1 / 52

T emaatilise tunni läbiviimiseks 1. kooliastmes

HINGEDEAEG. T emaatilise tunni läbiviimiseks 1. kooliastmes. Koostas: Külli Korol P uhja Gümnaasiumi klassiõpetaja. HINGEDEAEG.

jadon
Download Presentation

T emaatilise tunni läbiviimiseks 1. kooliastmes

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HINGEDEAEG Temaatilise tunni läbiviimiseks1. kooliastmes Koostas: Külli Korol Puhja Gümnaasiumi klassiõpetaja

  2. HINGEDEAEG • Muistsetel eestlastel kestis hingedeaeg ligi veerand aastat. See algas pärast mihklipäeva, mis oli sügisese pööripäeva püha ja lõppes toomapäeval, mis teatavasti on talvise pööripäeva püha. • Hingedepäevad on päevad, mil usuti, et hinged tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi peetud järjestikustel esmaspäevadel ja teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski neljapäeviti

  3. HINGEDE AEG ON VAIKNE AEG • Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud. • Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. • Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid nagu puude lõhkumine ja kolistamist. • Keelatud oli naljatamine, naermine, kisamine. • Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. • Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid.

  4. KULDVILLAK KLÕPS!

  5. JAGUAEG ja ILMAENNUSTAMINE • Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega – JAGUAEG. • Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. • Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki.

  6. JAGUAEG ja ILMAENNUSTAMINE: • Ilusa ilma puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. • Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. • Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi.

  7. HINGESANDID: • Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. • Hingesandid olid enamasti lapsed. • Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. • Hingesandid laulsid NII (vt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0431--b.mp3 )

  8. HINGED KÜLASKÄIMAS • Arvati, et hingedeajal käisid hinged oma endistes kodudes, neid hüüti ka kodukäijateks. • Kindlad päevad nädalas, esmaspäev ja neljapäev, olid nn. "hingede söötmise päevad„ • Hingede tulemise päeval tapeti mõni loom. Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall või põrsas. • Tavakohased hingedepäeva toidud olid veel rammus leemesupp, verikäkid, tangupuder, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib.

  9. HINGEDELE KAETI LAUD: • Lõuna-Eestisviidi hingedele mõeldud toit tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus olevale lauakesele, räästa alla või selleks mõeldud ohvripakkudele. Pildid: http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:678439

  10. LÕUNA-EESTIS: „Sis viiti ingedele süüa. Ingedepäe olli kohe kaks nädalt peale mihklepäeva. Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti ja viiti üles tare otsa pääle, et tulge nüüd kõik sugulased, sõbrakesed, õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“

  11. PÕHJA-EESTIS: • Kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna. Surnutepüha lauba õhta kattab majapere-naine laua roogadega ja kutsub siis surnud, kes omast majast surnud on ja ka sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab, sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil on mööda läinud, võtab perenaine kätte rätiku ja hakkab surnuid välja ajama, ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale selle istub oma pere lauda sööma ja pühitsevad vaiksel viisil surnutepüha.“

  12. Hingedele köeti ka sauna ning pandi valmis vihad ja kibud veega. VIHT ja KIBU SAUN Foto: viikingitekyla.ee Foto:http://tuuli75.blogspot.com/2010_04_01_archive.html

  13. VEEL OLI KOMBEKS: • Kui hinged olid söönud, saadeti nad aupaklikult ära. Peremehe sõnad, milledega ta hinged teele saatis: "Ärge te üle oraste minge!" • Tähendab, hingedel arvati olevat ka kaal ehk raskus ja üle oraste minnes oleksid nad kahjustanud järgmise aasta viljasaaki • Kui hinged olid ära läinud, istusid teised pereliikmed lauda. • Nii usuti, et ka hinged on osa ühtsest perest. • Eestlane ei kartnud oma hingi sugugi, vaid, vastupidi, pidas neist väga lugu.

  14. Foto: http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad

  15. 2.November - HINGEDEPÄEV • 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval, 2. novembrilkoduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. • Vanaemade tarkus ütleb, et kui leek võbelema hakkab, siis on hing kohal. • Süütame õhtul küünla, sest on lahkunute hingedega kokkusaamise aeg. Aeg, mil me saame osa oma esivanemate pärandusest. Aeg, mil meil esivanemate abil on võimalus olla üheaegselt nii siin- kui sealpool lävepakku.

  16. KASUTATUD MATERJALID: • http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=449&op=lugu • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php • http://www.postimees.ee/45573/hingedeajal-kaisid-ringi-hingesandid/

  17. LÕPP

  18. Kuldvillak MÕISTATUSED Mängu-laud

  19. LINNUD-LOOMAD PUUD - TAIMED INIMENE PUTUKAD 100 100 100 100 200 200 200 200 300 300 300 300 500 500 500 500 TAGASI tunni juurde

  20. LINNUD-LOOMAD 100 Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli? Mis on …? Vastus

  21. HIIR Mängu-laud

  22. LINNUD-LOOMAD 200 Mees läheb lakka, lihaliud pea peal? Mis on …? Vastus

  23. KUKK Mängu-laud

  24. LINNUD-LOOMAD 300 Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?. Mis on …? Vastus

  25. VARES Mängu-laud

  26. LINNUD-LOOMAD 500 Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob? Mis on …? Vastus

  27. KURG Mängu-laud

  28. INIMENE 100 Lihane laut, luised lehmad? Mis on …? Vastus

  29. SUU ja HAMBAD Mängu-laud

  30. INIMENE 200 Viis venda magavad ühes voodis? Mis on …? Vastus

  31. JALG SAAPA SEES Mängu-laud

  32. INIMENE 300 Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja toimetab tööd? Mis on …? Vastus

  33. MÕISTUS, ARU Mängu-laud

  34. INIMENE 500 Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda enam tuleb tagasi? Mis on …? Vastus

  35. HABE Mängu-laud

  36. PUTUKAD 100 Roheline mehike, rohelised jalad? Mis on …? Vastus

  37. ROHUTIRTS Mängu-laud

  38. PUTUKAD 200 Kutsumata külaline, aga esimene toidumaitseja? Mis on …? Vastus

  39. KÄRBES Mängu-laud

  40. PUTUKAD 300 Kes kargab tuhat korda kõrgemale, kui ise on? Mis on …? Vastus

  41. KIRP Mängu-laud

  42. PUTUKAD 500 Must kui ronk - aga ronk ei ole, möirgab kui härg - aga härg ei ole, lendab kui lind - aga lind ei ole? Mis on …? Vastus

  43. SITIKAS Mängu-laud

  44. PUUD, TAIMED 100 Pesa maas, munad taevas? Mis on …? Vastus

  45. ÕUNAPUU Mängu-laud

  46. PUUD, TAIMED 200 Valge poiss, rohelised juuksed? Mis on …? Vastus

  47. KASK Mängu-laud

  48. PUUD, TAIMED 300 Kõrvetab, aga ei pane põlema? Mis on …? Vastus

  49. KÕRVENÕGES Mängu-laud

More Related