1 / 16

Kvaliteeditagamine kutsehariduses

Kvaliteeditagamine kutsehariduses. Kalle Toom, Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti kutseharidussüsteemi arendamise tegevuskava aastateks 2001–2004. Eesmärgist tulenevalt peab kutseharidussüsteem olema:

Download Presentation

Kvaliteeditagamine kutsehariduses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kvaliteeditagamine kutsehariduses Kalle Toom, Haridus- ja Teadusministeerium

  2. Eesti kutseharidussüsteemi arendamise tegevuskava aastateks 2001–2004 Eesmärgist tulenevalt peab kutseharidussüsteem olema: atraktiivne – …; paindlik – …; kättesaadav – …; ajakohane – …; tulemuslik – …; kvaliteetne – koolitatud tööjõud on tööturul konkurentsivõimeline ja on tagatud võimalused elukestvaks õppimiseks. Prioriteet 2: Õppe kvaliteedi kindlustamine 4. Kutseõppeasutuste töö tulemuslikkuse hindamise ja akrediteerimissüsteemi välja-arendamine, eneseanalüüsi ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi toimimine KÕA-tes

  3. Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008 5. eesmärk: 5.1 Kvaliteeditagamise süsteemi arendatakse ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid juurutatakse riiklikul ja õppeasutuse tasandil Indikaatorid: On käivitatud kutseõppeasutuste regulaarne sise- ja välishindamine, kuhu on kaasatud sotsiaalpartnerite esindajad

  4. Eesti kutseharidussüstemi arengukava 2009-2013 2. eesmärk: Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline Meede 2.2: Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine 1. tegevusvaldkond: Kutseõppe kvaliteedi riikliku tunnustamise süsteemi välja töötamine ja rakendamine kutsehariduses Indikaator: Riikliku tunnustuse protsessi läbinud õppekava-rühmade osakaal (100% aastaks 2013)

  5. Eesti kutsehariduse kvaliteeditagamissüsteemi mudel Kvaliteeditagamise eesmärk kutsehariduses on luua riigi tasandil terviklik süsteem ja kindlustunne, et kutseharidussüsteemi erinevad osad, tegevus-keskkond ja kutsehariduse huvipooled toimivad koordineeritult kvaliteetse kutseõppe nimel. Sellise kvaliteeditagamissüsteemi rakendamise tulemuseks on kutseharidussüsteemi pidev parendamine ning huvipoolte vaheline usaldus.

  6. Üldpilt hindamise ja seire instrumentidest kutsehariduses • Kvaliteediauhinna mudel (EKKA) • Sisehindamine (sisekontroll + enesehindamine) • Koolitusload • Tegevusnäitajad (indikaatorid) • Järelevalve ja auditid • Riiklik tunnustamine e akrediteerimine (välishindamine)* * väljatöötamisel

  7. Riiklike nõuete kehtestamine ja täitmise kontroll

  8. Vabatahtliku kvaliteediauhinna mudeli (EKKA) lisandumine

  9. Kohustusliku sisehindamise (enesehindamine + sisekontroll) lisandumine

  10. Riikliku tunnustamise (akrediteerimise) kavandamine

  11. Kutseõppeasutuste kohustuslikud tegevusnäitajad (www.ehis.ee) A1. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine* A2. Lõpetajatest kutseeksami sooritanute osakaal (õppekavarühmiti) A3. Katkestajate osakaal (õppekavarühmiti) A4. Tööle rakendumine (õppekavarühmiti) A5. Edasiõppijad B1. Pedagoogide vastavus kvalifikatsiooninõuetele B2. Täienduskoolitus B3. Pedagoogide vanuseline struktuur B4. Pedagoogide liikuvus C1.Riikliku koolitustellimuse täitmine (õppekavarühm) C2.Õpilaste ja õpetajate suhtarv C3. Arvutitega varustatus C4. Ühiselamu *Ei kuulu enam kinnitatud tegevusnäitajate hulka

  12. Välishindamise e akrediteerimise põhiprintsiibid Hindamise autonoomsus ja sõltumatus Eneseanalüüs Hindamine väliste ekspertide poolt Tulemuste kasutamine

  13. Kontseptsiooni põhiideed • Akrediteeritakse õppekavarühmade kaupa • Akrediteerimine keskendub õppekava rakendamisele, õppe arendamisele ning õppe tulemustele • Akrediteerimine annab kutsehariduse huvi-gruppidele kindluse kooli õppeprotsessi vastavusest ootustele • Akrediteerimine peab olema: • lihtne, et võimaldada toime tulla akrediteerimiste suure hulgaga • usaldusväärne, et saavutada asjaosaliste usaldus kutseõppe/kooli suhtes

  14. Akrediteerimine ja kutse andmine Kutseseadus: • § 15. Kutse andmine (6) Esmane kutsetase loetakse antuks õppe lõpetamisel isikule kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega. • § 32. Seaduse jõustumine (2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 ja § 15 lõige 6 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

  15. Akrediteerimise ja koolitusluba • Akrediteerimine on aluseks koolitusloa väljastamisele • Akrediteerimise periood on 6 aastat • Koolitusload laienevad kõigile kutseõpet andvatele asutustele • Koolitusluba annab õiguse õpet läbi viia ja väljastada riiklikke lõputunnistusi • Eraldi protseduur uues õppekavarühmas õpet alustada soovivale või uuele koolile esialgse koolitusloa väljastamiseks

  16. Kokkuvõtteks • Eestis on kutsehariduse kvaliteedi ja selle tagamisega tegeletud süstemaatiliselt, pidepunktid pandi paika pea 10 a tagasi • Kvaliteeditagamise alased algatused Eesti kutsehariduses kuuluvad rahvusvahelises pildis tunnustatud näidete hulka • enesehindamise kultuur koolides • vabatahtlik auhinnamudel (EKKA) • koolide ja sotsiaalpartnerite kaasatus arendustesse

More Related