskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. (RÕK)

15. Kuidas saavutada? • Suhtluskonteksti tajumine, suhtluspartnerite austamine, kriitilise tekstianalüüsi kujundamine, suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevus • Suhtlusolukordade jaotamine avalikku, poolavalikku ja privaatsesse sfääri • Keele ja sotsiaalainete koostöös suhtlusolukordade arvestamise, eetika (autori vastutus) ja turvalisuse aspektide käsitlemine, õpilaste meediakogemuse analüüs

16. Kuidas saavutada? • Sotsiaalainetes tähtsustub kriitiline allikaanalüüs, inimestevahelise kommunikatsiooni areng • Teksti kommunikatiivsete eesmärkide ja väljendusvahendite analüüs • Rõhutada meedia positiivseid ja negatiivseid külgi tasakaalustatult, meedia osa ühiskonna protsessides • Õpilaste meedialoome toetamine

17. I kooliastme lõpetaja: 1) nimetab juhtumeid (nt õnnetusjuhtum), mille puhul tohib anda ainult väga täpset infot, ja põhjendab, miks see on tähtis; 2) selgitab, kellele võib oma kontaktandmeid anda ja kellele mitte ning selgitab, mille alusel ta selle üle otsustab; 3) liigitab etteantud kohad ja tegevused isiklikeks ja avalikeks ning selgitab, kuidas antud eristus mõjutab tema käitumist vastavatel puhkudel; 4) tunneb selgemini eristatavate tunnuste alusel ära tekstitüübid ja nende otstarbe. www.oppekava.ee/laebivad_teemad. Läbivate teemade õpitulemused.

18. Tehnoloogia ja innovatsioon Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. (RÕK)

19. Kuidas saavutada? • Innovatsioon kui uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine (nt teises valdkonnas), olemasolevate lahenduste parandamine • Innovatsiooni kui nähtuse tundmaõppimine – innovatsiooni roll ühiskonnas, meetodid, eesmärgid, avaldumisviisid, positiivsed ja negatiivsed tahud jne) • Innovatsioon igapäevase koolielu kontekstis kui uut teadmust loov õppimine (õppimine ise innovatsiooni tehes, õppimisviise ja vahendeid, õpikeskkonda ja –strateegiaid kujundades)

20. II kooliastme lõpetaja: 1) koostab, salvestab ja trükib arvuti abil iseseisvalt kirjaliku töö, nt plakati, kuulutuse, referaadi; 2) koostab arvuti abil lihtsa andmetabeli; 3) suhtleb kaaslastega virtuaalses keskkonnas, järgides seejuures võrgusuhtluse reegleid ja teadvustades kaasnevaid ohte; 4) kasutab tehnoloogilisi vahendeid vastutustundlikult ja säästlikult; 5) valib tehnoloogiliste vahenditega (sh arvutiga) töötades ergonoomiliselt sobiva asendi. www.oppekava.ee/laebivad_teemad. Läbivate teemade õpitulemused.

21. Soovitusi LT integreerimiseks ainekavadesse https://www.oppekava.ee/ Läbivate teemade juhendmaterjal 31.03.2009 Juhendmaterjal ainetöörühmadele

22. Suhtumise erinevus Võimalus oma tööd paremini teha • Läbimõeldud tegutsemine, vajaduste ja eripära arvestamine • LT kajastuvad kooli arengukavas, õppekavas ja LT tegevusplaanis • Arenguvestluse osa ARENG Paberimäärimine • Formaalne lähenemine • Ristike õpetaja töökavas PAIGALSEIS

23. Millele tähelepanu pöörata? • Kuidas on korraldatud LT õpetamise planeerimine? • Kuidas toimub LT koordineerimine? • Millised on koolisisesed koostööviisid ja –võimalused? • Kas kooli üldine õpikeskkond toetab LT rakendamist? • Kas on olemas partnerid (teised koolid, ettevõtted, ülikoolid jne)? • Milliseid koolitusi ja tugimaterjale oleks vaja? • Kuidas saada tagasisidet ja hinnata tulemusi?

24. LT rakendamise mudel LT planeerimine Koolitused, tugimaterjalid Ressursid Partnerid Koolis rakendatavad koostööviisid Klassi- ja koolivälised tegevused LT rakendamine (rakendamise vormid, LT koordineerimine, nõustamine) Tagasiside ja hindamine Läbiv teema

25. Võimalused Lisaväärtuse loomine kooli konkurentsivõime suurendamiseks. Toimiva koostöö(võrgustiku) väljakujundamine, otsides juba hästi toimivaid koostöökohti ja –vorme (projektid, töörühmad, õppetoolid vm). Õppimine läbi kogemuse - tagasiside ja nõustamine. • Delegeerimine - leida motiveeritud inimesed LT alase töö korraldamiseks • Vajaduste ja võimaluste tasakaalustamine

26. Tänan tähelepanu eest!