250 likes | 1.35k Views
5.1.ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS. Õhu koostis. Õhk koosneb gaasidest Hapnik 21% Lämmastik 78% süsihappegaas veeaur lisaained. Lämmastik -tekib orgaanilise aine lagunemisel, toitaine taimekasvuks Hapnik -fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus
E N D
Õhu koostis • Õhk koosneb gaasidest • Hapnik 21% • Lämmastik 78% • süsihappegaas • veeaur • lisaained
Lämmastik-tekib orgaanilise aine lagunemisel, toitaine • taimekasvuks • Hapnik-fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus • Süsihappegaas-fossiilsete kütuste põletamisel,vulkaani • pursete, välja hingamise tagajärjel • Neelab pikalainelist soojuskiirgust koguse suurenemisel põhjustab • kliima soojenemist • Veeauru-kõige rohkem ekv. kliimavöötmes (suur aurumine), • kõrgustes veeauru hulk kahaneb • Neelab päikesekiirgust ja maapinna soojuskiirgust tagajärg väheneb • õhutemperatuuri kõikumine
Õhutemperatuuri vertikaal-suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: Troposfäär Stratosfäär Mesosfäär Termosfäär
1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb • Troposfääri ülemine piir polaaralade kuni 8-9 km, Eestis 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab õhku kokku troopilistel aladel
1. Troposfäär Troposfääris toimuvad peamiselt kõik ilmastikunähtused: • tekivad pilved ja sademed, • õhk liigub ja seguneb pidevalt • kujuneb ilm ja kliima • tekivad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud)
2. Stratosfäär • Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist • Temperatuur tõuseb • Koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu • Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi • Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest
3.Mesosfäär • Paikneb 50-85 km kõrgusel • Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see – 100 C.
4.Termosfäär • Paikneb umbes 80-480 km kõrgusel • Tekivad virmalised • Temperatuur pidevalt tõuseb
Virmalised ( põhjavalgus )kõrgus: 60-600 kmsagedus: 200 korda aastas Virmalisi põhjustab päikesetuule -Päikeselt eemalduva plasmavoo- ja Maa magnetvälja omavaheline reaktsioon
Kõrgemal kui 800 km asub atmosfääri viimane kiht eksosfäär, mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Gaaside tihedus eksosfääris on väga väike. Kõrgemal kui 800 km asub atmosfääri viimane kiht eksosfäär, mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Gaaside tihedus eksosfääris on väga väike.
Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro-magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit.
Talvine pööripäev 22.12 Kevadine pööripäev 21.03 Suvine pööripäev 22.06 Sügisene pööripäev 23.09 Pööripäevad
Kevadisel pööripäeval Päike asub seniidis ekvaatoril, põhjapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö.
Sügisesel pööripäeval asub Päike seniidis ekvaatori kohal, põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev.
Talvisel pööripäeval on Päike seniidis lõunapöörijoone kohal
Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb.
Päikesekiirgus • Otsekiirgus – päikesepaistelise ilma korral, tekib • Hajuskiirgus – pilves ilma korral , ei tekita varju • Otsekiirgus ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse vari
Päikesekiirgus: 1.Neeldub, aluspind soojeneb Neelavad ained: • Osoon • Veeaur • Kasvuhoonegaasid .... 2.Peegeldub atmosfääri tagasi ALBEEDO on pinna peegeldumisnäitaja Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe