Sidusandmebaasid: kiireim juurdepääs uusimale teadusinfole Maie Pihlakas Tallinn 2007

1. Sidusandmebaasid: kiireim juurdepääs uusimale teadusinfole Maie Pihlakas Tallinn 2007

2. Mis on infokirjaoskus? Info käsitlemisega seotud teadmised ja oskused: • infovajaduse tunnetamine • oskus määrata potensiaalseid • infoallikaid • oskus läbi viia edukas infootsing • oskus hinnata leitud infoallikaid ja • infot • oskus korrastada saadud infot

3. Millest alustada infootsingut? • Teema valimine • Taustinformatsiooni otsimine • Faktide otsimine teema kohta • Teema täpsustamine

4. Ma otsin infot oma teema kohta! • Kuidas ma leian...? • Artikleid • Artiklite otsing on 3-etapiline protsess • Leia teemale vastav andmebaas • Soorita efektiivne otsing andmebaasis • Leia artikli täistekst

5. Miks ma peaks kasutama artikleid? • Artikkel on peamine allikas teemale vastava info leidmiseks. • Artikkel on tavaliselt esimene koht, kus • diskuteeritakse uue uurimisteema või probleemi üle. • Artikleid leidub paljudes väljaannetes: ajakirjades, • ajalehtedes, raamatute peatükkides, konverentsi • materjalides,kaubareklaamides. • Teadusajakirjades publitseeritud artiklid on tavaliselt • eelretsenseeritud - peer-reviewed

6. 1. Leia teemale vastav andmebaas • Artiklite andmebaasid sisaldavad kindla • ainevaldkonnaga ajakirju, kus artikli otsingut • on võimalik teha autori, pealkirja või märksõna järgi. • Andmebaaside nimestiku leiad TTÜ raamatukogu veebist • http://www.lib.ttu.ee • Andmebaasid/e-ajakirjad • Andmebaasid ainevaldkonniti • e-raamatukogu/e-ajakirjad • Tip: Kuidas leida parim andmebaas oma teema jaoks? • Tip:ABIINFO/Kuidas kasutada andmebaase • väljaspool TTÜ võrku?

7. 2. Soorita otsing andmebaasis • Kasuta stardiks: • -teemale vastavaid enda poolt valitud märksõnu ja nende • sünonüüme • -andmebaasi tesaurusest, registritest ja indeksitest • valitud märksõnu • -omal alal tuntud autori või kollektiivi nime • Vaata saadud allikad läbi, et leida relevantsed kirjed • Uuri kirjete lõpus bibliograafia nimestikke, et leida vanemaid allikaid • Vajadusel soorita uus otsing • Tip: Tutvu kindlasti andmebaasi kasutusjuhenditega • (Help), etsooritada võimalikult efektiivne otsing • Tip:Õpi tundma efektiivseid otsimeetodeid

8. 3. Leia artikli täistekst Enamikus TTÜ raamatukogu andmebaasides näitab täisteksti olemasolu Full text või Full: HTML/PDF link Linkserver SFX Linkserveri SFX põhiülesandeks on pakkuda linkimisteenuseidinfootsingus leitud allikatele. Näiteks teha kindlaks allikas sisalduva artikli täisteksti kättesaadavus raamatukogu e-ressurssides ja kuvada täistekst, kui raamatukogul on täistekstile juurdepääs.

10. Tip: • Elektronkataloogis ESTER on ainult ajakirjad paberil • e-ajakirjade otsimiseks on kõige õigem kasutada • otsivahendit e-ajakirjad A-to-Z • Kui sa ei leia artikli täisteksti TTÜ raamatukogus • siis kasuta raamatukogudevahelise laenutuse • RVL teenust - tellimiskaart veebis

11. Kuidas ma leian oma teemale vastava • parima andmebaasi? • Artiklite andmebaasid on koostatud kas kitsalt • erialastest väljaannetest või sisaldavad üldisemat • infot laiemas ainevaldkonnas. • Näiteks: • Compendex sisaldab erialaseid artikleid • tehnikaajakirjadest ja konverentsimaterjalidest • Ebscohost Web on multidistliplinaarne andmebaas

12. Parima andmebaasi valimiseks • küsi endalt: • Millisel tasemel infot sa vajad? • Spetsiifilist teadusinfot või üldisemaid andmeid? • Milliseid väljaandeid sa vajad? • Ajalehti, üldjakirju, eelretsenseeritud teadusajakirju, • kaubandusajakirju, konverentsiteese, tehnilisi aruandeid, patente, standardeid? • Kas sinu teema tuleneb kitsast uurimisvaldkonnast või võiks see sisalduda mõnes üldisemas andmebaasis? • Milline ajavahemik oleks relevantne sinu teemale? • Artiklite andmebaasid hõlmavad erinevaid ajaperioode • Tip: Sidusandmebaasides mittekajastatud ajakirjade aastakäike otsi elektronkataloogist ESTER

13. Andmebaasitüübid • Bibliograafilised andmebaasid sisaldavad kirjeid ajakirjade artiklitest,teadustööde aruannetest, raamatutest, konverentsimaterjalidest jne. • Need vastavad tihti mingi ala referatiivsetele ajakirjadele ja • ülevaadetele. Siit saab teada andmed originaaldokumendi kohta, • mida endale hankida. • Chemical Abstracts , Inspec, Compendex, FSTA, Web of Science, Scopus • Faktiandmebaasid annavad otsese vastuse küsimusele, näiteks • keemilisedvalemid või spektrid, mürgiste ainete omadused, firmade aadressid,telefoninumbrid. Andmed saadakse kohe ja lisadokumente ei vajata(multimeedia, teatmeteosed). • Eesti Ärikataloog, Encarta • Täistekstandmebaasid sisaldavad ajakirjade, ajalehtede ja raamatute originaalteksti, seaduste kogusid, sõnaraamatuid. • Science Direct, Encyclopedia of Inorganic Chemistry • Enamik TTÜR andmebaase sisaldavad täistekste.

14. Uuri andmebaaside nimestikke raamatukogu veebis ja loe nende kirjeldusi! Info kõikide andmebaaside kohta Andmebaasid Andmebaasid: e-ajakirjad Tip:Proovi kindlasti mitut artiklite andmebaasi, kuna erinevad andmebaasid sisaldavad erinevaid ajakirju isegi ühes ainevaldkonnas

15. Kuidas teha infootsingut andmebaasis? • Selleks et teha tulemuslikku otsingut sidusandmebaasidest tuleb omandada mõningad otsimeetodid ja tehnikad, mida võib kasutada enamikes andmebaasides. Need võimaldavad • leida relevantset infot tuhandete kirjete hulgast, mida andmebaas sisaldab. • Otsimeetodid ja tehnikad: • Lihtotsing vs. laiendatud või kompleksotsing • Märksõna vs. tesaurus • Boole´i operaatorid • Otsisõnade katkestamine • Fraasiotsing • Otsiväljad • Stop sõnad

16. Vabalt valitud märksõna otsing vs. otsing tesauruse võtmesõnadega Otsing andmebaasi tesaurusest valitud võtmesõnadega on üks efektiivsemaid otsingumeetodeid. Märksõnaotsing vaba tekstiga omab samuti oma positiivseid omadusi. Andmebaasi tootjad kasutavad sageli dokumendi sisu kirjeldamiseks (indekseerimiseks) kontrollitud sõnavara või tesaurust või mingit liigitussüsteemi. controlled vocabulary, identifiers, descriptors või subject headings

17. Mis on andmebaasi tesaurus? • Tesaurus on märksõnastik või võtmesõnastik, kus mingi nähtuse kirjeldamiseks on valitud teatud termin, mida soovitakse kasutada sünonüümina. • Tesauruse terminiga kirjeldatakse kirje sisu võtmesõna (DE) väljas. • Kui märksõnad on valitud tesaurusest, siis välditakse sünonüüme otsingus,kuna tesauruse abil indekseerijadkasutavad järjekindlalt sama mõiste kohta sama sõna.

19. Kuidas ma leian tesauruse ainevaldkondi ja võtmesõnu? • Otsi üles andmebaasi tesaurus või index, • kust võid lehitsemise (Browse) abil leida teemale • vastavaid märksõnu. • või • Alusta otsingut oma märksõnadega • Vaata läbi saadud tulemused ja vali välja paar • relevantset allikat • Otsi üles Subject or Descriptor väli nendes • relevantsetes kirjetes ja vali teemakohased märksõnad • Tee uus otsing tesaurusest valitud terminitega

20. Mis on andmebaasi väljad? • Andmebaaside kirjed koosnevad väljadest, mis • sisaldavad spetsiifilist bibliograafilist informatsiooni • Andmebaaside väljad on: • autor - author, • pealkiri - title, • ajakirja nimetus - journal title, • referaat - abstract, • kirjastus - publisher, • ilmumise kuupäev/aasta - date/year of publication, • ainevaldkond/võtmesõna - subject/descriptor

21. Andmebaasi FSTA kirje

22. Kuidas andmebaasi väljad täiendavad mu otsingut? Spetsiifilise välja valimisega on võimalik otsingut piirata ja täpsustada. Kuidas valida spetsiifiline otsiväli? Enamik andmebaase omavad rippmenüüd väljade valikuga. Seejärel võid märksõnu ja välju kombineerida Boole´i operaatoritega moodustades sellega otsiprofiili. Sellist otsimeetodit nimetatakse kompleksotsinguks - Advanced või Guided search. Mis juhtub, kui ma ei täpsusta otsivälja? Kui ma ei täpsusta otsivälju, siis toimub tavaline e. lihtotsing (Basic search) kus märksõna otsitakse üle kogu kirje. TIP:Kui märksõna otsing annab üle 50 tulemuse, tuleks otsingut täpsustada, sest liiga palju tulemusi on halvem kui 10 relevantset vastust!

23. Mis on Boole`i operaatorid? Boole`i operaatorid kujundavad andmebaasi otsingu matemaatilise loogika ja neid kasutatakse otsisõnade ühendamiseks ning otsitulemuste kitsendamiseks või laiendamiseks Boole`i operaatorid on: AND, OR, and NOT Tip: Neid ei tõlgita!

25. Mis on sõna katkestamine? Sõna katkestamine on tehnika, mis võimaldab otsida erinevaid sõnalõppe ja kirjaviise ühekorraga. Kasutades tärnikest * sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna eri vorme employ*, saad vastusesse ka employment, employer, employee Kasutades küsimärki ? või tärnikest * sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme colo?r , leitakse nii color kui colour wom?n , leitakse nii women kui woman Katkestamissümbolid on erinevates andmebaasides erinevad.Kõige enam kasutatakse sümboleid *, !, ?, or #. Tip:Kasuta andmebaasi abiinfot Help leidmaks õiged sümbolid!

26. Mida ma pean teadma fraasiotsingust? Erinevad andmebaasid interpreteerivad fraasiotsingut s.t. sõnu, mida sa sisestad kui fraasi, erinevalt. Enamik andmebaase otsivad fraasina sõnu, mis on sisestatud üksteise järel. Teised andmebaasid panevad märksõnade vahele automaatselt Boole´i AND tingimusel, et need sõnad on mõlemad tulemuses esitatud, kuid mitte tingimata üksteise järel. Need otsingud annavad väga erinevaid tulemusi.

27. Jutumärkide " " kasutamine märksõnade ümber on tavaline meetod, et andmebaas otsiks neid fraasina, kuid mitte kõik andmebaasid ei kasuta seda meetodit. Näide:"genetic engineering" Hint: Fraasiotsingut on lihtne teha kasutades kompleks või laiendatud otsingut : “Advanced või Guided search”, kus on olemas vastav valikuvõimalus (nupp) fraasiotsinguks

28. Mis on “stop” sõnad? “Stop” sõnad on sageli esinevad, tavasõnad,mis esinevad andmebaasi kirjes, artikli täistekstis või veebilehel. Tavalised “stop” sõnad on: a, an, the, in, of, on, are, be, if, into, which Neid sõnu otsingul arvesse ei võeta Erandiks on, kui andmebaasis on need sõnad indekseeritud. Mõnes andmebaasis võib kasutada jutumärke " " stop sõnade ümber. Näide: Title keyword= out "of" africa saame tulemuseks: title: Out of Africa

29. Otsitulemuste säilitamine ja korrastamine • Mõtle läbi, kuidas säilitad otsitulemusi — kas kogud kirjeid • andmebaasi kaupa Wordi dokumenti või kasutad mõnda • bibliograafilist andmebaasisüsteemi (EndNote, Reference Manager, • ProCite jt). • Otsitulemusi on ekraanilt kergem lugeda HTML formaadis, • välja trükkida on mugavam PDF formaadis. • Salvestada saad mälupulgale, disketile või arvuti kõvakettale. • Enamus andmebaase võimaldavad artiklite täistekste edastada ka oma e-posti aadressile. • Salvesta otsiprofiil, vajadusel teosta uus otsing uuendatud • otsiprofiiliga. • Kasuta Alert teenust, saamaks informatsiooni andmebaasi • lisandunud uutest kirjetest huvipakkuval teemal.

30. Nüüd kus mul info on leitud, mida teha edasi? • Kirjuta töö valmis! • Kuidas ma viitan oma töös kasutatud allikatele? • Mis tähendab “viitamine”? ja milleks seda mulle vaja on? • See tähendab, et sa näitad oma teksti sees, et sa oled • võtnud sõnu/ideesid/jooniseid teisest allikast. Sellega väldid • plagiaati. Viitamine on lühim tee avaldatud artikli • identifitseerimiseks. • Viited sisaldavad kogu vajaliku info artikli leidmiseks • sisaldades: • autori nime • artikli pealkirja • ajakirja nimetuse • ajakirja köite • ajakirja numbri • lk. numbrid

31. Millele on vaja viidata? Uued teooriad, ideed, faktid, joonised, statistika Millele ei ole vaja viidata? Käibefraasid, üldlevinud faktid Hint: Kui ei tea, kas tegemist on üldlevinud väitega või mitte, on parem viidata leitud allikale! Kuidas ma koostan kasutatud allikate nimestiku? Kasuta nimestiku koostamiseks TTÜ raamatukogu poolt välja töötatud juhendit Kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine Kust ma leian viiteid oma tööde kohta? Viitamise andmebaasWeb of Science

32. Mida on kasulik teada seoses • publitseerimisega? • Kuidas teha kindlaks, millistes rahvusvahelistes • andmebaasides ajakiri kajastub? • Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on • eelretsenseeritud (peer-refereed) teadusajakirjaga? • Kuidas leida rahvusvaheliste kirjastuste • kontaktandmeid, autorijuhiseid? • Bibliograafiline ajakirjade andmebaas • Ulrich's Periodicals Directory

33. Infootsing on nagu kiht- kihi haaval pärli kasvatamine, mille tulemuseks on imekaunis helmes . Infootsingu pärliks on relevantne dokument!