Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring Märts 2008

1. Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring Märts 2008 Gerda Sapelson TNS Emori projektijuht

2. Saateks • Uuringu üldiseks eesmärgiks oli teada saada Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Töökohapõhise õppevormi rakendamine kutseharidussüsteemis” rakenduse mõju projektis osalenud kutseõppeasutustele ja ettevõtetele. • Uuringu tulemused katavad järgmisi teemasid: • Projekti mõju projekti osapoolte hinnangul • Hinnangud projekti rakendamisele • Hinnangud koostööle • Edasised rakendamisplaanid • Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena ettevõtete seas ning süvaintervjuudena projektis osalenud kutseõppeasutuste direktoritega. • Uuringu raames küsitleti kokku 101 ettevõtte juhtkonda kuuluvat inimest või personalijuhti . Süvaintervjuud viidi läbi kõikide projektis osalenud 16 kutseõppeasutuse direktoriga või nende poolt suunatud inimestega.

3. Uuringus osalenud ettevõtete kirjeldus% kõikidest vastajatest, n=101

4. Enim praktikakohti pakuti puidutöötlemise ja ehituse erialadel% kõikidest vastajatest, n=101

5. Õpipoisi koolituse puhul on tegemist individuaalõppega: ühes ettevõttes lõpetas ligi pooltel juhtudel kuni 3 õpipoissi % kõikidest vastajatest, n=101

6. Projektis osalemise kogemus

7. Õpipoisi projekt lahendab mitme osapoole vajadusedtänases tööturusituatsioonis • Tänane tööjõuturusituatsioon “sunnib” haridusasutusi, sh kutseõppeasutusi olema • paindlik • tihedas kontaktis tööandjatega • järjest avatum ja leidlikum õppurite leidmisel • paindlik uute õppevormide ja –viiside rakendamisel • Teisalt peab ka tööandja olema: • paindlik • tihedas kontaktis haridusasutustega • järjest avatum ja leidlikum töökäte leidmisel • senisest efektiivsem ettevõtte tegevuses ja töö korraldamisel Saime mitu uut asja: organisatsioonis toimus oluline mõtteviisi muutus, seni oldi harjutud vana õppeviisi ja -vormiga. Nüüd pidid selle kõik ümber vaatama, et on ka teisi võimalusi. Teine asi see, et oluliselt muutusid paremuse suunas meie kontaktid erinevate tööandjatega. /Paide Kutsekeskkool/

8. Koolid hindavad projektis osalemise kogemust ja vajalikkust organisatsiooni jaoks veidi kõrgemalt kui ettevõtted

9. Projektis osalemise kogemusega on rahuolevaimad väike-ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

10. Ka projekti vajalikkust ettevõtte jaoks hindavad enim väikeettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

11. Takistused kooli ja õpetajate tasandil • Kooli suurim väljakutse: õppevormi sulandumine üldisesse õppekorraldusse • õppetegevuse planeerimine nii projektipõhise kui põhiõppe tasandil • jooksvad tegevused: tunniplaani ümber vaatamine, logistilised probleemid jms. • Mitmed koolid seisid silmitsi ka õpetajatepoolse vastuseisuga: • sissetuleku muutumine osaliselt ebastabiilseks • uute õpetamismeetodite leidmine või olemasolevate kohandamine • suhteliselt raske ja heterogeense sihtgrupiga arvestamine • Jagatud mure on pool muret: • takistusi aitab ületada nii tihe kooli-sisene kui ka koolidevaheline kommunikatsioon ja kogemuste jagamine.

12. Takistused õpipoiste tasandil • Õpipoiste näol suuresti tegemist probleemsete inimestega: • keerulise sotsiaalse taustaga noored, aga ka täiskasvanud, töötud, ilma põhihariduse ja õpi- ning tööharjumuseta inimesed, kelle enese mina-pilt on küllaltki madal Väljalangevuse põhjused: raske kontingent, tööandjal ütles kannatus üles, ja ütles, et tema ei saa sotsiaaltööd teha. Raske oli küll. /Tallinna Ehituskool/ • Ettevõtte poolt saadetud või leitud õpipoistega ja täiskasvanutega ei tekkinud üldjuhul probleeme. Kasutati ka nn garantiilepingut edasise töösuhte fikseerimiseks. • Oluline on ettevõtte roll: • ettevõtte peab mõistma enda vastutust antud õppevormi rakendamisel.

13. Õpipoisi koolituse rakendussüsteemi osas vajab parendamist… • Pearaha süsteem • arvestama peab, et õpipoisi koolituse näol on tegemist individuaalõppega • Stipendiumite süsteem • paljud õpipoisid vajavad ka õppetöö ajal stabiilset sissetulekut • Ettevõtete akrediteerimine • kas kool on sõltumatu osapool ettevõtete hindamiseks? • kas alternatiiv oleks enesehindamise süsteem? • Ühtsed praktikajuhendajate koolituspõhimõtted • millised on juhendajatele esitatavad nõuded õpetamisoskuste ja juhendamismetoodikate osas?

14. Projekti mõju

15. Projekti mõjud kutseõppeasutustes • Olulisim muutus: • õpipoisi õppevormi rakendamine laiendamine ja muutumine õppevormi loomulikuks osaks. • Kokkuvõttes õnnestus koolidel: • laiendada pakutavaid õppevorme; • muutuda atraktiivseks koolituskohaks ka neis sihtgruppides, mis seni nende tegevushaardest välja oli jäänud (täiskasvanud, nende enda koolist väljalangenud); • muutuda üldiselt paindlikumaks, avatumaks ja arvestavamaks tööturu situatsiooniga; • suurendada koostööd nii ettevõtete kui teiste kutsekoolidega; • rakendada õpipoisi õppevormi printsiipe ka teistes valdkondades, nt tavaõppe praktikabaasi kvaliteedi tõstmine; • osadel juhtudel kinnitati uus kutsestandard ja anti välja uus kutsetunnistus; • muuta õpetajate seniseid õpetamisharjumusi, • tõsta õpetajate sallivust ja tolerantsust “teistsuguste” asjade suhtes. Oluline on õpetajate harjumine sellega, et erinevaid sihtgruppe on järjest enam. Natuke avaram maailmavaade ja vaade erinevatest õppevormidest /Tartu Kutsehariduskeskus/.

16. Projekti mõjud ettevõtetes% kõikidest vastajatest, n=101

17. Energeetikaga tegelevad ettevõtted on veidi enam laiendanud tootmist või tegevusvaldkonda % kõikidest vastajatest, n=101

18. Uusi töötajaid on enam leidnud majutuse/ toitlustuse ja põllumajanduse tegelevad ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

19. Oma töötajate kvalifikatsiooni on enam tõstnud Põhja-Eesti ning saarte ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

20. Efektiivsuse tõusu märgivad saarte ja Tallinna ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

21. Töötajate motiveerimisele on enam tähelepanu pööranud ehituse ning majutuse/ toitlustuseettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

22. Koostöö suurenemist kutseõppeasutustega näevad enam 2-aastase õpipoisi kogemusega ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

23. Projekti mõjuna mainiti enim kvalifitseeritud tööjõu suurendamist% kõigist vastajatest, n=101 Muu mõjuna mainiti • kogemuse saamist, • ettevõtte maine tõusu, • teadlikkuse kasvu ning • noorte inimeste aitamise võimalust.

24. Õpipoisi koolituses on ettevõtete jaoks nõrgim lüli õpipoiste motiveeritus ja panus ettevõtte arengusse% kõikidest vastajatest, n=101

25. Hinnangud koostööle

26. Nii koolid ja ettevõtted on vastastikuse koostööga projekti erinevates etappides võrdselt rahuolevad% kõikidest vastajatest, n=101 Rahuolu koostööga ….

27. Tõhus koostöö ettevõtetega: õpipoisi koolitusprojekti õnnestumise võti • Oluline saada kohe alguses vedama: • ühise eesmärgi mõistmine aitab vältida olulisi ebaõnnestumisi hiljem • raskeim osa uute ettevõtete motiveerimine ja valdkondade leidmine • kaasa aitab valdkondliku kutsetunnistuse nõue • oluline ka kontakt ettevõtte ja kooli juhtkonna tasandil • ettevõttele otsese “kasu” näitamine: positiivsed edulood, koolituskulude optimeerimine jms • tulemusi andis muutumine ettevõtte-põhiseks • ettevõtete akrediteerimine: kontroll ettevõtte senise tegevuse õle või ettevõtte valmisolekus veendumine? • eellepingute sõlmimine ettevõtetega? • Koostööd tõhustab • vastastikuna õpetamine: õpetajate stažeerimisvõimalus ettevõttes ning juhendaja koolitus koolis • regionaalne “lähendus” ettevõtte ja kooli vahel • Ettevõtte roll õpipoiste leidmisel määrava tähtsusega • olemasolevate töötajate saatmine koolitusele • uute töötajate värbamine ja ühtlasi erialase koolituse pakkumine

28. Edasised rakendamisplaanid ja soovitused algajale koolile

29. Kõik koolid ja enamik ettevõtteid on suure tõenäosusega valmis õpipoisi õppevormi kasutama ka edaspidi % kõikidest vastajatest, n=101 Mitteosalemise põhjusena mainiti distsipliiniprobleeme õpipoistega ning olemasoleva tööjõu piisavust.

30. Valmisolekut õpipoisi õppevormi ka edaspidi rakendada mõjutab enim koostöö kutseõppeasutustega II I III IV kindlasti mitte kindlasti

31. Iga kümnes ettevõtte kasutas võimalust ettepanekute tegemiseks õpipoisi koolituse parendamiseks% kõikidest vastajatest, n=101 • Rahuolevad ettevõtted nimetasid • programmi väga head läbimõeldust • head koostööd kutsekoolidega • koolitus oli ettevõtte töötajatele väga hea ja vajalik kogemus. • Ettepanekutena toodi välja • tõhusama teavitustöö vajadust, sh ka noorte seas • õppe- ja praktikaosa tasakaalustamist • soovitati praktika juhendajate tasu viimist vastavusse turu kehtivate tasumääradega ja • viia koolitus 2-aastaseks. • Rahuolematud ettevõtted puutusid kokku alamotiveeritud õpipoistega, kellel puudus töö tegemise harjumus. Projektis osalemist nimetati pigem heategevuseks ning selles osalemine ei täitnud ettevõtte ootusi.

32. Kokkuvõtteks • Projektis osalemise kogemust hinnatakse enamjaolt positiivseks ja ettevõtte ning kooli jaoks vajalikuks: • koolide jaoks on õpipoisi õppevormi eeliseks eelkõige tööturu situatsiooniga kaasaskäimine ja organisatsiooni arenemist paindlikuks ja avatumaks • ettevõtted hindavad kvalifitseeritud tööjõu suurendamiste võimalust. • Projekti suurimaks mõjuks peavad • koolid õpipoisi õppevormi rakendamist, laiendamist ja muutumist õppevormi loomulikuks osaks • ettevõtted muutumist ressursside kasutamises efektiivsemaks ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamist. Samuti hakati senisest enam tähelepanu pöörama töötajate koolitamisele ja motiveerimisele. • Kõik projektis osalenud koolid ja enamik ettevõtteid plaanivad õpipoisi õppevormi ka edaspidi rakendada. • NB! Ettevõtete otsust õpipoisi koolitust ka edaspidi rakendada mõjutab enim koostöö kooliga • Suurimateks takistusteks peetakse • õpipoisi pearaha süsteemi • uut ettevõtete akrediteerimise korda ja • ühtset praktikajuhendajate koolituse sisu ja õppekava puudumist

33. Kokkuvõtteks: mõtle enne õpipoisi koolituse algust läbi • Kes on sinu sihtgrupp: • õpipoiste tasandil: mis seda sihtgruppi iseloomustab, milliste eluviiside ja käitumisega see kontingent on silma hakanud? • ettevõtte tasandil: millises valdkonnas on koolitust enim vaja, millised on kohalike ettevõtete vajadused? • Mis on regiooni põletavaim probleem: • kes on need töötud, kellega tuleks regiooni arendamise seiskohalt esmajoones tegeleda? • kontakteeru erialaliitudega, kohalike omavalitsuste ja tööturuameti büroodega sihtgrupi leidmiseks. Tutvu Sotsiaalministeeriumi kaudu teiste analoogsete erialaprogrammide ja kohanemiskoolitustega, kus potentsiaalne õpipoiss võiks olla. • Leia projektijuhiks sobiv inimene: • millised on tema projektijuhi võimed ja kogemus õpipoisi õppevormi rakendamise alal? • Leia sihtgrupile sobivaim õppevorm: • millised on Sinu ja piirkonna teiste koolide võimalused, õppekavade ja sobivate õpetajate olemasolu?

34. TÄNAN JA SOOVIN EDU! Lisainfo Projektijuht: Gerda Sapelson Telefon: 6268529 E-mail: gerda.sapelson@emor.ee