1 / 20

Konkurentsivõimelise oskustööjõu leidmine – kas ületamatu probleem?

Konkurentsivõimelise oskustööjõu leidmine – kas ületamatu probleem?. Personalijuhtimise konverents 2002 ”Muutuv organisatsioon”. Probleem on selles, et…. …ü ldine majandusolukord muutub kiiresti, kuid haridussüsteem on inertne ega jõua muutustele järele.

holden
Download Presentation

Konkurentsivõimelise oskustööjõu leidmine – kas ületamatu probleem?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Konkurentsivõimelise oskustööjõu leidmine – kas ületamatu probleem? Personalijuhtimise konverents 2002 ”Muutuv organisatsioon”

  2. Probleem on selles, et… • …üldine majandusolukord muutub kiiresti, kuid haridussüsteem on inertne ega jõua muutustele järele. • …riik eraldab töötute ümberõppeks aastas kümneid miljoneid kroone, jagades seda raha ümberõpet pakkuvatele erafirmadele – toimub n.n. topeltkoolitamine.

  3. Probleem on selles, et… • …puudub selge visioon, millises suunas majandus liigub.Seetõttu: • juhid ei oska öelda, millises suunas toimub ettevõtte areng ning millistele nõudmistele homsed töötajad peavad vastama • inimestel on raske oma karjääri planeerida, kuna nad ei tea, millises suunas end arendada, et olla konkurentsivõimeline • koolidel on keeruline töötada välja ettevõtete homsetele nõudmistele vastavaid õppekavasid ja kursuste programme

  4. Probleem on selles, et… • …koolilõpetajate kvaliteet on ebapiisav - ettevõtted peavad tegema kulutusi koolituseks, et saada endale täisväärtuslik töötaja. • …kui ettevõte finantseerib töötaja tasemekoolitust eriala omandamisel, siis käsitletakse seda erisoodustusena.

  5. Probleem on selles, et… • …kutseharidusel on Eestis vilets maine – noored eelistavad akadeemilist haridust praktilisele kutseõppele. • …haridussüsteemi tulemuslikkust ei mõõdeta selle järgi, kuidas tulevad lõpetanud tööelus toime, vaid ainukeseks mõõdupuuks on eksamitulemused.

  6. Probleem on selles, et… • …haridussüsteem peab kujundama hoiakuid, mis aitavad noortel tööelus edukalt toime tulla. Samas puudub ühiskonnas kokkulepe vajalike väärtushinnangute osas ning nende arendamisega ei tegeleta. • …inimestel puudub tahe ja valmisolek end ettevõtte eesmärkide nimel panustada, puudub ka arusaamine pideva õppimise vajalikkusest.

  7. Mida me tahame? • On olemas töötajate kvalifikatsiooni-süsteem, mis on aluseks • ametikohtade kvalifikatsiooninõuete sõnastamisel • õppekavade väljatöötamisel koolis • koolitusplaanide tegemisel ettevõttes • Kutseharidussüsteem on • atraktiivne • paindlik • ajakohane • kvaliteetne

  8. Mida me tahame? • Koolilõpetanutel on laiapõhjaline baasharidus - nad omavad ettekujutust tänapäevasest ettevõtlusest ning on pärast kooli võimelised lühikese ajaga oma praktilisi teadmisi täiendama. • Ettevõtte ja kutsekooli vahel toimub tõhus koostöö ja valitseb vastastikune usaldus.

  9. Mida me tahame? • Tööotsijad on sobivate hoiakutega, huvitatud tööst ning enda sidumisest ettevõttega. • Ettevõte on õppiv organisatsioon, s.t. • juhid väärtustavad arendamist • töötajad on orienteeritud pidevale arenguleja võimelised kiiresti muutuvas keskkonnas toime tulema

  10. Mis on tehtud? • Jaan.2001 jõustus kutseseadus. Vastavalt sellele loodi aug.2001 Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, mis kutsereformi käigus tegeleb kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamisega. • Kutsenõukogudtöötavad välja kutsestandardeid, millest tulenevad kutsealade riiklikud õppekavad. • 2002.a. alustatakse kutseeksamite vastuvõtmist ja kutsetunnistuste väljastamist.

  11. Mis on tehtud? • Kutsehariduse Reformi Phare projekti raames töötatakse välja moodulõppe-kavasid (laiapõhjaline haridus!). • Phare programmi raames on loodud: • Leonardo da Vinci programm • Õppe- ja praktikateabe Keskus • Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus • Eesti Ärikoolitusprogramm

  12. Mis on tehtud? • Loodud on Eesti Haridusfoorum, mille eesmärk on Eesti hariduspoliitilise mõtlemise edendamine. • Valminud on tegevuskava kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001-2004. • Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus viib läbi sektoruuringuid eesmärgiga saada ülevaade, millist tööjõudu ettevõtted vajavad.

  13. Mida saame ise teha, et… • …oleks olemas meie nõudmistele vastav kvalifikatsioonisüsteem? • Osaleda Kutsekoja töös. • Leppida kokku töötajale esitatavates miinimumnõudmistes (enam tähelepanu sotsiaalsetele oskustele!) • Tutvustada koolile ettevõtte väärtusi, personalipoliitikat.

  14. Mida saame ise teha, et... • …koolilõpetanud saaksid tööelus hakkama? • Olla koolile praktikabaasiks. • Maksta õppijatele stipendiumi. • Luua ettevõtte juurde oma kutsekombinaadid. • Koostada uutele töötajatele sisseelamisprogrammid, õpetada välja juhendajad. • Siduda õppeaine punktide saamine praktikaga:pärast praktika sooritamist ettevõttes omandab õpilane vastava õppeaine punktid (Elcoteq).

  15. Mida saame ise teha, et… • …õpetajad omaksid ettekujutust tänapäevasest ettevõtlusest? • Kutsuda õpetajad ettevõttesse stazheerima (Hotell Viru). • Korraldada õpetajatele ettevõttes ekskursioone. • Tutvustada ettevõttespetsiifilisi tehnoloogiaid ja pakkuda koolidele kaasaegseid õppevahendeid, mis õppeprotsessi hõlbustaksid ja tõhustaksid. • Saata praktikud ettevõtetest õpilasi õpetama (Elcoteq - EBS koolitab praktikuid koolitajaks). • Muuta mõttelaadi, et igaüks ajab oma rida (ettevõte ja kool toimetavad kumbki omaette).

  16. Mida saame ise teha, et... • …toimiks tõhus koostöö ja valitseks usaldus koolide ja ettevõtete vahel? • Viia läbi ühisprojekte koolija ettevõtte vahel. • Osaleda ühises ümarlauas, nt. õppeplaanide koostamisel. • Teha koolile ettepanekud praktika toimumise aja osas. (Kool peaks leidma võimaluse ettevõtte vajadustele vastu tulla). • Teha koolile ettepanek praktika koolipoolsete juhendajatega kohtumiseks.

  17. Mida saame ise teha, et... • …tööotsijad oleksid tööst huvitatud ja sooviksid end ettevõttega siduda? • Pakkuda õpilastele välja lõputööde teemad, mis on ettevõttes aktuaalsed; juhendada lõputöö kirjutamist. • Aidata kaasa erialade väärtustamisele – korraldada ettevõttes lahtiste uste päevi (Hotell Viru). • Presenteerida ettevõtet koolides.

  18. Mida saame ise teha, et... • …töötajatel oleks võimalik end pidevalt arendada ja tööalaselt täiendada? • Koolitada oma ettevõtte spetsialiste koolitajaks. • Luua praktikas toimiv koolituskett algusest lõpuni. • Luua PARE`ga koostöös ettevõtete ja koolide koostööfoorum. • Osaleda üritustel “Võti tulevikku” ja “Teeviit”.

  19. Kontaktandmed • Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus (tööturu kohta käiva info kogumine ja analüüsimine, turu-uuringud): Tiina Annus, projektijuht, tel. 6 281 257, tiina@hm.ee • Eesti Kutsehariduse arendamise Phare programm (õppekavad, õpetajate koolitus, õppevahendite hankimine): Lea Orro, programmi direktor, tel. 6 103 625 • Eesti Ärikoolitusprogramm (kutsekoolide ja ettevõtete koostööprojektid): Aili Kõiv, projektijuht, tel. 6 507 871

  20. Kontaktandmed • Kutsekoda (kutsekvalifikatsioonisüsteem, kutsestandardid): Sirje Murre, koordinaator, tel. 6 791 706, sirje.murre@kutsekoda.ee • Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (riiklikud õppekavad, õppetulemuste hindamine, metoodilised materjalid jm): Ülle Parbo, ekspert, tel. 6 443 641, ylle@ekk.edu.ee

More Related