Valgamaa elanike rahulolu-uuring 2010

1. Valgamaa elanike rahulolu-uuring 2010 Oktoober-november 2010 1

2. Eesmärgid ja metoodika • Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Valgamaa elanike hoiakuid, arvamusi, käitumist ja rahulolu seoses erinevate eluaspektidega. Uuringu tellija on Valga Maavalitsus, kellele kuulub ka tulemuste omandiõigus. • Analoogne uuring viidi läbi 2006. aasta sügisel ja 2008. aasta suve lõpus. • Küsitlustöö viidi läbi telefoniintervjuudena (computer-assisted interviwes) struktureeritud ankeedi alusel. Intervjuud viidi läbi perioodil 12-18. oktoobrini 2010. Küsitluse läbiviimisel osales 6 Turu-Uuringute AS palgalist küsitlejat. • Uuringu sihtrühmaks olid 15-74-aastased Valgamaa elanikud. Üldkogumi suurus oli Eesti Statistikaameti andmetel 01.01.2010 seisuga 25 793 inimest. • Küsitluse valim moodustati kvootvaliku meetodil, tagamaks ka väikeste valdade elanike parema esindatuse küsitlusvalimis. • Valimi suurus oli 300 vastajat. Selline valimi suurus tagab usaldusväärsed ning statistiliselt üldistatavad tulemused Valga maakonna lõikes. Maksimaalne veapiir 95%-lisel usaldusnivool on 5,66%, sotsiaal-demograafiliste taustagruppide lõikes üldistuste tegemisel võib veapiir olla suurem. • Mobiiltelefonide numbrite leidmiseks kasutati Turu-Uuringute AS-I eelvärvatute andmebaasi, lauatelefonide numbrite leidmiseks telefonide tüvenumbrite registrit ning juhuvalikut (meetod, mille puhul telefoninumbri kolm viimast numbrit genereerib arvuti). 2

3. Tulemuste usalduspiirid 3

4. Vastajate profiil 4

5. Vastaja sotsiaal-demograafiline profiil (%, n=300 kõik vastajad) 5

6. Valgamaa maine 6

7. Valgamaa maine • Valgamaad peab pigem heaks elupaigaks 70% elanikest, neutraalseks jäi 22% ning 8% pidas Valgamaad pigem halvaks elupaigaks. Võrreldes 2008 aastaga on tulemus veidi halvenenud. • Pigem turvaliseks peab Valgamaad 72% elanikest ning vaid 4% hindab maakonda pigem ebaturvaliseks. • Võrreldes 2008. aastaga on nüüd taas vähenenud oma kodu-maakonda pigem huvitavakspidavate valgamaalaste osakaal ja suurenenud pigem igavaks pidavate osakaal. Pigem igavaks peab maakonda nüüd 17% ja pigem huvitavaks 34% vastanutest. Keskmisest vähem on Valgamaad pigem igavaks pidavaid vastajaid kõrgharidusega inimeste seas. • Tervelt 67% valgamaalastest peab töövõimalusi Valgamaal pigem kehvaks ning see näitaja on märgatavalt suurenenud (2008 oli 53%). 6 % seostab maakonda pigem heade töövõimalustega. Selgub, et noored on veidi positiivsemalt meelestatud töövõimaluste suhtes kuid üle 55 aastased inimesed on pessimistlikumad. Tõrva ja Valga elanikud hindavad töövõimalusi veidi madalamalt kui valdades elavad vastajad. 7

8. Valgamaa maine • Taas on vähenenud Valgamaad pigem kiiresti arenevaks piirkonnaks hindavate valgamaalaste osakaal – kui 2008. aastal oli neid 32%, siis käesoleval aastal vaid 21%. Pigem paigalseisvaks pidas Valgamaad toona 26% elanikest, tänavu aga juba 38%. Kõige suuremasse sissetulekugruppi kuuluvad elanikud peavad keskmisest harvem Valgamaad kiiresti arenevaks piirkonnaks. Valdades elavad inimesed nimetavad mõnevõrra harvem maakonda paigalseisvaks kui linnaelanikud. • Kahe aasta jooksul on valgamaalased ise hakanud end pidama pigem passiivseks kui aktiivseks. Pigem aktiivseks peab Valga elanikkonda nüüd 21% elanikest, pigem passiivseks aga 29%. Noored (vanuses 15-24 a.) peavad elanikkonda aktiivsemaks kui muud vanuserühmad. • Kokkuvõtvalt võib öelda, et Valgamaalased peavad oma elukohta jätkuvalt heaks, turvaliseks ja küllalt huvitavaks kohaks kuigi majanduslanguse aastatel on langenud nende hinnang maakonna töövõimalustele, arengu kiirusele ja elanikkonna aktiivsusele. Suurenenud on pessimistlikud hoiakud elanikkonna seas. 8

9. Valgamaa maine (% / aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad) 9

10. Valgamaa maine (% / aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad) 10

11. Valgamaa maine (% / aritmeetilised keskmised, n=kõik vastajad) 11

12. Valgamaa maine (aritmeetilised keskmised skaalal 1-5, n=kõik vastajad) 12

13. Valgamaa maine (aritmeetilised keskmised skaalal 1-5, n=kõik vastajad) 13

14. Perearstiabi ja tervislikud eluviisid 14

15. Perearstiabi • Perearsti on viimase aasta jooksul külastanud 75% valgamaalastest (viimase uuringu ajal 78%). Sarnaselt varasematele uuringutele näitas ka seekordne uuring, et inimesi, kes pole perearsti nimetatud perioodi jooksul kordagi külastanud, on keskmisest arvukamalt meesterahvaste ning 25-44-aastaste elanike seas. • Keskmiselt külastas 15-74-aastane valgamaalane perearsti viimase 12 kuu jooksul 3,1 korral (varasematel aastatel külastati keskmiselt 3,5 korral). 1-2 korral on perearsti juures käinud 39% Valgamaa elanikest, sagedasi külastajaid (külastanud perearsti 3 või enamal korral) on 36%. • Suhteliselt sagedamini käivad arsti juures naised (41%), 55-64-aastased (52%) ning 65-74-aastased (58%), alg-või põhiharidusega inimesed (51%) ning madalama sissetulekuga elanikud. 15

16. Perearstiabi • Perearstiabi kvaliteediga on täiesti rahul 24% elanikest ja pigem rahul 47%. Perearstiabi kättesaadavusega on rahul 31% ning pigem rahul 46%. Nelja aastaga, mil uuringut on korraldatud, pole elanike hinnangud perearstiabile oluliselt muutunud. Seekord näeme küll väikest langust hinnangutes perearstiabi kvaliteedile kuid see langus ei ole statistiliselt oluline. Perearstiabi kvaliteeti hindavad keskmisest kõrgemalt naised ja kõige vanem vanuserühm. Kättesaadavust hindavad keskmisest paremini vene keelt kõnelevad vastajad, kõrgharidusega ja kõige suuremasse sissetuleku gruppi kuuluvad vastajad. • Linnade ja valdade lõikes olulisi erisusi keskmisest tulemusest ei ilmnenud. • Jätkuvalt häirib perearstiabi korralduses elanikke kõige enam selle halb kättesaadavus – vastuvõtuaegade piiratus, pikad järjekorrad, vastuvõtuaegade vähesus. Sama probleemideringiga seoses toodi välja ka seda, et perearst asub elukohast kaugel ning transporti arsti juurde ei ole. • Teiseks suuremaks probleemiks pidasid valgamaalased sarnaselt eelmisele uuringule arstide ükskõiksust (pealiskaudsust, arst ei süvene patsiendi probleemidesse jmt). • Kolmanda probleemina häirib elanikke arstide liigne ülekoormatus, mistõttu neil pole aega süveneda patsiendi probleemidest. Lisaks toodi välja ka probleeme eriarsti juurde pääsemisega. • Üldiselt on tänavuses uuringus esinenud probleemid sarnased varasematega. Silma paistab, et seekord nimetati enam transpordi probleemi arsti juurde pääsemiseks. Aastal 2008 aga häiris patsiente arstiabi halb kättesaadavus/lühikesed vastuvõtuajad ja ükskõikne suhtumine enam, kui nüüd. 16

17. Tervislikud eluviisid • Oma eluviise peab tervislikuks 47% Valgamaa elanikest (2008. aastal 41% ja 2006 a. 31%). Seega võib öelda, et elanike hinnang oma eluviiside tervislikkusele on aastatega järjest paranenud. Kõige nooremast vanuserühmast peab oma eluviise tervislikuks tervelt 70%. • Toitumise kaudu on oma eluviisi viimasel aastal oluliselt tervislikumaks muutnud 13% Valgamaa elanikest, 15% on seda teinud kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu ning 4% suitsetamise või alkoholi tarvitamise piiramise kaudu. • Võrreldes eelmise uuringuga tulemus palju muutunud ei ole – siis oli sama palju inimesi, kes olid oma eluviise parandanud toitumise, kehalise aktiivsuse tõstmise ja suitsetamise/alkoholi piiramise kaudu. • Naisterahvaste aktiivsus on meestest suurem oma eluviiside muutmisel toitumise või kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu. Loogilise tulemusena näeme, et alkoholist ja tubakast on loobunud sagedamini mehed. • Kehalise aktiivsuse tõstmise ja toitumise kaudu on oma eluviisi korrigeerinud pigem nooremad inimesed, eelkõige vanuserühm 15-24 a. Kõige vanemast vanuserühmast on kehalist aktiivsust ja toitumise korraldust parandanud vaid ca 20% . • Peamisteks takistuseks tervislikuma eluviisi saavutamisel on ajapuudus ja raha puudumine. Kumbagi tegurit nimetas ühena olulisematest takistustest 21% valgamaalastest. Huvi ja motivatsioonipuudust tunnistas 10%, mis on vähem kui eelmise uuringu ajal. • Ajapuudus on takistuseks sagedamini 35-44-aastaste (34%) inimeste jaoks. Rahaliste vahendite puudus on põletavamaks probleemiks madalama sissetulekuga inimestele ning meestest sagedamini ka naistele. 17

18. Perearsti külastamise sagedus viimase 12 kuu jooksul (%, n=kõik vastajad) 18

19. Rahulolu perearstiabi kvaliteediga Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 19

20. Rahulolu perearstiabi kättesaadavusega Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 20

21. Rahulolu perearstiabi kättesaadavusega Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 21

22. Häirivad tegurid perearstiabi korralduse juures (%, n=kõik vastajad) 22

23. Eluviiside muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul (%, n=kõik vastajad) 23

24. Eluviiside muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul toitumise kaudu (%, n=kõik vastajad) 24

25. Eluviiside muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu (%, n=kõik vastajad) 25

26. Eluviiside muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul suitsetamise või alkoholi tarvitamise piiramise kaudu (%, n=kõik vastajad) 26

27. Peamised takistused tervislikuma eluviisi saavutamisel (%, n=kõik vastajad) 27

28. Haridus 28

29. Haridus • 78%-s peredest, kus kasvab alg-, põhi- või keskharidust omandavaid lapsi, käivad kõik lapsed kooliselukohajärgses linnas/vallas. See näitaja on veidi suurenenud – aastal 2008 oli 75%. 13%-s peredest käib mõni lastest koolis mõnes teises linnas/vallas, 9%-s peredest ei käi ükski laps koolis oma linnas/vallas. Erinevusi näeme vastavalt sellele, kas vastaja elab linnas või vallas. Nii käib linnaelanike lastest 96% koolis oma linnas, 2% peredest ei käi mõni lastest oma linnas ja 2% ei käi ükski oma linnas. Vastajatel, kes elavad valdades, käivad 61% peredes lapsed oma valla koolis, 22% ei käi mõni laps ja 16% ükski laps oma valla koolis. • Peredest, kus mõned/kõik lapsed käivad koolis kaugemal kui elukohajärgses vallas/linnas, käivad pooltes peredes (52%) lapsed koolis enam kui 20 km kaugusel. • Kõige olulisemaks mujal vallas/linnas koolis käimise põhjuseks oli ka sel aastal asjaolu, et elukohas puudub vastava taseme kool (52%). Elukohajärgses koolis pakutava hariduse tasemega polnud rahul 24% vastajaist ja sobivam transport on põhjuseks 10% peredest. Elukohajärgses koolis pakutavate sportimise ja huvitegevuse kehvi võimalusi toodi seekord põhjusena välja vaid 5% vastanute poolt (viimati 23%). • Valga maakonnas pakutava põhihariduse kvaliteediga on rahul 62% valgamaalastest, sealhulgas 19% on väga rahul ning 43% pigem rahul. Keskhariduse kvaliteediga on rahul 50% Valgamaa elanikest, 41% ei oska arvamust avaldada. • Valga maakonnas pakutava kutsehariduse kvaliteediga on rahul hoopis vähesem hulk inimesi - 23% elanikest, sealhulgas 5% on täiesti rahul ning 18% pigem rahul. Kutsehariduse kvaliteediga pole rahul 9% valgamaalastest, 68% ei oska oma arvamust avaldada. • Kõigi haridustasandite kvaliteediga täiesti/pigem rahulolevaid inimesi on keskmisest enam noorte seas (15-24 a.), õpilaste/üliõpilaste ning eriti inimeste seas, kelle peres on vastaval haridustasemel õppivaid lapsi. 29

30. Haridus • Võrreldes 2008. aastaga on Valga maakonnas langenud hinnang keskhariduse kvaliteedile. Kui aastal 2008 oli sellega rahul 67% vastanutest, siis nüüd 50%. • Sarnaselt varasematele uuringutele on Valga maakonnas pakutava kutsehariduse kvaliteediga rahulolematutele inimestele peamiseks probleemiks õpetatavate erialade piiratud valik (48%). Mure selle üle on siiski viimase kahe aasta jooksul vähenenud. • Teiseks probleemiks on jätkuvalt asjaolu, et kool ei paku kaasaegseid, tööturul nõutud erialasid (37%). Toodud probleemi osakaal vastuste seas on nüüd ka suurenenud. Kolmandaks reastus mure, et kool ei paku praktikavõimalusi. • Kui aastal 2006 ei olnud 36% vastanutest rahul pakutava kutsehariduse tasemega, siis nüüd on nende vastajate osakaal langenud 22%-ni. 30

31. Kas lapsed käivad koolis elukohajärgses linnas/vallas või mujal linnas/vallas? Kas lapsed käivad koolis elukohajärgses linnas/vallas (%, n=96 vastajad, kelle peres kasvab põhi- või keskharidust omandavaid lapsi) Kui kaugel lapsed koolis käivad (%, n=21 vastajad, kes ise/kelle lapsed käivad koolis väljaspool oma valda/linna 31

32. Miks lapsed käivad koolis mujal linnas/vallas? Miks lapsed käivad koolis mujal linnas/vallas (%, n=21 vastajad, kes ise/kelle lapsed käivad koolis väljaspool oma valda/linna 32

33. Rahulolu põhihariduse kvaliteediga Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 33

34. Rahulolu keskhariduse kvaliteediga Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 34

35. Rahulolu kutsehariduse kvaliteediga Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 35

36. Rahulolu hariduse kvaliteediga Valgamaal (%, n=kõik vastajad) 36

37. Kutsehariduse kvaliteediga Valgamaal rahulolematuse põhjused (%, n=vastajad, kes hindasid kutsehariduse kvaliteeti hindega “pigem ei ole rahul” või “üldse ei ole rahul”) 37

38. Transport 38

39. Transport • Võrreldes aastaga 2008 on Valgamaal vähenenud nii maakonnasisese kui ka üleriigilise bussitranspordi kasutajate arv. Rongiliikluse kasutajate hulk muutunud ei ole. Maakonnabusside kasutamine on langenud 48%-lt 39%-ni ja üleriigiliste kasutamine 59%-lt 52%-ni. Maakonnabusside osas on sõitmine vähenenud nende arvelt, kes sõidavad harvem kui kord kuus. Üleriigiliste busside puhul tuleb langus nende seast, kes kasutavad bussi keskmiselt kord kuus. • Erinevate ühistranspordiliikide puhul paistab ka sel aastal silma, et nende kasutajaid on keskmisest arvukamalt 15-24-aastaste noorte seas, sagedamini naisterahvaste ning ka kõrgema sissetulekuga vastajate seas. • Vähemalt kord kuus rongiga liiklevaid inimesi on 9%, harvem kui kord kuus kasutab rongi 14% Valgamaa elanikest. Valga linna elanikud kasutavad rongi sagedamini kui valdade elanikud. Eestlastest sagedamini kasutavad rongi vene keelt kõnelevad vastajad. • Maakonnasisest bussitransporti kasutab iganädalaselt 13% elanikest, vähemalt kord kuus 15% ning harvemini kui kord kuus 11%. Selle transpordiliigi kasutajaid on lisaks noortele keskmisest rohkem ka kõige vanemas vanuserühmas ning vallaelanikest sagedamini linnaelanike seas. • Üleriigilise bussitranspordi iganädalasi kasutajaid on 4%, vähemalt kord kuus teeb seda 13% ning harvemini kui kord kuus 35%. • Rahulolu kõigi transpordiliikidega on kõrgel tasemel – rongidega on rahul 68% kasutajatest, üleriigiliste bussidega on rahul 82% ja maakonnabussidega 75% nende kasutajatest. • Maakonnasisese bussitranspordiga on keskmisest enam rahul mehed, vene keelt kõnelevad vastajad ning kõige väiksema sissetulekuga vastajad. Üleriigilist bussitransporti hindavad keskmisest kõrgemalt samuti mehed, vene keelt rääkivad vastajad ja vanuserühma 25-34 a. esindajad. 39

40. Transport • Rahulolu rongiliiklusega on sarnaselt varasemate uuringutega madalam kui bussiliikluse puhul. Väga/pigem rahul on rongiliiklusega 68% reisijatest, üldse/pigem mitte rahul aga 13%. Tulemus on võrreldes eelmise uuringuga märgatavalt paranenud – siis oli rahul vaid 32% ja rahulolematu 52%. • Võrreldes 2008. aastaga on kõigi transpordiliikide osas elanike rahulolu märgatavalt kasvanud. • 22% peredest, kus on põhi- ja/või keskharidust omandavaid lapsi kasutatakse koolibussi, sealhulgas 17% kasutab koolibussi igal argipäeval, 3% mitu korda nädalas ning 1% harvemini. Peredest, kus on põhi- või keskharidust omandavaid lapsi, omab 44% võimalust kasutada koolibussi, kuid nad ei tee seda; 34% aga ei kasuta koolibussi põhjusel, et seda võimalust pole. • Koolibussi kasutavaid lapsi on kõige enam peredes, milles on 3 leibkonnaliiget (35%). Oodatult kasutavad valdades elavad pered seda võimalust sagedamini – igapäevaselt kasutab 33% koolilastega peredest. Pea võrdselt on valdades ka bussi mittekasutajaid (29%) ja neid, kel pole seda võimalust (29%). • Rahulolu koolibussiga on väga kõrge – kõigist valgamaalastest, kelle peredes kasutatakse koolibussi, on sellega väga rahul 67% ja pigem rahul 33%. 40

41. Erinevate transpordiliikide kasutamise sagedus (%) 41

42. Rahulolu erinevate transpordiliikidega (%) n=transpordiliigi kasutajad 42

43. Rongiliikluse kasutamine (%, n=kõik vastajad) 43

44. Rahulolu rongiliiklusega (%, n=antud transpordiliigi kasutajad) 44

45. Maakonnasisese bussitranspordi kasutamine (%, n=kõik vastajad) 45

46. Rahulolu maakonnasisese bussitranspordiga (%, n=antud transpordiliigi kasutajad) 46

47. Üleriigilise bussitranspordi kasutamine (%, n=kõik vastajad) 47

48. Rahulolu üleriigilise bussitranspordiga (%, n=antud transpordiliigi kasutajad) 48

49. Koolibussi kasutamine Teie/Teie pere laste poolt (%, n=vastajad, kelle peres on põhi- ja/või keskharidust omandavaid lapsi) 49

50. Rahulolu koolibussiga (%, n=vastajad, kes ise/kelle pere lapsed kasutavad koolibussi) 50