1 / 27

RAKU EHITUS JA TALITLUS

RAKU EHITUS JA TALITLUS. RAKUTEOORIA. OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD. Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel

havily
Download Presentation

RAKU EHITUS JA TALITLUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. RAKU EHITUS JA TALITLUS

  2. RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow

  3. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD • Kõik organismid koosnevad rakkudest • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas

  4. RAKKUDE MITMEKESISUS • Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID • Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED

  5. EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS

  6. RAKUMEMBRAAN

  7. TUUM • Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga • Tuuma sees on karüoplasma • Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine • Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID • Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni • Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse • Juhib raku elutegevust

  8. TSÜTOPLASMA • Poolvedel raku sisekeskkond • 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID • Seob raku organellid ühtseks tervikuks • Tagab toitainete laialikandmise rakus • On jääkainete eritumiskohaks • Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente

  9. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK • Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine • Seotud ainevahetuslike protsessidega • Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses • Sileda- ja karedapinnaline ER

  10. SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID • Varusüsivesikute (glükogeen) süntees • Lipiidide süntees • Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) • Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER • Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID • Ribosoomides toimub valkude süntees

  11. RIBOSOOMID • Ribosoomides puuduvad membraanid • Sisaldavad rRNA ja valgumolekule • Neis toimub valkude süntees • Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS

  12. GOLGI KOMPLEKS • Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest • Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) • Osaleb rakumembraani moodustamisel

  13. LÜSOSOOMID • Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed FUNKTSIOONID • Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamise • Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise • Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) • Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad • Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil

  14. MITOKONDRID • Ümbritsetud kahe membraaniga FUNKTSIOONID • Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) • Tagavad raku hingamise • Toimub ATP süntees

  15. TSÜTOSKELETT • Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur • Raku sisetoes • Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks • Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.

  16. TSENTROSOOM • Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes • Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) • Olulised raku jagunemisel • Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele

  17. TAIMERAKK

  18. RAKUKEST • Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist • Vananedes pakseneb • Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID • Kaitseb väliste mõjutuste eest • Annab taimerakule kuju ja tugevuse • Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest

  19. VAKUOOLID • Ühekihilise membraaniga • Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID • Vee reservuaar • Kindlustavad turgori • Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma • Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid

  20. PLASTIIDID • Kahemembraansed organellid • Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID • Kloroplasti täidab valguline vesilahus – strooma • Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON • fotosüntees

  21. KROMOPLASTID • Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON • Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) • Ainevahetus – taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID • Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON • Varuainete talletamine

  22. SEENERAKK • Kitiinist kestaga • Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine • Organellid samad, mis loomarakus • Võivad olla üherakulised või hulkraksed

  23. BAKTERIRAKK • Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) • Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) • Väikestes DNA rõngasmolekulides – PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja • Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan

  24. Rakumembraani ümbritseb rakukest • Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) • Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad • Tsütoplasmas on varuainete terakesed • Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid

  25. BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD • Viburid • Karvakesed ehk piilid • Gaasivakuoolid ehk aerosoomid • Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI

More Related