NÄGEMISPUUDEGA LAPSED

1. NÄGEMISPUUDEGA LAPSED TALLINNA HELENI KOOLI direktori asetäitja Eesti Pimekurtide Tugiliidujuhatuse liige tüflopedagoog OLGA ILGINA

2. NÄGEMINE • Nägemise puhul toimub mitu erinevat tegevust üheaegselt. • Nägemist iseloomustavad erinevad nägemisfunktsioonid.

3. Nägemisfunktsioonid Nägemisteravus (visus) Vaateväli Kontrastitundlikkus Kohanemine erinevate valgustustingimustega (adaptsioon) Binokulaarne ja stereonägemine

4. Nägemisteravus (visus) • Nägemisteravuse uurimine on tuttav igaühele. Seda mõõdetakse erinevate tabelite abil, kus on kas tähti, numbreid või laste puhul ka erineva suurusega kujundeid. See rida tabelis, mida veel suudetakse lugeda parima valitud prilliklaasi abil, näitabki nägemisteravust. Nägemisteravus (visus) on tsentraalne nägemine, kus eseme kõik detailid ja värvid on selgelt näha.

5. Vaateväli • Vaateväljaks nimetatakse ruumi, mis on nähtav ühe liikumatu silmaga. Vaatevälja terviklikkust peetakse täpse lugemise aluseks. Terviklikkuse tagab tsentraalse ja perifeerse nägemise võrdne toimimine. Perifeerne nägemine täiendab tsentraalset nägemist.

6. Kontrastitundlikkus • Kontrastide eristamine on võime eraldada kõrvuti asetsevate pindade heledusastet (heleduserinevust). Kujude, vormide ja detailide eristamine põhineb kontrastide tajumisel.

7. Kohanemine erinevate valgustustingimustega (adaptsioon) • Silmade adaptsioon on silmade võime kohaneda valgustaseme muutusega. Silm reageerib valgustaseme muutusele pupilli suuruse muutumisega.

8. Binokulaarne ja stereonägemine • Tänu silmalihaste koostööle saab pöörata pilku soovitud suunas ja soovitud kiirusega. See on väga tähtsaks aluseks stereonägemisele. Stereonägemine võimaldab hinnata kaugusi, objektivahelisi suhteid ja ruumilist nägemist. Stereonägemine on eriti oluline lühikestel distantsidel ja silma- käe koostöö arengus.

9. Nägemispuue • Nägemispuudega isik on inimene kelle nägemine on kahjustatud sel määral, et see takistab tema arengut, õppimist, tööelus osalemist ja kellel esineb raskusi igapäevase elu toimetuste sooritamisel.

10. Nägemise funktsioonidest võivad olla kahjustatud üks või mitmed ja kahjustused võivad olla erineva raskusega. Seetõttu on vaegnägemine erinevate inimeste puhul väga erineva iseloomuga.

11. Eestis kasutatakse järgmisi termineid: • Vaegnägija- isik, kelle nägemisteravus on prillidega korrigeerituna paremini nägeval silmal alla 0,3 ja / või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi. • Pime- isik, kelle nägemisteravus on paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on alla 0,05 ja / või vaateväli on kitsam kui 10 kraadi. • Praktiliselt pime- isik, kes kasutab pimedate tehnikat, kellel on aga säilinud nägemisjääk sel määral, et ta saab seda kasutada igapäevases elus (nägemisteravus alla 0,02). • Täispime- isik, kes ei näe valgust.

12. NÄGEMISTERAVUSE KAHJUSTUSTE KLASSIFIKATSIOON

13. LIITPUUDEGA LAPSED • pimekurdid; • kuulmispuudega, millega kaasneb vaimne alaareng; • nägemispuudega, millega kaasneb vaimne alaareng; • kehapuudega, millega kaasneb vaimne alaareng.

14. PIMEKURDID LAPSED • Eraldi on maailmas kasutusel ka laste pimekurtust määrav definitsioon: „Kui lapse nägemine ei kompenseeri tema kuulmispuuet ning kui lapse kuulmine ei kompenseeri tema nägemispuuet, saab last pidada pimekurdiks“, kuid täiskasvanute pimekurtuse määramiseks seda ei kasutata.

16. NÄGEMISPUUET ISELOOMUSTAVAD ALLJÄRGNEVAD TUNNUSED: tõsised raskused: • Suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga • Orienteerumisel ümbritsevas keskkonnas • Informatsiooni saamisega

17. Mida õpetaja peab õpilase nägemise kohta välja selgitama • Kas nägemispuue on kaasasündinud või hiljem tekkinud • Mida ütlevad kliinilised uurimustulemused õpilase nägemise kohta • Milline on nägemispuude prognoos, millises suunas see eeldatavasti võib areneda • Kuidas õpilane tuleb oma nägemispuudega toime, kui suures osas saab ta oma nägemist kasutada liikumises ja lähitöös • Milliseid abivahendeid õpilane kasutab lähitöös, kaugele vaatamiseks või muul otstarbel • Milline on õpilase erivajadus klassiruumi üldvalgustuse ja tema töökoha kohtvalgustuse suhtes

18. Erivajadused • Sotsiaalsed suhted • Valgustus • Sisustus • Õpilase paigutus klassiruumis • Õppeprotsessi läbiviimine • Õppematerjalide kohandamine

19. Õppematerjalid vaegnägijatele • Kõik õpilasele paberil kätte antavad tekstid tuleks kirjutada suuremate tähtede ja selge fontiga, kursiivis tekst ning keerulised kirjatüübid teevad lugemise raskemaks. Fonti suurus sõltub õpilase nägemisest ja tema kasutuses olevaist abivahendeist. Teksti font Arial 14 sobib oma suuruse ja selguse poolest enamikule õpilastest. Kasutada võib ka suuremat, Arial 16 fonti. Ridade vahe sõltub samuti õpilase nägemisest, kuid soovitatav on selguse mõttes kasutada vahet vähemalt laiusega 1,5.

20. Lühikesed, selged laused hõlbustavad lugemist. Tulpadesse jaotatud tekst ja sõnade poolitamine aeglustavad nõrga nägemisega õpilase lugemist. Lugemine läheb tunduvalt kergemini, kui tekstiread on pikad. • Ära ei tohi unustada ka tugevat värvikontrasti vajadust teksti ja paberi vahel ning mitte kunagi ei tohi nägemispuude puhul kasutada läikivat paberit.

21. Piltmaterjalid • Õppetöös kasutatav piltmaterjal peab olema optimaalse suurusega ja selgesti nähtav. Selles ei tohi olla liiga palju detaile ja värvid peavad olema omavahel selgesti eristatavad. Nägemispuudega õpilased vaatavad tavaliselt pilte väga lähedalt (10 – 20 cm kauguselt) ja terviku haaramine nii lähedalt on raskem. Tähtsamad kohad pildil võiksid olla musta raamiga ümbritsetud ja õpilasel on piltidest kergem aru saada, kui nende sisu talle lahti rääkida.

22. PIMEDAD LAPSED • Vajalike tingimuste olemasolul oleksid normintellektiga erivajadustega õpilased võimelised õppima ka tavaklassis. Näiteks selleks, et pime laps suudaks õppida tavaklassis, läheks tal vaja palju erinevaid abi- ja õppevahendeid, õppematerjale punktkirjas ning sisuliselt oleks talle vaja kõrvale isiklikku abiõpetajat.

23. Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid Heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. mai 1995. a. istungil

24. 6. reegel: HARIDUS Riik peab tunnustama puuetega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis.

25. Puuetega inimeste õpetamine peab olema hariduse riikliku planeerimise ja koolikorralduse integraalne osa. Õpetus tavakoolis eeldab tõlke- ja muude toetavate teenuste ja abivahendite olemasolu. Toetavad teenused peavad vastama erinevate puudeliikidega inimeste vajadustele. Hariduse kõigil astmel tuleb kaasata lastevanemate ühendusi ja puuetega inimeste organisatsioone.Kuna Eestis on üldine koolikohustus, peab haridus olema tagatud kõigile, haarates ka kõige raskemate puuetega lapsi.

26. Erilist tähelepanu tuleb pöörata:a) koolieelsele kasvatusele ja puuetega laste ettevalmistusele kooliks,b) puuetega täiskasvanu ümber- ja täiendõppele.Puuetega laste õpetamiseks peab riik:a) omama selget hariduspoliitikat, mida mõistetakse ja aktsepteeritakse koolides ja kogu ühiskonnas;b) lubama õppekavades muudatusi, lisandusi ja kohandusi sõltuvalt õpilase erivajadustest;c) kindlustama kvaliteetsed õppematerjalid, õpetajate täiendkoolituse ning tugiõpetajad.

27. Informatsioon peab olema esitatud puuetega inimestele kättesaadavas ja mõistetavas vormis.Kirjaliku informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks nägemispuuetega isikutele tuleks kasutada punktkirja, helilindistust, suurt kirja või muid sobivaid vahendeid

28. Lastevanemate arvamus

29. Õppematerjalid pimedatele • Suureks probleemiks on tavakoolis õppivate pimedate laste punktkirja õppematerjalide puudulikkus. Klassitunnis läbitavate õppematerjalide ning teemade omandamine jääb puudulikuks, kui puuduvad tavaklassiga ühtivad õpikud ja tööraamatud. Nende materjalide punktkirjas valmistamine ja punktkirja kohandamine nõuab põhjalikku läbimõtlemist.

30. “Piltmaterjalid” • Nägemispuudest tingitud spetsiifilise lisa- ja abimaterjali vajadus (reljeefsed pildid, graafikud ja joonised).

31. Esimene probleem on algmaterjali (õpikute ja töövihikute) kättesaamine kirjastustelt, et saadud materjal valmistada punktkirjas. Kirjastused viitavad autorikaitseõigusele ja ei taha neid väljastada .

32. Teine probleem on spetsialistide vähesus, kes töötlevad tavateksti punktkirja ning kohandavad neid pimedale õpilasele arusaadavaks. Õpikute ja töövihikute kohandamine on väga aeganõudev töö.

33. Kolmas probleem tekib sellest, et ei ole ühtset punktkirja süsteemi punktkirja märkide osas. Seega on igal valmistajal oma väike eripära punktkirjas õppematerjali valmistamisel. Kui nüüd pime õpilane, peab teostama kontrolltöö, mille talle on valmistanud n. VHK, aga õpik on tulnud Tartu Emajõe Koolist, võivad seal olla erinevused. Suur oht on ka, kui tulevad riiklikud eksamid, kus pimedale õpilasele tulevad n. matemaatika ülesanded Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskusest, ka seal võivad olla punktkirja märgid erinevad.

34. Neljandaks on ka pimedatel lastel õigus õppida kvaliteetsetest õpikutest, seega peaksid õppematerjalid olema eelnevalt keeleliselt toimetatud ja kirjavigadeta.

35. Nägemispuudega laste spetsiifilised oskused • Orienteerumine ja liikumine • Punktkirja oskus • Abivahendite kasutamine • Toimetulekuoskused • Nägemise kasutamise oskus

36. NÄGEMISPUUDEGAÕPILANE JA ABISTAJA • Tavaliselt arvatakse, et nägemispuudega laps areneb samuti nagu tavalised lapsed. Tegelikkuses võib nende areng olla märksa aeglasem ja ebatasasem. • Nägemispuue võib avaldada arengut aeglustav mõju.Lapse vanus või kasv võivad jätta väära mulje, et ta on omandanud kõik vajalikud oskused. Kahjuks pole alati nii ja lapse füüsiline, vaimne ning tunnetuslik areng jätkub veel pikka aega läbi noorusaastate kuni varajase täiskasvanueani välja.

37. KOOLISKÄIMISE ABISTAJA • Abistaja esmane ja kõige raskem ülesanne on kindlaks teha, mil määral õpilane tema abi vajab. • Kooliskäimise abistaja ülesandeks on koolis õpilase aitamine õppetöös ja muudes toimingutes. • Abistaja üheks ülesandeks on toetada õpilase kuulumist klassikollektiivi ja tema õpinguid koos teistega • Abistaja peab innustama oma õpilast teistega suhtlema: mängima, vestlema ja koos tegutsema.

38. Abistaja peaks suutma luua lapsele sellised tingimused, et ta saaks toimida samuti nagu kõik teisedki õpilased. Abistaja tööülesannete hulka kuulub ka õpilase individuaalsete õppematerjalide ettevalmistamine ning ümbritseva keskkonna turvalisuse eest hoolitsemine, kui tegemist on nägemispuude õpilasega. Kooliskäimise abistajal on eriliselt oluline roll täita selles suhtes, kuidas õpilane klassikollektiivi sulandub.

39. Kooliskäimise abistaja tööülesannete ampluaa on väga lai ja eeldatakse, et tema professionaalne ettevalmistus on äärmiselt mitmekülgne. Osaliselt kattub abistaja töö õpetaja omaga, kuid kuuluvad abistaja tööülesannete hulka sellised asjad, mida õpetaja ei saa teha, kuna on seotud kogu klassi õpetamisega. Ideaalsel juhul on abistaja ja õpetaja töö terviklik koostöö – algusest lõpuni, kaasa arvatud õppetöö kavandamine ja tundide ettevalmistamine.

40. Kooliskäimise abistaja omadused • Abistaja peab olema väga paindlik ja kohanemisvõimeline. Samuti peab ta olema piisavalt motiveeritud töötamaks lastega. • Oluline on samuti, et abistaja osaleks aktiivselt tema tööks vajalikel koolitustel ja enesetäienduskursustel ning täidaks muidki talle antud ülesandeid, mis on seotud tema tööga. • Vahetundides ja kooli koridorides võib laste vahel konflikte tekkida ja tihtipeale tuleb abistajal neid lahendada. • Kooliskäimise abistaja peab oma töösse väga vastutustundlikult suhtuma. • Tal tuleb ka endal oma tööd analüüsida ja hinnata ning seda kogu aeg edasi arendada. Ta peab enda suhtes kriitiline olema, vajaduse korral oma vigu tunnistama ja nägemusi muutma või oma meetodeid ümber vaatama.

41. Ohud • Isikliku abistaja olemasolu võib viia mõnikord selleni, et hoolealune eraldub klassi teistest õpilastest.