200 likes | 455 Views
Konkurentsivõimelise oskustööjõu leidmine – kas ületamatu probleem?. Personalijuhtimise konverents 2002 ”Muutuv organisatsioon”. Probleem on selles, et…. …ü ldine majandusolukord muutub kiiresti, kuid haridussüsteem on inertne ega jõua muutustele järele.
E N D
Konkurentsivõimelise oskustööjõu leidmine – kas ületamatu probleem? Personalijuhtimise konverents 2002 ”Muutuv organisatsioon”
Probleem on selles, et… • …üldine majandusolukord muutub kiiresti, kuid haridussüsteem on inertne ega jõua muutustele järele. • …riik eraldab töötute ümberõppeks aastas kümneid miljoneid kroone, jagades seda raha ümberõpet pakkuvatele erafirmadele – toimub n.n. topeltkoolitamine.
Probleem on selles, et… • …puudub selge visioon, millises suunas majandus liigub.Seetõttu: • juhid ei oska öelda, millises suunas toimub ettevõtte areng ning millistele nõudmistele homsed töötajad peavad vastama • inimestel on raske oma karjääri planeerida, kuna nad ei tea, millises suunas end arendada, et olla konkurentsivõimeline • koolidel on keeruline töötada välja ettevõtete homsetele nõudmistele vastavaid õppekavasid ja kursuste programme
Probleem on selles, et… • …koolilõpetajate kvaliteet on ebapiisav - ettevõtted peavad tegema kulutusi koolituseks, et saada endale täisväärtuslik töötaja. • …kui ettevõte finantseerib töötaja tasemekoolitust eriala omandamisel, siis käsitletakse seda erisoodustusena.
Probleem on selles, et… • …kutseharidusel on Eestis vilets maine – noored eelistavad akadeemilist haridust praktilisele kutseõppele. • …haridussüsteemi tulemuslikkust ei mõõdeta selle järgi, kuidas tulevad lõpetanud tööelus toime, vaid ainukeseks mõõdupuuks on eksamitulemused.
Probleem on selles, et… • …haridussüsteem peab kujundama hoiakuid, mis aitavad noortel tööelus edukalt toime tulla. Samas puudub ühiskonnas kokkulepe vajalike väärtushinnangute osas ning nende arendamisega ei tegeleta. • …inimestel puudub tahe ja valmisolek end ettevõtte eesmärkide nimel panustada, puudub ka arusaamine pideva õppimise vajalikkusest.
Mida me tahame? • On olemas töötajate kvalifikatsiooni-süsteem, mis on aluseks • ametikohtade kvalifikatsiooninõuete sõnastamisel • õppekavade väljatöötamisel koolis • koolitusplaanide tegemisel ettevõttes • Kutseharidussüsteem on • atraktiivne • paindlik • ajakohane • kvaliteetne
Mida me tahame? • Koolilõpetanutel on laiapõhjaline baasharidus - nad omavad ettekujutust tänapäevasest ettevõtlusest ning on pärast kooli võimelised lühikese ajaga oma praktilisi teadmisi täiendama. • Ettevõtte ja kutsekooli vahel toimub tõhus koostöö ja valitseb vastastikune usaldus.
Mida me tahame? • Tööotsijad on sobivate hoiakutega, huvitatud tööst ning enda sidumisest ettevõttega. • Ettevõte on õppiv organisatsioon, s.t. • juhid väärtustavad arendamist • töötajad on orienteeritud pidevale arenguleja võimelised kiiresti muutuvas keskkonnas toime tulema
Mis on tehtud? • Jaan.2001 jõustus kutseseadus. Vastavalt sellele loodi aug.2001 Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, mis kutsereformi käigus tegeleb kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamisega. • Kutsenõukogudtöötavad välja kutsestandardeid, millest tulenevad kutsealade riiklikud õppekavad. • 2002.a. alustatakse kutseeksamite vastuvõtmist ja kutsetunnistuste väljastamist.
Mis on tehtud? • Kutsehariduse Reformi Phare projekti raames töötatakse välja moodulõppe-kavasid (laiapõhjaline haridus!). • Phare programmi raames on loodud: • Leonardo da Vinci programm • Õppe- ja praktikateabe Keskus • Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus • Eesti Ärikoolitusprogramm
Mis on tehtud? • Loodud on Eesti Haridusfoorum, mille eesmärk on Eesti hariduspoliitilise mõtlemise edendamine. • Valminud on tegevuskava kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001-2004. • Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus viib läbi sektoruuringuid eesmärgiga saada ülevaade, millist tööjõudu ettevõtted vajavad.
Mida saame ise teha, et… • …oleks olemas meie nõudmistele vastav kvalifikatsioonisüsteem? • Osaleda Kutsekoja töös. • Leppida kokku töötajale esitatavates miinimumnõudmistes (enam tähelepanu sotsiaalsetele oskustele!) • Tutvustada koolile ettevõtte väärtusi, personalipoliitikat.
Mida saame ise teha, et... • …koolilõpetanud saaksid tööelus hakkama? • Olla koolile praktikabaasiks. • Maksta õppijatele stipendiumi. • Luua ettevõtte juurde oma kutsekombinaadid. • Koostada uutele töötajatele sisseelamisprogrammid, õpetada välja juhendajad. • Siduda õppeaine punktide saamine praktikaga:pärast praktika sooritamist ettevõttes omandab õpilane vastava õppeaine punktid (Elcoteq).
Mida saame ise teha, et… • …õpetajad omaksid ettekujutust tänapäevasest ettevõtlusest? • Kutsuda õpetajad ettevõttesse stazheerima (Hotell Viru). • Korraldada õpetajatele ettevõttes ekskursioone. • Tutvustada ettevõttespetsiifilisi tehnoloogiaid ja pakkuda koolidele kaasaegseid õppevahendeid, mis õppeprotsessi hõlbustaksid ja tõhustaksid. • Saata praktikud ettevõtetest õpilasi õpetama (Elcoteq - EBS koolitab praktikuid koolitajaks). • Muuta mõttelaadi, et igaüks ajab oma rida (ettevõte ja kool toimetavad kumbki omaette).
Mida saame ise teha, et... • …toimiks tõhus koostöö ja valitseks usaldus koolide ja ettevõtete vahel? • Viia läbi ühisprojekte koolija ettevõtte vahel. • Osaleda ühises ümarlauas, nt. õppeplaanide koostamisel. • Teha koolile ettepanekud praktika toimumise aja osas. (Kool peaks leidma võimaluse ettevõtte vajadustele vastu tulla). • Teha koolile ettepanek praktika koolipoolsete juhendajatega kohtumiseks.
Mida saame ise teha, et... • …tööotsijad oleksid tööst huvitatud ja sooviksid end ettevõttega siduda? • Pakkuda õpilastele välja lõputööde teemad, mis on ettevõttes aktuaalsed; juhendada lõputöö kirjutamist. • Aidata kaasa erialade väärtustamisele – korraldada ettevõttes lahtiste uste päevi (Hotell Viru). • Presenteerida ettevõtet koolides.
Mida saame ise teha, et... • …töötajatel oleks võimalik end pidevalt arendada ja tööalaselt täiendada? • Koolitada oma ettevõtte spetsialiste koolitajaks. • Luua praktikas toimiv koolituskett algusest lõpuni. • Luua PARE`ga koostöös ettevõtete ja koolide koostööfoorum. • Osaleda üritustel “Võti tulevikku” ja “Teeviit”.
Kontaktandmed • Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus (tööturu kohta käiva info kogumine ja analüüsimine, turu-uuringud): Tiina Annus, projektijuht, tel. 6 281 257, tiina@hm.ee • Eesti Kutsehariduse arendamise Phare programm (õppekavad, õpetajate koolitus, õppevahendite hankimine): Lea Orro, programmi direktor, tel. 6 103 625 • Eesti Ärikoolitusprogramm (kutsekoolide ja ettevõtete koostööprojektid): Aili Kõiv, projektijuht, tel. 6 507 871
Kontaktandmed • Kutsekoda (kutsekvalifikatsioonisüsteem, kutsestandardid): Sirje Murre, koordinaator, tel. 6 791 706, sirje.murre@kutsekoda.ee • Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (riiklikud õppekavad, õppetulemuste hindamine, metoodilised materjalid jm): Ülle Parbo, ekspert, tel. 6 443 641, ylle@ekk.edu.ee