90 likes | 349 Views
Modulatsioon IRO 0010. Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401. Modulatsioon IRO 0010 : 4 L 1 H 2 KT + E.
E N D
Modulatsioon IRO 0010 Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401
Modulatsioon IRO 0010 : 4 L 1 H 2 KT + E Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele Moduleerimise eesmärk on: − võimaldada edastada signaali m(t)sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud − vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel − võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil) Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis
Moduleeriv signaal m(t) Moduleeritud signaal sm(t) Modulaator Kandesignaal sc(t) Modulaatori plokkskeem
Analoogmodulatsioon • Analoogmodulatsioon edastab pidevalt muutuvat signaali m(t), püüdes säilitada tema kuju ja taastada see vastuvõtjas võimalikult täpselt • Selle protsessi kvaliteeti iseloomustab signaali ja müra suhe (ka signaal-müra suhe, signaali mürasuhe SNR), mis määratakse järgmiselt: kus S on signaali keskmine võimsus ja N on müra ja moonutuste keskmine koguvõimsus Korralikul edastusel peab SNR olema võimalikult suur
Digitaalmodulatsioon Digitaalmodulatsioon edastab piiratud arvu erinevate väärtustega sümboleid. Lihtsaimal digitaaledastusel − binaaredastusel − on vaid kaks erinevat sümbolit 0 ja 1. Erinevate sümbolite arv võib olla suurem (4, 8 ... 1024) Edastuse eesmärk on kanda sümbolid üle võimalikult väikeste vigadega. Selleks valitakse: − sobiv signaali kuju − selle moduleerimise moodus Edastuse kvaliteeti iseloomustab vigaste sümbolite osakaal sümbolite hulgas. Binaaredastusel hinnatakse seda bitivea sagedusega (ka bitivea määr, bit error rate): . .
Amplituud- ja nurkmodulatsioon • Amplituudmodulatsioon (AM) kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) amplituudi muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on: − kandjaga AM − kandjata AM (e balanss-AM) − ühekülgriba modulatsioon SSB − kärbitud külgribaga modulatsioon VSB Muud variandid: QAM, ISB, PAM jt. • Nurkmodulatsioon kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) faasinurga θ muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on: − sagedusmodulatsioon FM − faasmodulatsioon PM
Loengumaterjalid on võrgus RSTI koduleheküljel www.lr.ttu.ee → Õppematerjalid → → Modulatsioon IRO 0010 pt.1 Amplituudmodulatsioon pt.2 Nurkmodulatsioon pt.3 Müra mõju pt.4 Analoog-digitaalmuundamine pt.5 Digitaaledastus põhiribas (2 osa) pt.6 Digitaalmodulatsioonid (4 osa) pt.7 Muud modulatsiooniviisid
Kirjandus . A. Meister, Modulatsioon, TTÜ, Tallinn 1999, 140 lk. (+ parandused!) • F. Xiong, Digital Modulation Techniques, Artech House, 2000, TTÜ: 621.37/X-63 • B. P. Lathi, Communication Systems, John Wiley & Sons, 1968 • venek. B. P. Lathi, Sistemõ peredatši informatsii, Svjaz, Moskva, 1971, 324 lk. • B. P. Lathi, Modern Digital and Analog Communication Systems, Oxford University Press, 1998, 781 p, TTÜ: VB-87985 • S. G. Wilson, Digital Modulation and Coding,1999, TTÜ