INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL

1. INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL Aire Ilves EMÜ,Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisosakond- vanemspetsialist Peri POÜ- loomaarst

2. Insuliiniresistentsus1 Insuliin: glükogenees ↑, glükoneogenees ↓,valkude süntees↑, proteiini lagunemine↓, lipogenees ↑, lipolüüs ↓ • seisund, mille korral on normaalsele kogusele insuliinile vastav perifeersete kudede reaktsioonvähenenud (Valverde et al., 2005) • vajalik suurem kogus insuliini, et tulemuseks oleks normaalne vastus(Pessin ja Saltiel, 2000; Brady ja Saltiel, 2001) • 1) vähenenud insuliini vastus glükoosile; 2) vähenenud kudede reageerimisvõime insuliinile; 3) mõlemad korraga(Hayirli, 2006)

3. Insuliiniresistentsus 2 • tiinuse lõppjärk ja laktatsiooni algus → metaboolsed ja endokriinsed muutused → prioriteediks toitainete vool platsentale, lootele ja udarakudedesse → ekstrahepaatilised koed insuliinile vähem tundlikud (Hayirli, 2006) • insuliini tase ka madalam → max tase-10 ndl enne pg ↓ → min tase- mõned päevad peale pg-st → püsib 8 ndl → hakkab aeglaselt tõusma (Ingvartsen ja Andersen, 2000) • varajane laktatsioon → keskmise raskusastmega insuliiniresistentsus rasvkoes ja lihastes → NEFA ja aminohapete mobilisatsioon ja glükoosi säästmine. (Ingvartsen ja Andersen, 2000; Holtenius et al.,2003)

4. IR ja toitumus 1 • kõrge poegimisaegne toitumushinne → kõrge NEFA kontsentratsioon → rasvkoe IR (Holtenius et al., 2003; Holtenius ja Holtenius, 2007) • NEFA  → IR holsteini lehmadel (Pires et al., 2007a) • nii madal insuliini basaalkontsentratsioon kui ka perifeersete kudede IR iseloomulik kõrge aretusväärtuse ja suure piimatoodanguga lehmadele (Sartin et al., 1985; Hammon et al., 2007) • laktatsioonistaadium, piimatoodanguvõime, NEB (Oikawa ja Oetzel, 2006)

5. IR ja toitumus 2 • NEB → keharasvade kasutamine energiaallikana ↑ (Ingvartseni ja Andersen, 2000) →kehakaal ↓ → BCS ↓ (Mulligan et al., 2007). • adipotsüüdi suurus suureneb koos rasvkoemassiga → väikestest suurem vastus lipolüütilisele stimulatsioonile (Herdt, 2000) • suurem NEFA mobilisatsioon → IR areng → ülemäärane rasvkoe IR→ edasine NEFA kontsentratsiooni ↑ → IR suurenemine (Pires et al., 2007a,b)

6. IR seos haiguslike seisunditega • poegimisaegne BCS>3,75 → intensiivsem rasvkoe mobilisatsioon → NEFA ↑ → suurenenud maksa rasvumise- ja ketoosirisk (Radostits et al., 2000; Herdt, 2005) • ketoosi standardraviks i.v. glükoos → ei pruugi olla tõhus, insuliini aktiivsus sihtkudedes ↓(Bigner et al., 1996) • ketoneemilised loomad → madal insuliini vastus → pankrease madal insuliini sekreteerimisvõime → tingitud hüpoglükeemiast (Hove, 1978). • ketoatsidoos→ IR • leitud seoseid veel: IR ja libediku paigaltnihkumise vahel(Doll et al., 2008) IR ja follikulaartsüstide vahel(Opsomer et al., 1999)

7. Töö eesmärgid Hüpotees- • eesti holsteini tõugu lehmad on eesti punast tõugu lehmadega võrreldes insuliiniresistentsemad • poegimisaegse toitumushinde ja insuliiniresistentsuse vahel on seos Eesmärk- • võrrelda eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade insuliini ja rasvkoe ainevahetuse näitajate muutust intravenoosse glükoosiinfusiooni järgselt • uurida insuliiniresistentsuse ja toitumushinde vahelisi seoseid

8. Materjal ja metoodika

9. Loomad • 16 eesti holsteini (EH) ja 15 eesti punase (EP) tõu multipaarset lehma • Põlula Katsefarm (2005 a), AS Tartu Agro Rahinge suurfarm (2008 a) • laudaperiood, lõaspidamine, saepuruallapanu, torusselüps, automaatjootur • täisratsiooniline segasööt ad libitum (põldheinasilo, odrajahu, maisijahu, rapsikook, sojasrott, palmirasv, mineraalid; keskmine metaboliseeruv energiasisaldus 12,1 MJ/kg kuivaines ja keskmine metaboliseeruva proteiini sisaldus 101 g/kg kuivaines)

10. Protseduurid 1 • toitumushinde (BCS) määramine Ferguson et al. (1994) järgi→ poegimisel ja intravenoosse glükoositolerantsi testi ajal • intravenoosne glükoositolerantsi test (IVGTT) → 25 päeva (+/-5) peale poegimist • 15 minutit enne esimest vereproovi kägiveeni kanüül • kanüüli hepariin

11. Protseduurid 2 40% glükoosi 0,15 g/kg kehamassi kohta, keskmine infusiooniaeg 4 minutit vereproovid -15, -5, 5, 10, 20, 30, 40, 50 ja 60 minutil glükoosiinfusiooni suhtes Li-hepariiniga vaakumkatsutid, tsentrifuug, plasma säilitamine -24°C juures analüüside tegemiseni

12. Analüüsid • vereanalüüsid→ EMÜ sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumis ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori laboratooriumis • metaboliitide sisaldus (glükoos, TG, NEFA, BHB) → spektrofotomeetriliselt, insuliin→ radioimmunoloogiliselt • statistiline analüüs- SAS System

13. Tulemused

14. Insuliin p=0,06 p=0,02

15. Glükoos

16. Esterifitseerimata rasvhapped (NEFA) p=0,08 p=0,09

17. β-hüdroksübuturaat (BHB)

18. Triglütseriidid

19. 5,00 4,50 4,00 3,50 EH 3,00 Toitumushinne EP 2,50 2,00 1,50 1,00 BCS poegimisel p=0,02 BCS IVGTT ajal p=0,01 Keskmine toitumushinne poegimisel ja IVGTTajal

20. Toitumushinde ja insuliinivastust iseloomustavate näitajate vahelised korrelatsioonikordajad

22. Järeldused • Tulemuste kompleksne käsitlus lubab toetada hüpoteesi, et EH-lehmad on insuliiniresistentsemad • Toitumushinded ja nende seosed insuliinivastusega olid tõugudel erinevad: a) EH-lehmad poegimise ja IVGTT-i ajal kõhnemad, suurema toitumushindega EH lehmadel insuliinivastus  b) EP-lehmadel seos toitumushinde ja insuliinivastuse vahel vastupidine (nõrk ja stat. ebaoluline). • Vaja täiendavaid uurimisi

23. Tänan tähelepanu eest!