Eesti Maaülikool A. Aland T. Kaart J. Praks V. Poikalainen

1. Eesti Maaülikool A. Aland T. Kaart J. Praks V. Poikalainen Kursus 1: Looma heaoluTeema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 5: Piimakarja tervise monitooringu mudel

2. Piimakarja tervise monitooringu mudel • Sissejuhatus • Veterinaarteenistuse ajalooline areng • Looma tervise ja toodangu andmesüsteemid • Karja tervise programmi komponendid • Karja tervise programmide arengut mõjustavad faktorid • Piimakarja tervise programm • Piimakarja tervise seire süsteem • Haiguste riskifaktorid • Piimakarja tervise seire mudel • Soovitatav kirjandus Täiendav materjal: Lupsikarjatervise.doc Health.doc

3. 1. Sissejuhatus Kaasaegses piimatootmises kasutatakse intensiivseid lüpsikarja pidamissüsteeme.See tingib vajaduse hästi toimiva tervise ja toodangu seire süsteemide järele. Karja tervise seire peamine eesmärk on loomade tervise ja toodangu hoidmine maksimaalselt tõhusal tasemel.

4. 2. Veterinaarteenistuse ajalooline areng • Paikkonna probleemid – paikkonna karjade kaitsmine haiguste (nakkushaiguste) eest. • Haigete loomade ravi – püstitab vajaduse tervise seire programmide järele. • Edukas tegevus hea tervisliku seisundi säilitamisel karja tervise seire programmide abil (nt reproduktsiooni efektiivsus). • Tervise seire plaanide integreerimine tootmise ja majandamise plaanidega paremate tulemuste saavutamiseks. (Radostits, 2001)

5. 3. Looma tervise ja toodangu andmesüsteemid Karja tervise programmi tähtsam komponent on andmete registreerimise süsteem, mis hõlmab kõiki elemente alates andmete registreerimisest kuni vajalike preventiivsete plaanide väljatöötamiseni ja rakendamiseni. Põhinõuded on järgmised: • Looma ja loomarühma identifitseerimine • Süsteemi lihtsus ja arusaadavus • Vajalike tervise- ja toodangunäitajate registreerimine ja analüüs • Arusaadava ja standardse terminoloogia kasutamine • Andmed lihtsalt kogutavad, analüüsitavad, kättesaadavad omanikule (Radostits, 2001)

6. 4. Karja tervise programmikomponendid Programmi komponendid – loomaarsti regulaarsed külastused, loomade korralik pidamine, vajalike andmete kogumine ja analüüs, nõustamine. Kasutatakse nn tsüklit “Plaan-Töö-Uurimine-Tegutsemine”. Etapid: 1. Idee genereerimine (nt mastiidi kontroll, vasikate tervise parandamine) • Üksikasjaliku plaani koostamine • Plaani täitmine 4. Saadud informatsiooni analüüsimine 5. Analüüsitulemuste kasutamine 1) kiita tegevus heaks 2) ideest loobumine, uus start 3) plaani modifitseerimine (Radostits, 2001)

7. 5. Karja tervise programmide arengut mõjustavad faktorid Karja tervise programmide kasutuselevõttu mõjustavad: • Loomaarstide kompetentsus (kliinilise epidemioloogia, karja tervise seire, söötmise, ökonoomika jt kursuste tähtsus) • Omanike eesmärgid ja väärtushinnangud • Registreerimise/andmete säilitamise süsteemid 4. Loomade majanduslik väärtus • Individuaalsete loomade vältimatu meditsiin • Kontrollimatud faktorid nagu söödad, loomade turuväärtus, karjades levivad haigused, laboratoorse diagnostika teenus jt (Radostits, 2001)

8. 6. Piimakarja tervise programm Piimakarja farm on keeruline kompleksne süsteem, mille edukaks funktsioneerimiseks on vajalik koordineeritud tegevus. Karja tervise ja toodangu seire programm on vajalik farmi olukorra hindamisel. Tähtis toodangut mõjutav tegur on loomadel esinevad haigused. Tervise seire programmis on 1. Informatsioon haiguste esinemisest 2. Informatsioon haiguse bioloogilisest mõjukusest 3. Informatsioon preventiivsete meetmete tulemuslikkusest (Radostits, 2001)

9. 7. Piimakarja tervise seire süsteemid Piimakarja tervise seire süsteemid on loodud enamuses Euroopa maades: Rootsis (Ekesbo, 1988, Ekesbo jt, 1994), Soomes (Saloniemi, 1991), Taanis (Bartlett jt, 2001), Norras (Sviland ja Vaage, 2002) jt Seire tähendab rutiinset loomade tervist, toodangut ja keskkonnategureid kirjeldavate täpsete vaatluste tegemist, andmete salvestamist ja mitmekülgset analüüsi ning tõlgendamist (Thrusfield, 1997). Tervise seire võimaldab määrata kindlaks haiguste riskitegureid (Frei jt, 1997). Dairy herd health monitoring systems

10. 8. Haiguste riskitegurid Riskitegur e –faktor on looma või keskkonda iseloomustav tegur, mille olemasolul haiguse esinemise tõenäosus karjas suureneb (Waldner, 2001). Riskitegurid jagatakse kahte rühma: • karja riskitegurid • üksiku looma riskitegurid (Ekesbo et al., 1994) Risk factors Haiguste korral esineb sageli põhjuste ahel: keskkonna tegur → käitumise muutumine → haigus A → haigus B (Ekesbo, 1991). Multifaktoriaalsete haiguste korral on tähtis põhjuste ahela ja iga teguri osa kindlakstegemine haigestumise protsessis. Majanduslike kahjude minimeerimiseks (toodangu kvaliteedi halvenemine, kulutused ravile jt) on tähtis omada ülevaadet riskifaktoritest ja iga faktori osatähtsusest (toimeastakut) haigestumisprotsessis. See võimaldab töötada välja efektiivsed võtted haiguste vältimiseks konkreetses karjas (Dijkhuizen jt,1997; Østerås ja Leslie, 1997).

11. 9. Piimakarja haiguste monitooringu mudel Näitena tuuakse piimakarja haiguste monitooringu mudel Eestis. Eesmärgid: 1. Määrata multifaktoriaalsete haiguste esinemissagedus Eesti piimakarjades. 2. Selgitada multifaktoriaalsete haiguste pidamistingimustega seotud riskitegurid. 3. Välja töötada matemaatilise analüüsi metoodika ja mudelid riskitegurite olulisuse ja koosmõju selgitamiseks. • Välja töötada metoodika riskitegurite toimeastaku määramiseks. Täpsem informatsioon tervise seire mudelite kohta on esitatud lisas ja loengutes 7 ja 8.

12. 10. Soovitatav kirjandus Bartlett, P. C., Agger, J. F., Houe, H. Willeberg, P. & Lawson, L. G. Incidence of clinical mastitis in Danish dairy cattle and screening for non‑reporting in a passively collected national surveillance system. Preventive Veterinary Medicine, 48; 2001; 73–83. Dijkhuizen, A. A., Jalvingh, A. W., Ouden, M. den, Vonk Noordegraaf, A. Economic evaluation of animal health and welfare. Proceedings of 9th International Congress in Animal Hygiene, 17–21 August, Helsinki, Finland, 1997; 537–548. Ekesbo. I. Health and welfare of farm animals and their impact on the livestock industry. Proceedings of 6th WAAP World Conference of Animal Production, Helsinki, Finland, 1988; 102–111. Ekesbo, I. Oltenacu, P. A, Vilson, B., Nilson, J. A disease monitoring system for dairy herds. The Veterinary Record, 134; 1994; 270–273. Frei, C., Frei, P. P., Stärk, K. D. C., Pfeiffer, D. U., Kihm, U. The production system and disease incidence in a national random longitudinal study of Swiss dairy herds. Preventive Veterinary Medicine, 32; 1997; 1–21. Noordhuizen, J.P.T.M., Frankena, K., Thrusfield, M.V., Graat, E.A.M. Application of Quantitative Methods in Veterinary Epidemiology, 2001, p. 66). It takes values between o and 1 (or 0 – 100%). Østerås O., Leslie, K. Animal housing and management – prevention of bovine diseases. Proceedings of 9th International Congress in Animal Hygiene, 17–21 August, Helsinki, Finland, 1997; 15–27. Radostits, O.M. Herd health. W.B. Saunders Company, 2001, 884 pp. Saloniemi, H. Piimalehmade tervise kontrolli süsteem Soomes. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 18; 1991; 14–19. Sviland, S., Waage, S. Clinical bovine mastitis in Norway. Preventive Veterinary Medicine, 54; 2002; 65–78. Thrusfield, M. Veterinary Epidemiology. Iowa State University Press, A Blackwell Science Company, Iowa, U.S.A.; 1997.