420 likes | 687 Views
HOMSED VÕIMALUSED Eesti töötajate kutsekvalifikatsioonisüsteem. MIKS?. uued materjalid, tehnoloogiad, töövahendid toote lühike iga vähenev turg - tihenev konkurents konkureerimine globaalsel turul kasvanud nõuded kvaliteedile kasvanud nõuded töö efektiivsusele
E N D
HOMSED VÕIMALUSED • Eesti töötajate kutsekvalifikatsioonisüsteem
MIKS? • uued materjalid, tehnoloogiad, töövahendid • toote lühike iga • vähenev turg - tihenev konkurents • konkureerimine globaalsel turul • kasvanud nõuded kvaliteedile • kasvanud nõuded töö efektiivsusele • kasvanud nõudmine kvalifitseeritud tööjõu järele • majandusstruktuuri kiire muutumine
1997 kevad - KONTSEPTSIOON tööandjate/töövõtjate ühendused kutse- ja erialaliidud ministeeriumid Kutsereformi läbiviimine ehk töötajate kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamine delegeeriti Eesti Kaubandus-Tööstuskojale
Eesmärk: EESTIS ON KONKURENTSI-VÕIMELINE TÖÖJÕUD
Kutseseadus - vastu võetud 19.12.2000 RT I 2001, 3,7 Reguleerimisala Kutseseaduses on sätestatud kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused
Põhiseisukohad • Kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomine, rakendamine ja arendamine on PROTSESS • Kvalifikatsioonisüsteem on terviklik SÜSTEEM, mille raames käsitletakse töötajate kvalifikatsiooni puudutavaid küsimusi ühtselt ja korrastatult kõigis tegevusvaldkondades • Sotsiaalpartnerlus – tööandja, töövõtja riik - tööturu kolm osapoolt • Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist, rakendamist ja arendamist finantseerib riik
Kutsekvalifikatsioonisüsteem on kvaliteedisüsteem (vastavushindamine) • Kutsekvalifikatsiooni hindamise aluseks on inimese tegelikud oskused ja teadmised, olenemata nende saamise viisist
Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus elik Kutsekoda Asutatud 31.08.2001 Alustas tegevust 1. 10. 2001 Asutajad: Eesti Kaubandus - Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon Sotsiaalministeerium Haridusministeerium
Kutsekoja tegevuse eesmärk • Ühtse ja korrastatud kvalifikatsioonisüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamine • Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamiseks eelduste loomine
Põhitegevused • Kutsenõukogude tegevuse korraldamine, nende poolt antud ülesannete täitmine • Kutsestandardite väljatöötamine, täiendamine ja parandamine
Metoodika väljatöötamine kvalifikatsioonisüsteemi ja kvalifikatsiooni hindamissüsteemi arendamiseks ja rakendamiseks • Volitatud töötlejana Kutseregistri pidamine vastutava töötleja tellimusel
Rahvusvaheline mõõde • Täita rahvusliku tugikeskuse (Reference Point) funktsioone mittereguleeritud kutsete vastastikuseks tunnustamiseks rahvusvahelises ulatuses • Teha eeltööd ja võtta kasutusele rahvusvaheliselt tunnustatud kutsetunnistuse lisa (Certificate supplement)
EESTIS ON KONKURENTSIVÕIMELINE TÖÖJÕUD – kui protsessi tulemus KUTSEOMISTAMINE R E S S U R S I D KUTSETUNNISTUS KOOLITUSE VASTAVUSSE VIIMINE MUUTUVATE VAJADUSTEGA ÕPPEKAVA VALDKONDADE JA KUTSETE KAARDISTAMINE; KUTSEOSKUSNÕUETE FIKSEERIMINEJA KAASAJASTAMINE KUTSESTANDARD
KUTSENÕUKOGU On vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan
KUTSENÕUKOGU Moodustatud 17 Plaanis 1
1. Äriteenindus ja muu äritegevus 2. Ehitus, kinnisvara ja geomaatika 3. Teenindus 4. Metsatööstus 5. Ilu- ja isikuteenindus 6. Tervishoid ja sotsiaaltöö 7. Kergetööstus 8. Masina-, metalli- ja aparaaditööstus
9. Toiduainetetööstus ja põllumajandus 10. Transport ja logistika 11. Energeetika, mäe- ja keemiatööstus 12. Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon 13. Insenerid 14. Õigus- ja sisekaitse 15. Rahvakunst ja käsitöö 16. Raamatukoguhoidjad 17. Kultuur 18. Haridus - planeerimisel
Kutsestandard Määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele
Kutsestandardi sisu • Kutsekirjeldus • Üldoskused- ja teadmised • Põhioskused ja teadmised • Erioskused- ja teadmised • Lisaoskused- ja teadmised • Isikuomadused ja võimed • Lisad
5 taset Kriteeriumid Oskusteabe osakaal Töö keerukus Iseseisvuse ja vastutuse määr Kutsekvalifikatsiooni tasemed
V • JUHID, SPETSIALISTID • MEISTRID • SSELLID • ÕPIPOISID V IV III II I
Kutsestandardi kasutusala • Töötajate kvalifikatsiooninõuete kindlaksmääramine • Aluseks kutseeksaminõuete väljatöötamisele, kutsekvalifikatsiooni tõendamisele ja hindamisele • Aluseks õppe- ja koolituskavade väljatöötamisele • Aluseks rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemisel
Kutsekvalifikatsioonid • 333
Tööle läheb inimene Kutse, - eri- ja ametialane kvalifikatsioon Sotsiaalne kvalifikatsioon Isiksuslik kvalifikatsioon
Kutseomistamine Protsess • Taotlejat tõendab oma kompetentsuse taset • Eksamikomisjon hindab vastavust taotletavale kvalifikatsioonile • Kutset Omistav Organ väljastab kutsetunnistuse
Kutsekvalifikatsiooni tõendamine • On vabatahtlik, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti • Toimub isiku avalduse alusel
Kutset Omistav Organ = KOO Põhitingimused: • organil peavad olema vahendid • peab olema moodustatud kutsekomisjon • peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult, mittediskrimineerivalt • peab vastama muudele õigusaktides sätestatud nõuetele KOO kinnitab kutsenõukogu
Kutsekomisjon • Moodustatakse töötajate, tööandjate, kutse-ja erialaühenduste esindajatest • Liikmed valitakse organisatsioonidest, kelle huvid seostuvad kutsekvalifikatsiooni omistamise protsessiga ning võimaldatakse kõigi kutsekvalifikatsiooni omistamise sisu ja tegevusega seotud poolte osavõtt, et tagada erapooletus • Liikmetel peab olema vajalik haridus, väljaõpe ja kogemus
Kutseomistamise kord • Kutsekomisjoni moodustamine • Omistatavad kutsekvalifikatsioonid • Nõuded taotlejale • Taotlemine ja taotluste läbivaatamine • Nõutavad dokumendid • Dokumentide vastuvõtmise kord ja ajakava • Dokumentide läbivaatamise kord • Kutseeksami üldine korraldus • Kutsekvalifikatsiooni omistamine
Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid • Kirjalik või suuline eksam • Proovitöö • Dokumentide alusel tõendamine • Eelpool nimetatud vormide kombinatsioon
Kutsekomisjoni tegevuse eesmärk Arendada ja hinnata valdkonna töötajate kutseoskusi
Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud • Kutsekomisjoni tööga seotud kulud • Kutsekvalifikatsiooni omistamisega seotud kulud • Kutsekvalifikatsiooni omistamise ettevalmistamisega seotud kulud • Kutsetunnistuse tehnilise väljaandmisega seotud kulud
Kulud kaetakse: • Kutsekvalifikatsiooni tõendamist taotleva isiku poolt • Tasemekoolituse lõpetajatele aasta jooksul pärast lõpetamist õppetööks ettenähtud vahenditest • Töötajatele tööandja poolt tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest • Riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatele ja teenistujatele ning pedagoogidele TKS alusel koolituseks ettenähtud vahenditest • Töötutele ja tööotsijatele koolituse tellinud kohaliku tööhõiveameti tööturukoolituseks ettenähtud vahenditest
Kutsetunnistus Kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument 1215
Uuringu järeldused kutsekvalifikatsioonisüsteemi rakendamise kohta 2002
Riik Konkurentsivõimeline tööjõud • Inimressursi hindamine ja planeerimine riiklikul tasandil • Tööjõu kvaliteedi tagamine ( siseriiklikul tasandil, EL-s) • Ressursside optimaalsem suunamine tööalasesse koolitusse – koolitus vastab tööturu reaalsetele vajadustele
Tööandja Konkurentsivõimeline tööjõud = edu turul • Kutsestandardid abiks ametijuhendite koostamisele • Turvalisus töötajate kutseoskuste kvaliteedi osas värbamisprotsessis – kutsetunnistus • Töötajate kvalifikatsiooni võrreldavus -kutsetunnistus • Abiks koolituse planeerimisel • Aluseks palgasüsteemi kujundamisele
Töövõtja Õiged oskused = hea töökoht • Oma “turuväärtuse” tõstmine • Turvalisus läbi kutsetunnistuse • Selgus oma karjääri ja arengu planeerimisel • Selguse saamine olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel • Kindlus Eesti ühinemisel EL-ga (tööjõu vaba liikumine)
Homsed võimalused www.kutsekoda.ee