Tallinna pargid – võimalus?

1. Tallinna pargid – võimalus? Peep Moorast linna maastikuarhitekt

2. Ettekande sisu • Looduslik keskkond • Ajalugu • Pargid • Võimalused

3. Looduskeskkond (pinnased) • Tallinna algne loodusmaastik on kujunenud mitme geoloogilise protsessi koosmõju toimel.Pinnamoe määravad kaks Põhja-Eesti rannikuvööndi reljeefi suurvormi, mis on kujunenud juba enne jääaega. Nendeks on Soome lahe nõgu koos Põhja-Eesti rannikumadalikuga ning sellest lõuna pool kõrguv Põhja-Eesti lavamaa. • Tallinna aluskord, mis koosneb kristalsetest tard- ja moondekivimeist asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-150 m sügavusel. • Tallinna pinnakate on vormitud mitme jääaja poolt. • Suhteliselt monotoonse pinnamoega Põhja-Eestis kujutab Tallinna linn üht mitmekesisemat ala, mis on olnud esmatähtis ka asustuse ja linna tekkimisel. • Mullastik on mitmekesine ja inimtegevuse mõjul tugevasti muutunud. • Maapind tõuseb ca 2,5mm/a, osaliselt langeb seoses põhjavee intensiivse kasutamisega ja ärajuhtimisega.

4. Looduskeskkond (taimestik) • Tallinnale on omane suur puude liigirikkus kokku 480 taksonit (sellest 31 kodumaised). I Harilik mänd, II Kase liigid, III Lepad. • Kokku on 800 põlispuud (diameeter üle 1m). Haruldasi isendeid 142. Näiteks 120 aastane Hõlmikpuu • Metsamaad on kokku 3319,4 ha I Nõmme 34%, II Pirita 26,3%, III Kesklinn 20,4% nt. Lasnamäel 2,4% ja Kristiines 0,6%. • Ajalooliselt ei olnud linna lähialas ulatuslikult metsa ja see oli põllustatud. Samuti vajas linn hulgaliselt küttepuid.

8. Ajalugu • Esimene õigusakt 1297 kui Taani kuningas Erik VI Menved reguleeris 4 saarel Naissaar, Aegna, Suur- ja Väike Karli (Paljassaare ps) metsa kasutamist seoses selle kui meremärgi säilitamisega. • 1346 esimene märge Tallinna avalikust aiast. • 1552 keelati linnasarases metsaraie, eriti kaitsti tammesid. Kopli tammik. • 16 saj. Roosiaed (Suur Rannavärava mäel), Papagoiaed (nn. Roosiaia vastas), Laskuri e. Ammuaed (Nunnevärva juures). • 17 saj. bastionid ja Glassiipuiesteed ümber kindlustusvööndi. • 1718.a. 22. juuli. Alustati Kadrioru pargi rajamist. • 1758 Eestimaa kindralkuberner andis välja akti Kadrioru pargi kaitseks. • 19 saj. Bastionite haljastamine (1822.a. Lastepark Harju värava kõrval). • 20 saj. algus Tiigiveski park, Poolamägi, Nõmme keskuse haljasalad, Politseiaed, Stroomi rannapark. • 20 saj. peale II MS suur taastamine ning kiire haljastamine Harju tn haljasala, Lembitu park, Teatri väljak, Rävala pst. skväär jne. • 1959.a. Uus Laululava ning ala korrastamine ning haljastamine. • 20 saj 60-80 ndad Tallinna mägede sünd, Lepistiku park, Väike-Õismäe puhkeala.

9. Pargid • Kokku on Tallinnas 64 parki neist 20 on sisuliselt haljakud ja 40 nendest võib nimetada õigusega pargiks. • Olulisem park on linnas Kadrioru Park • Uuem park on Pae Park mille ehitus veel käib • Klassifitseerida saab: • AJALOOLISED PARGID (KADRIORU PARK, ROHELINE TURG) • BASTIONID JA NANDE AIAD (HARJUMÄGI) • SUVEMÕISATE PARGID (LÖWENRUH) • VANALINNA HALJASVÖÖND (TAMMSAARE PARK) • 19.SAJ PARGID (GLEHNI PARK) • 20.SAJ ALGUS 20-30 (LILLEPI PARK) • 40-50 AASTAD (RÄVALA PST JA TEATRI VÄLJAK) • 60-80 AASTAD (MÄNNI PARK) • 90 AASTAD (TUULTE PLAST) • 21 SAJAND (HARJU TN HALJASALA, PAE PARK)

11. VÕIMALUS • PUHKE- JA SPORTIMISEVÕIMALUSED (MÄNNI PARK, LILLEPI PARK) • MÄNGUVÄLJAKUD (TUULTE PLATS) • AJALOOLINE HUVI (KADRIORU PARK) • DENDROLOOGILINE JA LOODUSKAITSELINE HUVI (HIRVEPARK, PIRITA MAASTIKUKAITSEALA, TALLINNA BOTAANIKAAED) • HARIDUSLIK VÄLIÕPE (VANALINNA HALJASVÖÖND, HARJUMÄGI, HIRVEPARK, TOOMPARK, FALGI PARK, TALLINNA BOTAANIKAAED)

12. Kokkuvõte • Tiina Tallinn “Tallinna Pargid” 2007 • http://kuhuminna.tallinn.ee (siduda näiteks muuseumidega) • http://kuhuminna.tallinn.ee/osearch.php?new_etype=location&facet[]=137216 (nimekiri ei ole lõplik) • http://www.tba.ee/ (Tallinna Botaanikaaed)