Tallinna elanike tervisekäitumise mõjutamine

1. Tallinna elanike tervisekäitumise mõjutamine Ene Tomberg Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 19.02.2009

2. Kogukonnad Tallinnas 19.02.2009

3. Üle 65-aastased – 69 406 (2007) 19.02.2009

4. Hõivatud tööjõud – 224 900 (2007) 19.02.2009

5. Kogukonnad Tallinnas 19.02.2009

6. Kogukonnad Tallinnas 19.02.2009

7. Lapsi 0-19 aastat – 91 425 (2007) 19.02.2009

8. Kogukonnad Tallinnas Mis kasu on ravida inimeste haigusija siis saata neid tagasi tingimustesse, mis teevad neid haigeks? 19.02.2009

9. Turvalise kogukonna indikaatorid • 1. Partnerlusel ja koostööl põhinev infrastruktuur; • 2. Programmid, mis põhinevad erinevate soo- ja vanusgruppide, keskkondadel ja on konteksti arvesse võtvad; • 3. Sotsiaalökoloogiline lähenemine - suunatud kõrge riskiga gruppidele ja keskkondadele; • 4. Vigastuste levimuse ja põhjuste monitoorimine; • 5. Programmide mõju hindamine; • 6. Järjepidev osalemine riiklike ja rahvusvahelistes võrgustikes. Allikas: WHO Collaborating Centre for Injury Prevention and Safety Promotion Karolinska Institute June 2002 19.02.2009

10. Turvalise kogukonna areng ajaloos on määratlenud erinevad strateegiad ja meetodid Õnnetusjuhtumite ennetamine (Juhuslik juhtum) Vigastuste ennetamine (Meditsiiniline juhtum) Turvalisuse edendamine (Sotsiaalne fenomen) 19.02.2009

11. Kolm erinevat lähenemist turvalise kogukonna loomisel .. 19.02.2009

12. SEKKUMISTE TASANDID • MIKROTASAND • Käitumine • Perekond • Kodu • Sidemed sõpradega • Ootused • Lähedussuhted • Kultuur • Sotsiaalne kapital • keskkond • MESOTASAND • kodukant/paikkond • Kool/ töökoht • Töövõimalus • Puhas vesi/toit/õhk • Kaasav omavalitsus • Sotsiaalne kapital • Keskkond • MAKROTASAND • - Poliitika • Makromajandus • Seadusandlus • Regulatsioon • Maksupoliitika • Investeeringud • Võimalused • Turvalisus • Õiglus • Ressurside jagamine • Sotsiaalne kapital • Keskkond 19.02.2009

13. Sotsiaalse vastutuse viis faasi • Kaitsepositsioon – “See ei ole meie asi!” • Kuuletumise faas – “Me teeme vaid niipalju kui nõutakse!” • Tunnistamise faas – “Uhhh, elu sunnib!” • Strateegiline faas – “See annab meile teiste ees eelised!” • Kodanikutunnetuse faas – “See on loomulik igapäevatöö osa!” 19.02.2009

14. Tervise arengukava visioon: Tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ning ökoloogiliselt tasakaalustatud linnas 19.02.2009

15. Tervisepoliitika eesmärk Luua võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine Eestis meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani ning keskmise eluea tõus meestel 73 ja naistel 80 eluaastani aastaks 2015 19.02.2009

16. Peamised tervisepoliitika valdkonnad • Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises • Tervisliku ja turvalise arengu tagamine lastele ja noorukitele • Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine • Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine 19.02.2009

17. Tervisepoliitika põhineb väärtustel: • Inimõigused • Ühine vastutus tervise eest • Võrdsed võimalused ja õiglus • Sotsiaalne kaasatus • Tõenduspõhisus 19.02.2009

18. Arengukava sisu: • Eeldatav eluiga, tervena elatud aastad ja tervise enesehinnang • Haigestumine, haiguskoormus ja suremus • Sotsiaalsed tervisemõjurid • Laste ja noorte tervisenäitajad • Tervist mõjutav keskkond • Tervist mõjutavad valikud igapäevaelus 19.02.2009

19. Kus oleme täna? • Tallinlastel on tervise enesehinnang 1990-2004 tõusnud oluliselt 16-64 aastaste seas ning 11-13 aastaste laste vanusegrupis. • Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud meeste tervise enesehinnang on tõusnud 25%-lt kuni 51%-ni, naistel vastavalt 20% kuni 52%-ni. • Oma tervist halvaks hindavate elanike osakaal on püsinud stabiilsena 10-12% piires • 15-aastastest poistest pidas end 1994. aastal haigeks 8%, 2003. aastal 13% • Tallinnas oli suremus õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 119/100 000 elaniku kohta (2005) Kasmel 2005; Laidmäe ja Allaste 2004 19.02.2009

20. ............ • Eestis on imikusuremus langenud 14,4 (1000 sünni kohta) 5,4-ni • Aastal 2005 esines 56% koolimineval lapsel mingi tervisehäire ( Haigekassa, 2005) • Viiendik lastega peresid ja ligi kolmandik üksikvanemaga peresid Eestis elab allpool vaesuspiiri (Tiit, 2006) • Vähemalt pool aastat rinnapiima saanud imikute arv on Tallinnas 53% ( Statistikaamet, 2006) • Laste immuniseerimise määr vabariigis 97%, Tallinnas 94,7% (Jürgens, 2006) 19.02.2009

21. Hetkeolukord: • 2007. aastal suri alkoholimürgituse tõttu 31 meest ja 10 naist. • Ligi 2/3 õpilastest on vähemalt kord elus purjus olnud, viiendik üle 10 korra • 2007. aastal oli SA Tallinna Lastehaiglas ravil 67 alkoholimürgistusega last. • Kanepi proovimisega alustatakse vanuses 12 aastat, alkoholi kui väratinarkootikumi proovivad juba 10-12 aastased. • Süstivate narkomaanide üldarvust kuni 62% on HIV-nakatunud • Tallinnas on diagnoositud 2345 HIV-nakkuskandjat ja 69 AIDsi haiget. 2008. aastal on diagnoositud Tallinnas ja Harjumaal 143 uut HIV-nakkusjuhtu. 19.02.2009

22. Alkoholi vastu: • Kehtestatud alkoholi jaemüügi piirang • Tegutseb anonüümsete alkohoolikute rühm • Eesti Karskusliit AVE • Kaks alkoholivaba noortekohvikut. 19.02.2009

23. Miks on terviseaudit vajalik? • Võimaldab demonstreerida selgelt ja läbipaistvalt sotsiaalsete funktsioonide täitmist; • Paraneb kogukonna tervis ja elukeskkond ja muutub tervisttoetavamaks; • Tõuseb kogukonna maine ja sotsiaalne usaldus ning sidusus; • Paraneb organisatsiooni produktiivsus, suhted ja juhtimine; • Suureneb turvalisus. 19.02.2009

24. Viimase aasta jooksul toimunud muutused Eestis: *oma toitumisharjumusi muutnud tervislikumaks 38%, *kehalist aktiivsust suurendanud 32%, *suitsetamisest loobunud 10%, *ei tarbi või on vähendanud alkoholi tarbimist 6%, *muutunud sotsiaalselt aktiivseks (enesearendamine, sõpradega suhtlemine, vaba aja veetmine perega) 5% küsitletuist. “Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008” - sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa uuring 19.02.2009

25. Elanike hinnang oma tervisele 19.02.2009

26. Mida saab teha Tallinn muutusteks linnaelanike tervises? • Toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut • Saavutada linnaosade, asumite ja organisatsioonide tasanditel linaelanike kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse • Parandada elanike tervisesuutlikkust • Parandada inimeste elu-, töö ja rekreatsioonitingimusi ja –keskkonda; • Teha kergemaks linnaelanike tervist toetavad valikud • Parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste kättesaadavust. 19.02.2009

27. “Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015” peamised tegevusvaldkonnad arengukava alaeesmärkide saavutamiseks • I Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine. • II Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine. • III Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine. • IV Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine. 19.02.2009

28. Fookus suutlikkuse arendamisele: Võrgustike ja tervise töögruppide arvukuse laiendamine; Võrgustike pädevuse ja oskuste arendamine lahendada oma vastutusvaldkonnas ja/või kogukonnas terviseprobleeme; Linnarahva hulgas sotsiaalse toetuse saavutamine kohalike terviseprobleemide (vt kõrval) lahendamisele. Fookus peamistele probleemidele: I Vigastuste ennetamine II HIV/AIDSI ja uimastiennetus III Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 19.02.2009

29. I Lastetervist toetava ja turvalise arengu tagamine. • Toetada lapse varajast arengut tõhusa kommunikatsiooni­süsteemi loomisega, koordineerides infovahetust lapsevanemate, haridusasutuste ja esmatasandi tervishoiu vahel, et tagada lapse heaolu ja tervis. - Rasedatele ja noortele peredele terviseteenuste süsteemi arendamine ( Pelgulinna SM perekeskuse käivitamine) - Lapse varase arengu hindamise süsteemi väljaarendamine ja uuringu käivitamine - TEL ja TEK võrgustiku laiendamine ja koordineerimine laste, õpetajate ja lastevanemate terviseteadlikkuse tõstmiseks - Erivajadustega laste varane väljaselgitamine ja vajalike rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse suurendamine • Projekt “Traumade ennetamine Tallinna linnas” (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Eesti Haigekassaga) koos traumade tõttu statsionaarsele ravile sattunute kaardistamisega • Liiklusalased koolitused linnaosades erinevatele sihtgruppidele, sealhulgas noorte jalgratturite koolitused lubade taotlejatele, liiklusalased konkursid lasteaedadele ja koolidele võimalusel liiklusväljakute rajamine lasteaedade territooriumil • Väikelaste traumade ennetamise töötoad ja koolitused linnaosades • Õpetajate esmaabialased koolitused • Suitsuandurite propageerimise üritused ja kampaaniad lasteasutustes (“Nublu aitab” jt) 19.02.2009

30. 19.02.2009

31. 19.02.2009

32. Biotehniline paradigma • Vigastusi on võimalik pehmendada ja vältida tehniliste vahendite muutustega. (Hugh DeHaven, 1939) 19.02.2009

33. II Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine. *tervisedendusspetsialisti töölerakendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine linnaosades *linnaosade/asumite tervisetöögruppide moodustamine ja rahva tervise auditi läbiviimine *linnaelanike, eelkõige sotsiaalselt tundlike gruppide kaasamine linnaosas planeeritud tegevustesse, vältides sellega nende väljalangemist sotsiaalsest ja materiaalsest kindlustatusest * sotsiaalhoolekande arengukava 2009-2012 ja sellega seonduva tegevuskava väljatöötamine *tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta * sotsiaalsete tervisemõjurite uuringud koostöös ülikoolidega. 19.02.2009

34. III Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine. • Turvalise keskkonna liikumise käivitamine, koordineerimine ja seire linnaosades vastavalt rahvusvahelise „Turvalise linna“ liikumise põhimõtetele. • Informatsiooni edastamine linnaosa elanikele õhusaaste allikate kohta (infotelefoni käivitamine) ning sekkumine vajaduse korral • Toetava keskkonna loomine linnaelanike igakülgseks kehaliseks aktiivsuseks, kogupere väljakute rajamine tulenevalt teemaplaneeringust • Ohutu ja tervisliku töökeskkonna soodustamine Tallinna ettevõtetes ja organisatsioonides, k.a. koolide renoveerimine • Tööstressi alase küsitluse läbiviimine meestele linnaosavalitsustes ja linnavalitsuses (koos tööinspektsiooni ja TTÜ-ga) 19.02.2009

35. IV Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine. • Kultuurikeskuste, eakate päevakeskuste, spordikeskuste ja noorte vabaajakeskuste toetamine tervist väärtustava, terviseteavet ja nõustamist pakkuva keskkonnana. • Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedasteks tervislikeks liikumis- ja kultuuriharrastusteks, vaba aja veetmiseks, sh linnaosade koolivõimlate planeeritud rakendamine, mis tagab koolivõimlate kasutamise asumi elanikele. • Elanikkonna motiveerimine füüsilise aktiivsuse suurendamiseks meedia ja tervisespordipäevade laialdasema organiseerimisega . • Elanike tervisliku toitumise, liikumisharjumuste ja turvalise liiklemise edendamine vastava info jagamisega. • Uimasti- ja HIV/AIDSi probleemidega toimetuleku oskuste parandamine professionaalse koolitus-nõustamisteenuse abil. • Elanikkonna tervise konverentsi organiseerimine koos elanike tervisenäitajate aastaraamatu koostamisega. 19.02.2009

36. Eelistatud tervisealase info allikad 19.02.2009

37. Läbiviijad: • Ametid – eeskätt haridusamet, keskkonnaamet, spordi- ja noorsooamet • Linnaosavalitsused, tervisedendusspetsialistid • Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ( sotsiaalsete tervisemõjurite alased uuringud) • Erinevad mittetulundusühingud ja organisatsioonid ning meedia • Ettevõtted 19.02.2009

38. 19.02.2009

39. Vajadus indikaatorite monitooringuks • Muudatuste määratlemiseks arengukava elluviimisel; • Kaug-ja lähitulemuste hindamiseks; • Erinevate sektorite (haridus, keskkond, linnaplaneerimine, sotsiaal- ja tervishoid,jt) järjepideva tervisetegevuste kvaliteedi kindlustamiseks; • Ressursside säästlikuks kasutamiseks; • Võrgustike suutlikkusehindamiseks. Käesoleval ajal eksisteerivad indikaatorid ei peegeldatervisemõjurite olukorda. 19.02.2009

40. Indikaatorite jaotumus- kokku 111 • Terviseindikaatorid • Suremuse indikaatorid • Haigestumuse indikaatorid • Tervisemõjurite indikaatorid: • keskkonna, • sotsiaalsed, • hariduslikud, • majanduslikud, • käitumuslikud, • kultuuri jt • Mõju indikaatorid • Tervisealane kirjaoskus, • Suutlikkus lahendada terviseprobleeme • Protsessi indikaatorid • Teenuste kvaliteet • Protsessi kvaliteet 19.02.2009

41. Vajadused täiendavateks uuringuteks: • Laste varajase arengu uuring (EDI) - • Sotsiaalsete tervisemõjurite uuring • Sotsiaalselt tundlike gruppide kaardistamine • Sotsiaalselt tundlike gruppide vajaduste uuring 19.02.2009

42. Ülikoolide panus • Magistrandid TLÜ ja TTÜ-st igasse linnaosavalitsusse ja STA-sse. • Sotsiaalsete tervisemõjurite uuring – TLÜ ja TTÜ ühisuuringuna. 19.02.2009

43. Indikaatorid peaksid regulaarselt sisalduma Tallinna linna näitajate kogumikus. 19.02.2009

44. “We must do that which we think we can not.”Eleanor Roosevelt (1884-1962)! 19.02.2009